Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13279 ainekaarti
63 õppeainet
122 õpetajat

Kehaline kasvatus: 12b T prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Inge Jalakas

Inspira juhataja / kehalise kasvatuse õpetaja

Kontakt: inge@oesel.edu.ee

Loodud: 22. veebruar 2021. a. kell 15.29
Muudetud: 22. veebruar 2021. a. kell 16.17

Õppeaasta: 2020/2021

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, VI kursus

Kestvus: 2 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Gümnaasiumi kehalises kasvatuses toimub põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste süvendamine ja täiendamine. Õppesisu
konkretiseerimisel, õppemeetodite ja -vormide valikul lähtutakse vajadusest suunata õpilast tema elukestva liikumisharrastuse kujunemisel.
Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmiste, oskuste ja kogemustega soodustatakse õpilasele sobiva liikumisharrastuse leidmist ning luuakse valmidus jälgida oma kehalise vormisoleku taset sh digivahendeid kasutades ja oskust seda arendada.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

I Kehalised võimed ja liikumisoskused
1) Organiseeritud ja iseseisev praktiline harjutamine liigutusoskuste õppimiseks ja kehaliste võimete arendamiseks.
2) Kontrollharjutuste ja kehaliste võimete testide sooritamine, nende tegevuste/tulemuste hindamine ja analüüs.
3) Treeningplaanide koostamine, treeningpäeviku pidamine.
4) Osalemine spordiüritustel.
5) Tervise- ja sporditeemaliste materjalide lugemine ja analüüs, treenimiseks/võistlemiseks vajaliku info kogumine.
6) Teoreetilised teadmised liikumisest/sportimisest antakse praktilise harjutamise käigus.

II Sportmängud
1) Pesapall. Kurika käsitlemine ja löögitehnika harjutused. Söötja ülesanded. Taktika arendamine mängus.
2) Sulgpall. Reketi käsitlemine, servimise ja ründamise tehnikaharjutused. Võistkondlik mäng: positsioonid ja reeglid.
3) Võrkpall. Suunatud palling ja pallingu vastuvõtt. Ülalt sööt hüppelt ette ja taha. Blokeerimine. Pettelöögid. Tehnika täiustamine erinevate kombinatsioonide ja mänguliste situatsioonide kaudu. Õpitud tehnikaelementide kasutamine mängus. Ründe- ja kaitsemängu taktika.
4) Korvpall. Sööt ja lõige rünnakul. Katted. Mees-mehe ja maa-ala kaitse. Korvpallitehnika täiustamine erinevate kombinatsioonide ja mänguliste situatsioonide kaudu. Õpitud tehnikaelementide kasutamine mängus. Ründe- ja kaitsemängu taktika. Tänavakorvpalli tutvustamine.
Kohtunikutegevus korvpallis.

III Suustamine
1) Õpilase poolne erialane soojendus
2) Erinevate suusasõiduviiside tehnikaharjutused
3) Erinevate distantside läbimine, kaasõpilase tehnika analüüsimine
4) Tuntud talisportlaste tutvustus

IV Orienteerumine
Erineva raskusastmega orienteerumisradade ja maastike läbimine. Läbitud raja analüüs. Orienteerumisradade läbimine: suund-, valik-, rattaorienteerumine, märkesuusatamine, orienteerumismatkamine. SPORTident elektrooniline kontrollkaart. Orienteerumine liikumisharrastusena.

V Teadmised liikumisest ja spordist
1) Teadmised kehalise aktiivsuse mõjust inimese tervisele ning kehalise koormuse mõjust organismile.
2) Sportimise/liikumise iseseisvaks harrastamiseks vajalikud teadmised: ala valiku põhimõtted, treeningu printsiibid, vahendid, meetodid ja vormid.
3) Enesekontroll iseseisvalt treenides.
4) Oma treenituse hindamine.
5) Hügieeni- ja ohutusnõuded erinevate liikumisja spordialade puhul.
6) Traumade vältimine.
7) Esmaabi levinumate traumade korral.
8) Teadmised õpitud spordialade ajaloost, suurvõistlustest ja parimatest sportlastest.
9) Sporti ja sportimist reglementeerivad dokumendid (spordiseadus, spordieetika koodeks jms).
10) Erinevate spordialade võistlusmäärused.
11) Kohtunikutegevus erinevatel spordialadel.
12) Lihtsa võistlusprotokolli täitmine.
13) Teadmised kaitseväes rakendatavast füüsilise ettevalmistuse hindamise korrast ja NATO testi sisust.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

