Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13279 ainekaarti
63 õppeainet
122 õpetajat

Kehaline kasvatus: 10a T prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Tiina Käen

kehalise kasvatuse õpetaja

Kontakt: tiina@oesel.edu.ee

Loodud: 11. veebruar 2021. a. kell 19.08
Muudetud: 11. veebruar 2021. a. kell 19.08

Õppeaasta: 2020/2021

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, II kursus

Kestvus: 2 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Kehaline kasvatus toetab õpilast oma tervist väärtustava, kehaliselt aktiivse eluviisi kujunemisel. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused võimaldavad õpilasel regulaarset liikumist/sportimist teadlikult kasutada oma tervise tugevdamiseks. Koolis kujunenud arusaam kehakultuurist ühiskonna kultuuri osana soodustab õpilastes spordi- ja kultuurisündmuste jälgimise ja neis osalemise huvi tekkimist. Kehalise kasvatuse õppekorraldus toetab õpilase kehalist/liigutuslikku, kõlbelist, sotsiaalset ja esteetilist arengut.
Areneb õpilase kohanemisvõime, koostööoskus, empaatia, tahte omadused, eneseväljendusoskus ning distsipliin.
Kehalises kasvatuses õpib õpilane analüüsima oma tervislikku seisukorda ja töövõimet, kavandama ja realiseerima tegevusi tervise tugevdamiseks ja töövõime parandamiseks. Sportlikus tegevuses aset leidev koostöö õpetab õpilast arukaid riske võttes toime tulema.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

1.- 4.nädal Edasiliikumisoskus vahendil- Suusatamine.
Kepitõuketa uisusamm-sõiduviis. Keharaskuse kandmine jalalt jalale. Paaristõuge. Laskumine madalasendis. Käärtõus, sahkpidurdus. Tõusu- ja laskumisviiside ning pidurduste kasutamine maastikul. Õpitud sõiduviiside tehnikate täiustamine ja kinnistamine.

5.nädal Vaheaeg

6. nädal Suusatamine 4km jõukohases tempos

7.-10. nädal Vahendite käsitsemisoskus ja Edasiliikumisoskus vees
Korvpall. Palli põrgatamine, söötmine, püüdmine ja vise korvile liikumiselt. Läbimurded paigalt ja liikumiselt. Petted. Algteadmised kaitsemängust. Korvpalli võistlusmäärused. Mäng lihtsustatud reeglite järgi.
Võrkpall. Sööduharjutused paarides ja kolmikutes. Sööduharjutuste kombinatsioonid. Pioneeride võrkpall. Ülalt
palling ja pallingu vastuvõtt. Mängijate asetus platsil ja liikumine pallingu sooritamiseks.

11.nädal Edasiliikumisoskus. Orienteerumine linnas ja maastikul määrates asukohta.

12.nädal Edasiliikumisoskus ja vahendi käsitlemise oskus. Kepikõnd. Soojendusharjutused käimiskeppidega. 6km kepikõndi. Venitusharjutused käimiskeppidega.

13.nädal VAHEAEG

14.nädal Vahendil liikumisoskus. Jalgrattasõit

15.nädal Vahendi käsitlemisoskus. Pesapall
Kehaliste võimete- vastupidavuse arendamine. Intervalljooks.

16.nädal
Kõrgushüpe. Kestvusjooks 12min.

17.nädal
Pesapall. Kuulitõuke ettevalmistavad harjutused

18.nädal Orienteerumine jalgratastel

19.nädal
Kokkuvõte õppeaastast. Eneseanalüüs

II poolaastal
1. EDASILIIKUMISOSKUSED.
Õpilane kasutab edasiliikumisoskuseid liikumismängudes ja spordialades; erinevates keskkondades; oskab liikuda linna- ja loodusmaastikul määrates asukohta ja suunda.

1. Edasiliikumisoskuseid
- vahendil(suusatamine, jalgrattasõit)
Talispordialade harrastamine(soodsate ilmastikuolude korral).
- kõnd, jooks, matkamine, ujumine, orienteerumine ja erinevad kergejõustikualad,.
- Hüppeoskus(paigalt ja hoojooksuga kaugus,- kõrgushüpe)
- Orienteerumine.
- Ujumine.

