0 kaarti!
Autor: Ruth Jasmin klassiõpetaja |
Loodud: 3. märts 2021. a. kell 13.26
Muudetud: 3. märts 2021. a. kell 14.33
Õppeaasta: 2020/2021
Õppekava: Põhikooli õppekava, III trimester
Kestvus: 2 tundi nädalas
Loodusõpetust õppides kujunevad alusteadmised teiste loodusteaduslike ainete õppimiseks. Luuakse alus teadusliku mõtteviisi kujunemisele. Kujuneb loodusvaldkonnast huvituv inimene, kes märkab ja teadvustab keskkonnaprobleeme.
02.-06.03
Õhu omadused I õ lk 88 - 91, tv lk 6 - 7
Tuul on õhu liikumine õ lk 92 - 93, tv lk 8
http://www.hla.edu.ee/taimi/pi_kontrolltks.html
http://www.sigrimigri.ee/VEEMANG-HTML/
Kordamine https://jeopardylabs.com/play/hk-5-klass-looduspetus
Kontrolltöö nr 6. Õhu koostis ja omadused
15.-19.03
Hapnik õ lk 94 - 97, tv lk 10 - 11
Õhk ja taimed õ lk 98 - 99, tv lk 12 - 13
22.-26.03
http://www.hla.edu.ee/taimi/pi_kontrolltks.html
Õhk ja loomad õ lk 100 - 103, tv lk 14 - 15
Õhu saastamine ja kaitse õ lk 104 - 107, tv lk. 16 - 17.
Kordamine
29.03.-01.04
Kontrolltöö nr 7. Hapnik ja elutingimused õhus
1) Ilm Miks ilm muutub? Ilmakaardid.Õ lk 108-111 TV lk 18-19 4
2) Ilmaelemendid. Õhutemperatuur. Miks õhk soojeneb? Millest sõltub neelduva päikesekiirguse hulk? Õ lk 112-113 tv lk 20-21
https://koolielu.ee/waramu/view/1-a5f5d510-ffe7-49c8-a9fc-f6e0f8ae9817
http://www.miksike.ee/docs/elehed/3klass/2ilm/3-2-2-1.htm
05.-09.04
1) Ilmavaatlused Tv lk 21 ül 7 Ilmaelemendid. Tuule suund ja kiirus õ lk 114-115
2) Ilmaelemendid. Pilved Kuidas pilved tekivad? Millest sõltub õhuniiskus? Erinevad pilved. Õ lk 116-119, tv 24-25
12.-16.04
1) Ilmaelemendid. Sademed. Miks sadu tekib? Erinevad sademete tüübid. Sademete mõõtmine. Õ lk 120-123 Tv 26
2)Ilmastik Miks aastaajad vahelduvad? Õ lk 124-125 tv lk 27 Kokkuvõte ilmavaatlustest. Tv lk 28-29
KOOLIVAHEAEG
26.-30.04
1) Kontrolltöö
1) Läänemeri Läänemere rannajoon. Läänemere rannik muutub. Läänemeri on noor meri. Õ lk 128-131 tv lk 30-31
2) Vesi Läänemeres. Merevee omadused. Läänemeri on riimveeline. Õ lk 132-133 Tv lk 32-33
03.-07.05
1) Läänemere mõju ilmastikule. Mere ääres on tuuline, aastaring mere ääres. Õ lk 134-135, tv lk 34
2) Mere mõju inimtegevusele. Eesti vanimad asulad. Mis kasu on merest? Õ lk 136-137, tv lk 35
10.-14.05
1) Läänemere taimed ja vetikad. Millised taimed kasvavad meres?. Mis on taimhõljum? Õ lk 138-139, tv 36-37
2) Kontrolltöö
17.-21.05
1) Kalad Läänemeres. Milliseid kalu leidub Läänemeres? Kes on siirdekalad. Õ lk 140-141, tv lk 38-39 Läänemere selgrootud ja imetajad. Loomhõljum. Põhjaloomastik. Inetajad Läänemeres. Õ lk 142-143, tv lk 40-41
2) Merelinnud. Millised linnud elavad Läänemere ääres. Õ lk 144-147, tv lk 42-43
31.05.-04.06
1) Saarte ja ranniku taimestik. Elutingimused rannikul. Õ lk 148-149, tv lk 44
2) Läänemere reostus ja kaitse. Läänemere on maailma reostatuim meri. Mis reostab merd? Läänemere kaitse. Õ lk 150-153, tv lk 45
24.-28.05
Loovuslaagri raames Pärnu Loodusmaja külastus ja õppeprogrammid.