I Kehalised võimed ja liikumisoskused
Kursuse lõpul õpilane:
1) omab ülevaadet tervise aluseks olevatest kehalistest võimetest (kehalise võimekuse liikidest) ja tunneb nende arendamise võimalusi;
2) analüüsib oma kehalise töövõime ja motoorsete oskuste taset ning kavandab treeningu nende edendamiseks;
3) parandab kehalise kasvatuse tundides omandatud motoorseid oskusi, õpib süvendatult sooritama ühte uut kehalist tegevust/liikumisviisi;
4) kinnistab kehalist töövõimet parandava liikumise/sportimise ohutus- ja hügieeninõuetega seotud teadmisi; teab, kuidas käituda ja abistada õnnetusjuhtumite, traumade jms puhul;
5) teeb koostööd kaaslastega; abistab, julgestab ja juhendab neid tunnis/treeningul;
6) väärtustab kehakultuuri rahvusliku ja rahvusvahelise kultuuri osana;
7) osaleb aktiivselt tundides; leiab enda kehalise töövõime parandamiseks sobiva liikumisviisi/spordiala ja harrastab seda ka väljaspool kehalise kasvatuse tunde.

II Sportmängud
1) mängib kohandatud võistlusmääruste järgi vähemalt kahte sportmängu;
2) pesapall: mõistab erinevatel positsioonidel mängivate mängijate ülesandeid ja täidab neid mängus;
3) sulgpall: mõistab erinevatel positsioonidel mängivate mängijate ülesandeid ja täidab neid mängus.
4) korvpall: mõistab erinevatel positsioonidel mängivate mängijate ülesandeid ja täidab neid mängus.
5) võrkpall: mõistab erinevatel positsioonidel mängivate mängijate ülesandeid ja täidab neid mängus.
6) sooritab sportmängudes kooli koostatud kontrollharjutuse põhikoolis ja gümnaasiumis õpitud tehnika elementidest.

III Suusatamine
Kursuse lõpul õpilane:
1) läbib 6 km distantsi vabalt valitud sõidustiilis;
2) kasutab erinevaid suusatehnikaid sõltuvalt maastikust;
3) oskab hooldada oma suusavarustust.

IV Orienteerumine
Kursuse lõpul õpilane läbib kaardi ja kompassiga harjutus- ja/või võistlusraja.

V Teadmised liikumisest ja spordist
Gümnaasiumi lõpetaja:
1) selgitab kehalise aktiivsuse mõju organismile ja kehalisest koormusest tingitud muutusi organismis
2) oskab valida endale iseseisvaks harrastamiseks sobiva liikumis- ja/või spordiala, kasutades seda ohutult oma kehalise vormisoleku ja töövõime parandamiseks
3) oskab kasutada tulemuslikult enesekontrollivõtteid
4) oskab kavandada iseseisvat treeningut
5) valdab ülevaadet õpitud spordi- ja liikumisalade ajaloost ning tähtsamatest võistlustest Eestis ja maailmas, nimetab tuntumaid sportlasi
6) tunneb õpitud spordi- ja liikumisalade olulisemaid võistlusmäärusi ning valdab ülevaadet kohtunikutegevusest.

Gümnaasiumi lõpuks õpilane:
1) teab regulaarse kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele ning teeb regulaarselt kehalisi harjutusi sh multimeedia vahendusel;
2) teab tervise ja kehalise aktiivsuse seost ning kehalise koormuse mõju organismis toimuvatele muutustele;
3) leiab seoseid enda terviseseisundi ja kehalise aktiivsuse vahel;
4) oskab kasutada ainekavva kuuluvate liikumisviiside ja spordialade tehnikat, suudab hinnata oma oskuste taset ning teab, kuidas neid täiustada ja uusi oskusi omandada sh multimeedia vahendusel;
5) järgib liikudes/sportides ohutus- ja hügieeninõudeid ning teab, kuidas toimida sagedamini tekkida võivate õnnetusjuhtumite ja traumade korral;
6) suhtub hoolivalt keskkonnasse, harjutuspaikadesse ja inventarisse;
7) hindab ausa mängu põhimõtteid ja järgib neid, austab oma kaaslasi, teeb koostööd sh erinevates veebipõhistes keskkondades ning kehaliste harjutuste sooritamisel abistab, julgestab ja juhendab oma kaaslasi;
8) analüüsib oma kehaliste võimete taset; leiab endale sobiva liikumisharrastuse ning tegutseb kehalise vormisoleku nimel;
9) valdab teadmisi õpitud spordi- ja liikumisalade ajaloost, tähtsamatest võistlustest, tunneb rahvuslikku ja rahvusvahelist liikumiskultuuri ning teab tuntumaid sportlasi Eestis ja maailmas;
10) on teadlik kaitseväes rakendatavast füüsilise ettevalmistuse hindamise korrast ja NATO testi sisust.

