Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13279 ainekaarti
63 õppeainet
122 õpetajat

Kehaline kasvatus: 4c T prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Tiina Käen

kehalise kasvatuse õpetaja

Kontakt: tiina@oesel.edu.ee

Loodud: 11. veebruar 2021. a. kell 18.30
Muudetud: 11. veebruar 2021. a. kell 18.30

Õppeaasta: 2020/2021

Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta

Kestvus: 3 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Kehaline kasvatus toetab õpilast oma tervist väärtustava eluviisi kujunemisel. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused on aluseks õpilase iseseisvale liikumisharrastusele. Koolis kogetud liikumisrõõm soodustab huvi spordi vastu, innustab õpilast neid jälgima ning neis osalema. Kehalise kasvatuse õppekorraldus, mis tagab õpilase kehalise/liigutusliku, kõlbelise, sotsiaalse ja esteetilise arengu, toetab tema kujunemist terviklikuks isiksuseks.
Kehalises kasvatuses lähtutakse vajadusest toetada õpilase kujunemist hea tervise ja töövõimega isiksuseks. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused soodustavad õpilase mitmekülgset arengut ning võimaldavad tal leida endale jõukohase, turvalise ja tervisliku liikumisharrastuse.
Kehalises kasvatuses juhitakse õpilast oma kehalise vormisoleku taset jälgima ning seda regulaarselt harjutades ning uusi (sh iseseisvalt omandatud) teadmisi ja oskusi hankides edendama. Õpilane sooritab kehaliste võimete teste ja annab tulemusele hinnangu võrreldes eelmistel aastatel saavutatuga, valib õpetaja juhendusel harjutusi kehalise võimekuse arendamiseks ning sooritab neid. Õpilane teab, mida tähendab aus mäng spordis.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

1.nädal
Suusatamise teooria. Suuskade ja suusakeppide pikkus. Suusasaabaste kinnitamine suuskadele. Praktiline tegevus suusaruumis.
Libisemine suuskadel ilma keppideta. Harkikull

2.- 4.nädal Edasiliikumisoskus vahendil- Suusatamine.
Uisusamm. Keharaskuse kandmine jalalt jalale. Paaristõuge.
Laskumine madalasendis. Käärtõus, sahkpidurdus. Kepitõuketa (ga) uisusamm.

5.nädal Vaheaeg

6. nädal Suusatamine 2km jõukohases tempos

7.-10. nädal Vahendite käsitsemisoskus ja Edasiliikumisoskus vees
Rahvastepall.
Korvpall. Liikumismängud ja teatevõistlused palliga. Valitud sportmänge ettevalmistavad liikumismängud. Palli hoie söötmisel, püüdmisel ja pealeviskel. Palli põrgatamine, söötmine, püüdmine ja vise korvile liikumiselt. Mäng lihtsustatud reeglite järgi.
Võrkpall. Sööduharjutused paarides. Sööduharjutuste kombinatsioonid. Pioneeride võrkpall.
Ujumine. Ujumises rinnuli, selili ja krooli tehnika täiustamine. Vastupidavusujumine- Cooperi test. Stardihüpe ja pöörete tehnika erinevatel ujumisstiilidel.

11.nädal Edasiliikumisoskus. Orienteerumine linnas ja maastikul määrates asukohta.

12.nädal Edasiliikumisoskus ja vahendi käsitlemise oskus. Kepikõnd. Soojendusharjutused käimiskeppidega. 4km kepikõndi. Venitusharjutused käimiskeppidega.

13.nädal VAHEAEG

14.nädal Vahendil liikumisoskus. Jalgrattasõit

15.nädal Vahendi käsitlemisoskus. Pesapall
Kehaliste võimete- vastupidavuse arendamine. Intervalljooks.

16.nädal
Kõrgushüpe. Kestvusjooks 9 min.

17.nädal
Pesapall. Kuulitõuke ettevalmistavad harjutused

18.nädal Orienteerumine jalgratastel

19.nädal
Kokkuvõte õppeaastast. Eneseanalüüs
II poolaastal:
1. EDASILIIKUMISOSKUSED.
Õpilane kasutab edasiliikumisoskuseid liikumismängudes ja spordialades; erinevates keskkondades; oskab liikuda linna- ja loodusmaastikul määrates asukohta ja suunda.

1.1 Edasiliikumisoskuseid vahendil(suusatamine, uisutamine, jalgrattasõit, tõukeratas)
Talispordialade harrastamine(soodsate ilmastikuolude korral).
1.2 Õpime eristama edasiliikumisoskuseid liikumisharrastuse ja erinevate spordialade harrastamises (kõnd, jooks, matkamine, ujumine, orienteerumine ja erinevad kergejõustikualad,.
1.3 Hüppeoskus(paigalt ja hoojooksuga kaugushüpe, kõrgushüpe)
1.4 Orienteerumine. Harjutused sisetingimustes ja õues.

