Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13279 ainekaarti
63 õppeainet
122 õpetajat

Kehaline kasvatus: 9b T, 9c T prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Inge Jalakas

Inspira juhataja / kehalise kasvatuse õpetaja

Kontakt: inge@oesel.edu.ee

Loodud: 22. veebruar 2021. a. kell 16.13
Muudetud: 22. veebruar 2021. a. kell 16.14

Õppeaasta: 2020/2021

Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Kehalises kasvatuses juhitakse õpilast oma kehalise vormisoleku taset jälgima ning seda regulaarselt harjutades ja uusi (sh iseseisvalt omandatud) teadmisi ja oskusi hankides edendama. Harjutamisel arvestatakse õpilaste ealisi psühhofüsioloogilisi ja füsioloogilisi iseärasusi.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

I Kergejõustik
1) Jooks. Sprindi eelsoojendusharjutused. Kiirjooksu tehnika. 60 ja 100 m.
2) Kestvusjooks 12 min. Tomkinsi vastupidavustest. Ringteatejooks. Maastikujooks 2 km.
3) Odavise ja kuulitõuge. Odaviske ja kuulitõuke juurdeviivad harjutused. Odavise ja kuulitõuge paigalt ja hooga.
4) Kaugushüpe. Hoota kaugus. Kaugushüppe eelsoojendusharjutused. Kaugushüpe täishoolt paku tabamisega.
5) Kõrgushüpe. Kõrgushüppe eelsoojendusharjutused. Kõrgushüpe (üleastumishüpe). Flopi tutvustamine

II Sportmängud
1) Pesapall. Kurika käsitlemine ja löögitehnika harjutused. Söötja ülesanded. Taktika arendamine mängus.
2) Sulgpall. Reketi käsitlemine, servimise ja ründamise tehnikaharjutused. Võistkondlik mäng: positsioonid ja reeglid.
3) Jalgpall. Jalgpallitehnika elementide täiustamine erinevate harjutuste ja kombinatsioonidega. Jalgpalluri erinevate positsioonide (kaitsja, poolkaitsja ja ründaja) ning nende ülesannete mõistmine. Mäng.
4) Korvpall. Palli põrgatamine, söötmine, püüdmine ja vise korvile liikumiselt. Testharjutused. Läbimurded paigalt ja liikumiselt. Petted. Algteadmised kaitsemängust. Korvpalli võistlusmäärused. Mäng reeglite järgi. Mäng 3 : 3 ja 5 : 5.
5) Võrkpall. Sööduharjutused paarides ja kolmikutes. Sööduharjutuste kombinatsioonid. Ülalt palling ja pallingu vastuvõtt. Ründelöök ning kaitsemäng. Mängijate asetus platsil ja liikumine pallingu sooritamiseks. Mäng reeglite järgi.

III Suusatamine
1) Laskumised erinevates asendites
2) Libisamm-tõusuviis.
3) Sahk-, uisusamm-, paralleel- ja käärpööre.
4) Tõusu- ja laskumisviiside ning pidurduste kasutamine maastikul.
5) Paaristõukeline ühe- ja kahesammuline sõiduviis. Üleminek paaristõukeliselt sõiduviisilt vahelduvtõukelisele ja vastupidi.
6) Kepitõuketa uisusammu tempovariant.
7) Õpitud sõiduviiside tehnikate täiustamine ja kinnistamine.

IV Ujumine
1) Selili, rinnuli krooli ja rinnuli ujumise tehnikaharjutused.
2) Stardihüpete ja pöörete täiustamine.
3) Erinevate distantside läbimine, kaasõpilase tehnika analüüsimine.
4) Hõljumine/puhkamine kuni 3 min
5) Sukeldumine ja eseme põhjast kaldale toomine
6) Uppuja päästmine

V Orienteerumine
1) Üldsuuna ja täpse suuna (asimuudi) määramine.
2) Orienteerumisharjutused kaardi ja kompassiga. Sobivaima rajavariandi valik. Orienteerumine maastikul kaardi ja kompassiga.
3) Orienteerumisraja iseseisev läbimine. Läbitud tee ja kontrollpunktide mälu järgi kirjeldamine.
4) Suund- ja valikorienteerumine. Sobiva koormuse ja liikumistempo valimine pinnasetüübi, reljeefivormi ja takistuste järgi.