2. VAHENDI KÄSITSEMISOSKUS
2.1 Palli viske ja püüdmise oskus, palli põrgatamine, jalaga löömise oskus(jalgpall), pallivise
2.2 Sulgpalli reketi käsitsemine
2.3 Saalihoki kepi käsitsemine
2.4 Golfikepi käsitsemine

3. KEHAKONTROLLIOSKUS
3.1 Teadmised soojendusharjutustest, juurdeviivatest harjutustest ja kehahoiupõhimõtetest.
3.2 Harjutused enda keharaskusega ja selle ülekandmisega
3.3 Tasakaaluharjutused ja -asendid
3.3 Oskussõnad

4. TERVISE JA KEHALISTE VÕIMETE SEOSTAMINE
4.1 Õpilane teab kehalisi võimeid
4.2 Õpilane mõõdab ja arendab kehalisi võimeid ja analüüsib neid tervise seisukohalt

5. KEHALINE AKTIIVSUS
5.1 Õpilane analüüsib oma eluviisi ja tervistavat käitumist

6. VAIMNE JA KEHALINE TASAKAAL.
Õpilane õpib kasutama kehatunnetus- ja meelerahu harjutusi (Vaikuseminutid) ja oskab anda tagasisidet nende mõjust.
7. Õpilane analüüsib oma oskusi, tervisekäitumist ja seab omale käegakatsutavaid eesmärke.
8. Kasutab digivahendeid.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane oskab;
1) tegeleda regulaarselt kehaliste harjutustega; on teadlik tervise ja kehalise aktiivsuse seosest ning
kehalise koormuse mõjust organismis toimuvatele muutustele; leiab seoseid isikliku tervisliku seisundi ja kehalise aktiivsuse vahel;
2)kergejõustiku alade (odavise, jooksud erinevatel distantsidel) tehnikat, suudab hinnata oma oskuste taset ja teab, kuidas seda täiustada ning uusi oskusi omandada;
3) järgida liikumisel/sportimisel ohutus- ja hügieeninõudeid; teab, kuidas toimida sagedamini tekkida võivate õnnetusjuhtumite ja traumade korral;
4) oskab analüüsida oma kehaliste võimete taset; leiab endale sobiva liikumisharrastuse ja tegutseb kehalise vormisoleku nimel;

Hindamine üles

Õpitulemustena esitatud liigutusoskuste hindamisel arvestatakse nii saavutatud taset kui ka õpilase tehtud tööd, et omandada tegevus/harjutus. Oskuste taset hinnatakse kontrollharjutuse soorituse põhjal.
HINNE KUJUNEB SISEKERGEJÕUSTIKU, SUUSATAMISE, JA PALLIMÄNGUDE KOONDHINNETEST. KÕIK PEAVAD OLEMA VÄHEMALT RAHULDAVAD. Poolaastahinde saamiseks peab õpilane olema osalenud vähemalt 50% iga ala tundidest ja sooritanud hindelised arvestused.
SISEKERGEJÕUSTIKU KOONDHINNE;
*Eelmise aasta tulemusega võrreldes.
1. 60m jooks
2. kõrgushüpe
3. kaugushüpe
4. kuulitõuge

Pallimängudes ja suusatamises arvestatakse tundidest osavõtu aktiivsust ja sagedust.
Lihastreeningu tundides oskab sooritada erinevaid lihasgruppe treenivaid harjutusi ja vastavate lihasgruppide venitusharjutusi.
sooritab Cooperi testi vastavalt võimetele


HEA TEADA!
Kehalisest kasvatuse tunnis on õpilane aineõpetaja või kooli füsioterapeudi poolt juhendatud (s.t. ei puudu/ei lahku omavoliliselt tunnist). Vastasel juhul loetakse seda puudumiseks.
1. Õpilase riietus tunnis on sportlik, õues ilmastikuoludele vastav. Jalatsid on sportimiseks sobivad sise- või välistossud.

Tervislikel põhjustel(kroonilised haigused jms) tundidest vabastatul on arstitõend, mis on aluseks suunamisel kooli füsioterapeudi juurde. Nimekirja õpilastest kinnitab kooli direktor 2 korda õppeaasta vältel. Tõend esitada hiljemlat 1.10.19

Lühiajaliselt tunnist vabastuse saamiseks esitab õpilane kehalise kasvatuse õpetajale:
- Arsti(füsioterapeudi, taastus, eri,-või perearsti) tõendi;
- Lapsevanema tõendi paberil(enne tunni algust, vahetunnis) või e-kirjana hiljemalt tunni toimumise päeva hommikul.

E-kooli märgitakse õpilasele:
• “v” (vabandatud) ja vastavasisuline kommentaar
• Tunnis sooritamata jäänud hindeline töö tähistatakse hindega “0”

Õpilane on põhitunni asemel füsioterapeudi grupis, kui tal ...
1. On tõend ajutise soovitusega (trauma, haigusest taastumine vms) ja ta on füsioterapeudi grupis tervisekahjustusest taastumiseni.
Hindamine - füsioterapeudi sõnaline kirjalik tagasiside e-koolis.

2. Spordi-ja ujumisriided puuduvad. Sel juhul saab kehalise kasvatuse õpetajalt liikumist käsitleva ülesande