08.-11.06
Praktikanädal
Kokkuvõte aastast
Õpilane:
väärtustab siseveekogude mitmekesisust;
märkab inimtegevuse mõju siseveekogudele;
väärtustab veetaimede ja -loomade mitmekesisust ja tähtsust looduses;
käitub siseveekogude ääres keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid
kirjeldab jõe ja järve elukooslust;
toob näiteid taimede ja loomade kohastumuste kohta eluks vees ja veekogude ääres;
koostab uuritud veekogu kohta toiduahelaid/toiduvõrgustikke;
teab jõe ja järve elukoosluste tüüpilisi liike;
selgitab, kuidas loomad vees hingavad ja liiguvad;
selgitab maismaa ja veetaimede erinevusi;
selgitab veeõitsengu põhjuseid;
toimib keskkonda hoidvalt ning väldib enda ja teiste tervise kahjustamist;
mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda;
võrdleb ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed) Eesti erinevates osades;
iseloomustab graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning tuuleroosi abil valdavaid tuuli Eestis;
kirjeldab pildi või skeemi järgi veeringet;
iseloomustab õhku kui elukeskkonda ning kirjeldab elutingimuste erinevusi vees ja õhus;
selgitab hapniku rolli põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel ning hapniku tähtsust organismidele;
toob näiteid õhkkeskkonnaga seotud kohastumuste kohta loomadel ja taimedel;
nimetab õhu saastumise põhjusi ja tagajärgi ning toob näiteid, kuidas vältida õhu saastumist;
teab, et süsihappegaas tekib põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel.
mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda;
võrdleb ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed) Eesti erinevates osades;
iseloomustab graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning tuuleroosi abil valdavaid tuuli Eestis.
märkab Läänemere ilu ja erilisust ning väärtustab Läänemere elurikkust;
väärtustab uurimistegevust Läänemere tundmaõppimisel;
käitub mere ääres keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid;
mõistab muutusi Läänemere elukeskkonnas, saab aru, et tingimuste muutmine inimese poolt häirib looduslikku tasakaalu ning et meri vajab kaitset;
on motiveeritud osalema eakohastel Läänemere kaitsega seotud üritustel;
näitab kaardil Läänemere-äärseid riike ning suuremaid lahtesid, väinu, saari ja poolsaari;
võrdleb ilmakaartide, graafikute ja tabelite järgi rannikualade ning sisemaa temperatuure;
iseloomustab Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust õpitud piirkonna näitel;
iseloomustab Läänemerd kui ökosüsteemi;
selgitab Läänemere vähese soolsuse põhjuseid ja riimveekogu elustiku eripära;
võrdleb organismide elutingimusi järves ja meres;
kirjeldab erinevate vetikate levikut Läänemeres;
määrab lihtsamate määramistabelite järgi Läänemere selgrootuid ja selgroogseid;
koostab Läänemerele iseloomulikke toiduahelaid või -võrgustikke;
teab ja selgitab Läänemere reostumise põhjuseid ja kaitsmise võimalusi;
tunneb peamisi ranniku pinnavorme: luited, karid, saared, poolsaared;
teab Eesti ranniku maakerke põhjusi ning sellest tulenevat rannikujoone muutust (laidude, poolsaarte ja saarte teket ning merelahtede muutumist rannikujärvedeks);
nimetab Läänemere, saarte ja ranniku tüüpilisi liike.
Õpilane saab trimestri jooksul hinded kontrolltööde , praktiliste ülesannete soorituse ja suulise selgituse, tunnikontrollide eest. Valikuliselt hinnatakse töövihiku ülesannete ja iseseisvate tunnitööde täitmist.
III trimestri hinne kujuneb kontrolltööde, tunnikontrollide , töölehtede, töövihiku ülesannete hinnete põhjal.
SUULINE VASTAMINE JA PRAKTILISED TÖÖD:
Hinne "5": õpilane vastab iseseisvalt, õigesti ja täpselt kogu õppematerjali, oskab praktiliste tööde tegemisel iseseisvalt kasutada omandatud teadmisi
Hinne "4". vastuses esineb 1-2 ebatäpsust faktides, õpilane vastab küsimustele suuremate raskusteta
Hinne "3": esitab õigesti põhilise materjali õpetaja suunavate küsimuste abil, teadmiste praktilisel rakendamisel vajab õpetaja abi
Hinne "2": õpilane ei suuda vastata suuremat ja olulisemat osa õppematerjalist, ei tule toime praktiliste ülesannete lahendamisega, teeb rohkesti sisulisi vigu
Hinne "1": läbivõetud materjal on täielikult omandamata, õpilasel puuduvad rakenduslikud oskused, õpilane keeldub vastamast, õpilane ei esita nõutud materjali arvestatava põhjuseta
KIRJALIKUD TÖÖD:
HINNE "5" 90- 100% punktide arvust
Hinne "4" 75- 89% punktide arvust
Hinne "3" 50- 74% punktide arvust
Hinne "2" - 20-49% punktide arvust
Hinne "1" - 0-19% punktide arvust
Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see e-Koolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või "1"-ga, kui trimestri lõpuks tööd järele ei vastata.
Kokkuvõtvate hinnete kujunemisel trimestri lõpus võetakse arvesse nii arvestuslikke hindeid kui ka jooksvaid hindeid.
Konsultatsioonid ruumis 308