VI Teadmised spordist ja liikumisviisidest
1) Kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele, regulaarse liikumisharrastuse kui tervist ja töövõimet tagava tegevuse vajalikkus. Liikumissoovitused noorukitele ning täiskasvanutele.
2) Ohutu liikumine ja liiklemine. Loodust säästev liikumine. Tegutsemine (spordi)traumade ja õnnetusjuhtumite korral. Esmaabivõtted.
3) Õpitud spordialade ja liikumisviiside oskussõnad ning harjutuste ja tegevuste kirjeldamine; õpitud spordialade võistlusmäärused. Aus mäng – ausus ja õiglus spordis ning elus.
4) Teadmised iseseisva liikumisharrastuse kohta (eesmärkide seadmine, spordiala/tegevuse valik, spordivarustuse valik, harjutamise põhimõtted jm). Kehalise töövõime arendamine: erinevate kehaliste võimete arendamiseks sobivad harjutused, harjutamise metoodika. Kehalise võimekuse testid ja enesekontrollivõtted, testitulemuste analüüs.
5) Teadmised õpitud spordialade/tantsustiilide tekkest, peetavatest (suur)võistlustest/üritustest ning tuntumatest sportlastest/tantsijatest Eestis ja maailmas. Teadmised olümpiamängudest (sh antiikolümpiamängudest) ja tuntumatest olümpiavõitjatest.
6) Teadmised spordiüritustest ning neil osalemise võimalustest.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

I Kergejõustik
9. klassi õpilane:
1) sooritab paigalt ja hoojooksult odaviske ning paigalt ja hooga kuulitõuke;
2) jookseb kiirjooksu (100 m) stardikäsklustega;
3) suudab joosta järjest 12 min;
4) sooritab täishoolt kaugushüppe ja üleastumistehnikas kõrgushüppe

II Sportmängud
9. kl õpilane:
1) sooritab tundides õpitud sportmängude tehnikaelemente;
2) sooritab läbimurded paigalt ja liikumiselt ning petted korvpallis;
3) sooritab ülalt pallingu, ründelöögi ja nende vastuvõtu võrkpallis;
4) mõistab erinevatel positsioonidel mängivate jalgpallurite ülesandeid ja täidab neid mängus;
5) mängib kaht õpitud sportmängu reeglite järgi.

III Suusatamine
9. klassi õpilane:
1) suusatab paaristõukelise ühe- ja kahesammulise sõiduviisiga;
2) läbib järjest suusatades 6 km distantsi.

IV Ujumine
9. kl õpilane:
1) suudab ujudes läbida erinevaid distantse ja kasutada õiget tehnikat nii selili kui rinnuli krooli stiilis, sh oskab kasutada starte ja pöördeid vastavalt ujumisstiilile;
2) suudab vees hõljuda (puhata) selili või kõhuli asendis 3 min, oskab sukelduda ja eseme põhjast kaldale tuua;
3) teab, kuidas päästa uppuvat inimest.

V Orienteerumine
9. kl õpilane:
1) läbib orienteerumisraja oma võimete kohaselt;
2) oskab määrata suunda kompassiga, lugeda kaarti ja maastikku;
3) oskab valida õige liikumistempo ja -viisi ning teevariandi maastikul;
4) oskab mälu järgi kirjeldada läbitud orienteerumisrada.