Hindamine üles

Hindamisel lähtutakse:
* gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest;
* kehalise kasvatuse eesmärkidest ning saavutatud õpitulemustest;
* õpilase aktiivsusest, püüdlikkusest ja arengust.

Kehalises kasvatuses hinnatakse:
* õpilase liigutusoskusi, kehalist võimekust ja teadmisi. Hindamise objekte (tegevusi, oskusi, teadmisi) ning hindamisaspekte (vaatlemist, mõõtmist, võrdlemist) selgitab õpilastele õpetaja õppe algul. Õpitulemustena esitatud liigutusoskuste hindamisel arvestatakse nii saavutatud taset kui ka õpilase tehtud tööd, et omandada tegevus/harjutus. Oskuste taset hinnatakse kontrollharjutuse soorituse põhjal.

Kehalistele võimetele hinnangut andes arvestatakse:
* õpilase arengut, st muutusi varasemate sooritustega võrreldes;
* tehtud tööd tulemuse saavutamise nimel.

Teadmiste hindamiseks kasutatakse:
* suulist või kirjalikku küsitlust sh veebipõhises keskkonnas,
* liikumis- ja sporditeemalise ettekande ja/või kehalise kasvatuse õpimapi koostamist/esitamist,
* treeningpäeviku sh veebipõhise treeningpäeviku pidamist ja analüüsi sh digitaalsel kujul jms.

Tagasisiside andmisel kehalise ja sportimisaktiivsuse kohta arvestatakse õpilase aktiivsust (osavõttu, kaasatöötamist,
nõuete/reeglite järgimist, koostööoskust sh veebipõhist jms) kehalise kasvatuse tundides, regulaarset treenimist (nii iseseisva kui ka organiseeritud liikumisharrastusena), võistlustest ning spordiüritustest osavõttu ja/või nende korraldamist jms.

Hinnatavad õpitulemused:
1) oskab kasutada erinevaid jõu-, venitus- ja lõdvestusharjutusi;
2) oskab läbi viia soojendust vastavalt spordialale;
3) oskab koostada treeningplaani ja pidada treeningpäevikut;
4) mängib kohandatud võistlusmääruste järgi kahte sportmängu;
5) sooritab kontrollharjutused ja kehaliste võimete testid vastavalt individuaalset arengut arvestades:
* läbib järjest joostes 12 min;
* läbib Tomkinsi vasupidavustesti oma tervise seisukorra analüüsimiseks;
* läbib järjest suusatades 6 km vabalt valitud suusasõidustiilis
* sooritab 1 min korvpallitesti
* sooritab hoota kaugushüppe
6) teab suusasõiduviise ja tehnikat, oskab analüüsida kaasõpilase tehnilisi vigu;
7) oskab ise koostada orienteerumisrada ning läbib kaardi ja kompassiga harjutus- ja/või võistlusraja.


HEA TEADA!
1. Kehalisest kasvatuse tunnis on õpilane aineõpetaja või kooli füsioterapeudi poolt juhendatud (st ei puudu/ei lahku omavoliliselt tunnist). Vastasel juhul loetakse seda puudumiseks.
2. Õpilase riietus tunnis on sportlik, õues ilmastikuoludele vastav. Jalatsid on sportimiseks sobivad sise- või välistossud.

3. Tervislikel põhjustel (kroonilised haigused jms) tundidest vabastatul on arstitõend, mis on aluseks suunamisel kooli füsioterapeudi juurde. Nimekirja õpilastest kinnitab kooli direktor 2 korda õppeaasta vältel. Tõend esitada hiljemlat 1.10.2020

4. Lühiajaliselt tunnist vabastuse saamiseks esitab õpilane kehalise kasvatuse õpetajale:
- Arsti (füsioterapeudi, taastus, eri,-või perearsti) tõendi;
- Lapsevanema tõendi paberil (enne tunni algust, vahetunnis) või e-kirjana hiljemalt tunni toimumise päeva hommikul.

E-kooli märgitakse õpilasele:
• “v” (vabandatud) ja vastavasisuline kommentaar
• Tunnis sooritamata jäänud hindeline kontrollharjutus tähistatakse hindega “0”

5. Õpilane on põhitunni asemel füsioterapeudi grupis, kui tal on tõend ajutise soovitusega (trauma, haigusest taastumine vms) ja ta on füsioterapeudi grupis tervisekahjustusest taastumiseni.
Hindamine - füsioterapeudi sõnaline kirjalik tagasiside e-koolis.

6. Spordiriided puuduvad/ põhjuseta puudutud tund. Sel juhul teeb õpilane iseseivalt vabalt valitud ajal 45 min/60 min treeningu ning saadab sellest õpetajale vastava tõestuse (screenshot läbitud trajektoorist, kilometraa˛ist, ajast, vm)

Konsultatsiooniaeg: K 15.00, ruumis 024