Geograafia: 7b prindi
 |
Autor: Malle Tiitson geograafiaõpetaja Kontakt: Malle.Tiitson@nooruse.edu.ee |
Loodud: 6. jaanuar 2012. a. kell 09.55
Muudetud: 6. jaanuar 2012. a. kell 09.55
Õppeaasta: 2011/2012
Õppekava: Põhikooli õppekava, III veerand
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
7. klassi geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane saab oma teadmistele ja oskustele aluse, et lõpptulemusena põhikooli lõpuks:
• saab üldise ettekujutuse looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning nendevahelistest olulisematest seostest;
• õpib ruumiliselt mõtlema ja omandab geograafia põhisõnavara;
• õpib hindama inimtegevuse võimalusi ja tegevuse tagajärgi erinevates looduslikes tingimustes;
• saab aru jätkusuutliku arengu vajadusest;
• õpib kasutama kaarte, pilte, andmetabeleid, diagramme, et hankida, töödelda, analüüsida ja väljendada ruumiliselt esitatud teavet;
• õpib lihtsate vahenditega mõõdistamist ja vaatluste tegemist;
• õpib leidma geograafiateavet erinevatest allikatest, kasutama kaasaegseid infotehnoloogiavõimalusi teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks;
• oskab kasutada geograafiatunnis omandatud teadmisi igapäevaelus toimetulekuks.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
RAHVASTIK
10.01 Riigid. Riikide iseloomustamine.
13.01 Rahvad.
17.01 Rahvastiku tihedus.
20.01 Maailma rahvaarvu kasv.
24.01 Linnastumine.
27.01 Kordamine.
31.01 Kontrolltöö.
KLIIMA
03.02 Ilm ja kliima.
07.02 Õhu omadused.
10.02 Päikesekiirgus.
14.02 Aastaaegade vaheldumine.
17.02 Mandriline ja mereline kliima.
21.02 Pinnamoe mõju kliimale.
27.02-02.03
Üldine õhuringlus. Kordamine.
KLIIMAVÖÖTMED
05.03-09.03
Kontrolltöö. Kliimavöötmete kujunemine, kliimadiagramm.
12.03-16.03
Ekvatoriaalne kliimavööde. Troopiline kliimavööde.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
RAHVASTIK
Õpilane
1) iseloomustab etteantud riigi geograafilist asendit;
2) nimetab ja näitab maailmakaardil suuremaid riike ning linnu;
3) toob näiteid rahvaste kultuurilise mitmekesisuse kohta ning väärtustab eri rahvaste keelt ja traditsioone;
4) leiab kaardilt ja nimetab maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alad ning
iseloomustab rahvastiku paiknemist etteantud riigis;
5) iseloomustab kaardi ja jooniste järgi maailma või mõne piirkonna rahvaarvu muutumist;
6) kirjeldab linnastumist, toob näiteid linnastumise põhjuste ja linnastumisega kaasnevate
probleemide kohta.
KLIIMA
Õpilane:
1) teab, mis näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat;
2) leiab teavet Eesti ja muu maailma ilmaolude kohta ning teeb selle põhjal praktilisi järeldusi
oma tegevust ja riietust planeerides;
3) selgitab päikesekiirguse jaotumist Maal ning teab aastaaegade vaheldumise põhjusi;
4) iseloomustab joonise järgi üldist õhuringlust;
5) selgitab ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale;
6) leiab kliimavöötmete kaardil põhi- ja vahekliimavöötmed ning viib tüüpilise
kliimadiagrammi kokku vastava kliimavöötmega;
7) iseloomustab ja võrdleb temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide järgi etteantud kohtade kliimat ning selgitab erinevuste põhjusi;
8) toob näiteid ilma ja kliima mõjust inimtegevusele.
Hindamine
Veerandi jooksul on kaks kontrolltööd , mis annavad veerandi kokkuvõtvast hindest 2/3,
1/3 annavad tunnikontrollid, töövihiku täitmine, koduste tööde täitmine, iseseisvad tööd.
Konsultatsioonitund on õpilastele neljapäeviti 15.00-15.45 kabinetis 103 või kokkuleppel õpetajaga.
Järelvastamine toimub hiljemalt hinde teadasaamisele järgneval nädalal.
Kui õpilane on koolist puudunud, siis tuleb sellel ajal läbivõetud osa (kirjas e-koolis tunnikirjeldused ja kodused tööd) ise omandada või pöörduda abi saamiseks õpetaja poole konsultatsioonitundides.
Hinded:
90 - 100% hinne 5
75 - 89% hinne 4
50 - 74% hinne 3
20 - 49% hinne 2
alla 20% hinne 1