VI Teadmised spordist ja liikumisviisidest
9. kl õpilane:
1) mõistab kehalise aktiivsuse ning regulaarse liikumisharrastuse mõju tervisele ja töövõimele;
2) järgib kehalisi harjutusi tehes hügieeni- ja ohutusnõudeid ning väldib ohuolukordi; teab, kuidas toimida sportides/liikudes juhtuda võivate õnnetusjuhtumite ja traumade puhul; oskab anda elementaarset esmaabi;
3) liigub/spordib reegleid ja võistlusmäärusi järgides, kaaslasi austades ja abistades ning keskkonda säästes;
4) oskab iseseisvalt treenida: analüüsib oma kehalise vormisoleku taset, seab liikumisharrastusele eesmärgi, leiab endale sobiva (jõukohase) spordiala/liikumisviisi, õpib uusi liikumisoskusi ja arendab oma kehalisi võimeid;
5) osaleb aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt (tunniväliselt), käib spordi- ja tantsuüritustel ning jälgib seal toimuvat; oskab tegutseda abikohtunikuna võistlustel.

Hindamine üles

Õpetaja annab õpilase liikumistegevuste ja füüsiliste võimete arengu kohta pidevat suulist tagasisidet.
III kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist ning nende seostamist kehalise aktiivsusega kehalise kasvatuse tundides ja tunnivälises tegevuses. Õpilase teadmistele hinnangut andes arvestatakse õpilase võimet rakendada omandatud teadmisi reaalses praktilises tegevuses. Kehalistele võimetele hinnangut andes:
1) arvestatakse õpilase arengut ning õpilase tehtud tööd tulemuse saavutamise nimel;
2) rakendatakse enesehindamist.
Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosast ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest.
Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi, aktiivsust ja kaasatöötamist tunnis, tegevuse/harjutuse omandamiseks tehtud pingutust ning püüdlikkust praktiliste ja/või kirjalike tööde ning tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava eesmärkidele ning õpitulemustele.
Õppeperioodil saavutatud õpitulemuste fikseerimiseks kasutatakse e-koolis järgmiseid protsessi hinnanguid:
„AR“, „MA“, „KH“ ja „0“.
„AR“ – arvestatud hinnang märgitakse õpitulemuseks, kui määratud õpitulemused on saavutatud.
„MA“ – mittearvestatud hinnang märgitakse õpitulemuseks, kui õpitulemused ei ole saavutatud.
„KH“ – kujundav hindamine on teadmiste ja oskuste hindamisel protsessi vältel kasutatav suuline ja/või kirjalik edasiviiva iseloomuga tagasiside.
„0“ – arvestuslikust õppetegevusest puudumine, mis peale võla likvideerimist asendub hinnanguga „AR“ või hinnanguga „MA“
Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
I poolaasta lõppedes hinnatakse õpilast hindega AR (arvestatud) või MA (mittearvestatud).
Arvestatuks loetakse kui:
- õppeprotsessi õpiülesanded on sooritatud;
- kehaliste võimete testid on sooritatud õpilasele tema võimete kohaselt;
- õpetajapoolsele hinnangule lisandub õpilase enesehinnang.

II poolaastal hinnatavad õpitulemused.
Õpilane:
1) sooritab odaviske ja kuulitõuke paigalt või hoovõtuga vastavalt oma võimetele;
2) jookseb kiirjooksu 100 m vastavalt oma võimetele:
3) jookseb järjest 12 min vastavalt oma võimetele;
4) läbib Tomkinsi vasupidavustesti oma tervise seisukorra analüüsimiseks;
5) oskab mängida reeglite kohaselt vähemalt kahte sportmängu;
6) sooritab 1 min korvpalli testi vastavalt oma võimetele;
7) sooritab hoota kaugushüppe vastavalt oma võimetele;
8) ujub 100 m selili, vabalt ja rinnuli vastavalt oma võimetele, sooritab "oskan ujuda" testi;
9) teab selili ja rinnuli krooli tehnikat, oskab analüüsida kaasõpilase tehnilisi vigu;
10) läbib orienteerumisraja oma võimete kohaselt;
11) oskab määrata suunda kompassiga, lugeda kaarti ja maastikku;
12) suusatab järjest 6 km distantsi.

Õpilase koolivahetusel teisendatakse mitteeristavad hinnangud numbrilisteks hinneteks viiepalli süsteemis.

Märge "AR" / hinne "5"
- õpilane on tunnis korrektne (sh sportlik riietus, jalanõud)
- õpilane mõtleb/töötab tunnis aktiivselt kaasa
- tegutseb oma võimete piires (ületab neid aeg-ajalt)
sooritab planeeritud testharjutused oma võimete piirides
oskab loogiliselt kasutada eelnevalt omandatud teadmisi, oskusi
- osaleb tunnivälis(t)es treeningtegevuses


Märge "AR" / hinne "4"
Õpilane:
- on tunnis korrektne (sh sportlik riietus, jalanõud)
- mõtleb/töötab/sooritab tunnis tegevusi peale õpetaja mitmekordseid suunamisi
- töötab/sooritab testharjutused alla oma võimete
- vajab aeg-ajalt õpetaja lisajuhendamist
- töösse suhtumine jätab soovida

Märge "AR" / hinne "3"
- tunniks vajaminev korrektne sportlik riietus, jalanõud aeg-ajalt puuduvad
- õpilane eirab kokkulepitud reegleid
- tunnis kaasatöötamine on passiivne, püüdlikkus puudub
- testharjutused(osaliselt) sooritamata


Märge "MA" / hinne "2"
- tunniks vajaminev korrektne sportlik riietus, jalanõud puuduvad pidevalt
- testharjutused sooritamata
- õpilane eirab kokkulepitud reegleid
- õpilasel puudub huvi ja osavõtlikkus õppeaine suhtes

Märge "MA" / hinne "1"
- õpilasel puudub täielikult huvi ja osavõtlikkus õppeaine suhtes

HEA TEADA!
Kehalisest kasvatuse tunnis on õpilane aineõpetaja või kooli füsioterapeudi poolt juhendatud (st ei puudu/ei lahku omavoliliselt tunnist). Vastasel juhul loetakse seda puudumiseks.
1. Õpilase riietus tunnis on sportlik, õues ilmastikuoludele vastav. Jalatsid on sportimiseks sobivad sise- või välistossud.

Tervislikel põhjustel (kroonilised haigused jms) tundidest vabastatul on arstitõend, mis on aluseks suunamisel kooli füsioterapeudi juurde. Nimekirja õpilastest kinnitab kooli direktor 2 korda õppeaasta vältel. Tõend esitada hiljemalt 1.10.2020.

Lühiajaliselt tunnist vabastuse saamiseks esitab õpilane kehalise kasvatuse õpetajale:
- arsti (füsioterapeudi, taastus, eri,-või perearsti) tõendi;
- lapsevanema tõendi paberil (enne tunni algust, vahetunnis) või e-kirjana hiljemalt tunni toimumise päeva hommikul.

E-kooli märgitakse õpilasele:
- “v” (vabandatud) ja vastavasisuline kommentaar
- tunnis sooritamata jäänud hindeline töö tähistatakse hindega “0”

Õpilane on põhitunni asemel füsioterapeudi grupis, kui tal:
- on tõend ajutise soovitusega (trauma, haigusest taastumine vms) ja ta on füsioterapeudi grupis tervisekahjustusest taastumiseni.
Hindamine - füsioterapeudi sõnaline kirjalik tagasiside e-koolis.

- spordi-ja ujumisriided puuduvad. Sel juhul:
1) osaleb ta füsioterapeudi grupis kooli poolt antud riietega
2) saab kehalise kasvatuse õpetajalt liikumist käsitleva ülesande
Hinnangu protsessis osalemisele annab õpetaja, kelle tunnis õpilane viibis.

Konsultatsiooniaeg: K 15.00, ruumis 024