2. VAHENDI KÄSITSEMISOSKUS
2.1 Palli viske ja püüdmise oskus, palli põrgatamine, jalaga löömise oskus(jalgpall), pallivise
2.2 Sulgpalli reketi käsitsemine

3. KEHAKONTROLLIOSKUS
3.1 Teadmised soojendusharjutustest, juurdeviivatest harjutustest ja kehahoiupõhimõtetest.

4. TERVISE JA KEHALISTE VÕIMETE SEOSTAMINE
4.1 Õpilane teab kehalisi võimeid
4.2 Õpilane mõõdab ja arendab kehalisi võimeid ja analüüsib neid tervise seisukohalt

5. KEHALINE AKTIIVSUS
5.1 Õpilane analüüsib oma eluviisi ja tervistavat käitumist

Õpilane sooritab testharjutused:
- paigalt kaugushüpe
- 20 meetriste lõikude kordus- vastupidavusjooks
- painduvuse test
- kestvusjooks 9min

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane oskab:
1.Kasutada edasiliikumisoskuseid:
- liikumismängudes ja spordialades
- erinevates keskkondades
- oskab liikuda linna- ja loodusmaastikul määrates asukohta ja suunda.

2. Käsitseda erinevate spordialade harrastamiseks vajalikke vahendeid.

3. Iseseisvalt sooritada soojenduharjutusi

4. Mõõta enda pulssi ja kehalist aktiivust
Mõistab liikumisvajadust ja on saanud katsetada liikumispäeviku täitmist.
Tal tekivad liikumisvõimalustest seosed koolis õpitu ja tegeliku keskkkona vahel teistes keskkondades

Hindamine üles

II kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist, teadmiste rakendamist ning õpilaste koostööoskust. Kehalistele võimetele hinnangut andes arvestatakse tulemuse kõrval ka õpilaste arengut ning tulemuse saavutamise nimel tehtud tööd.
Hinnatakse ka õpilaste tunnivälist kehalist aktiivsust ning oma klassi ja/või kooli esindamist spordivõistlustel, tantsuüritustel jm.
Õppeperioodil saavutatud õpitulemuste fikseerimiseks kasutatakse e-koolis järgmiseid protsessi hinnanguid: „AR“, „MA“, „KH“ ja „0“.
„AR“ – arvestatud hinnang märgitakse õpitulemuseks, kui määratud õpitulemused on saavutatud.
„MA“ – mittearvestatud hinnang märgitakse õpitulemuseks, kui õpitulemused ei ole saavutatud.
„KH“ – kujundav hindamine on teadmiste ja oskuste hindamisel protsessi vältel kasutatav suuline ja(või)kirjalik edasiviiva iseloomuga tagasiside.
„0“ – arvestuslikust õppetegevusest puudumine, mis peale võla likvideerimist asendub hinnanguga „AR“ või hinnanguga „MA“

2.. poolaasta lõppedes saab õpilane kokkuvõtva hinde protsessi - või arvestuslike hinnete põhjal. AR(arvestatud) või MA(mittearvestatud).
Arvestatuks loetakse kui:
-Kehaliste võimete testid on sooritatud õpilase võimete kohaselt
- osalemine protsessis on võimetele vastav.

2 poolaasta õpitulemused ja sooritatavad testharjutused:
- paigalt kaugushüpe
- kaugushüpe
- 20 meetriste lõikude kordus- vastupidavusjooks
- painduvuse test
- 60 m jooks
- jookseb 1000 m
- mängib liikumismänge
- sooritab Cooperi testi ujumises

Märge "AR" / hinne "5"
- õpilane on tunnis korrektne(s.h. sportlik riietus/jalanõud)
- õpilane mõtleb/töötab tunnis aktiivselt kaasa
- tegutseb oma võimete piires (ületab neid aeg-ajalt)
sooritab planeeritud testharjutused oma võimete piirides
oskab loogiliselt kasutada eelnevalt omandatud teadmisi, oskusi
- osaleb tunnivälis(t)es treeningtegevuses


Märge "AR" / hinne "4"
Õpilane:
- on tunnis korrektne(s.h. sportlik riietus, jalanõud)
- mõtleb/töötab/sooritab tunnis tegevusi peale õpetaja mitmekordseid suunamisi
- töötab/sooritab testharjutused alla oma võimete
-vajab aeg-ajalt õpetaja lisajuhendamist
- töösse suhtumine jätab soovida

Märge "AR" / hinne "3"
- tunniks vajaminev korrektne sportlik riietus, jalanõud aeg-ajalt puuduvad
- õpilane eirab kokkulepitud reegleid
- tunnis kaasatöötamine on passiivne, püüdlikkus puudub
- testharjutused(osaliselt) sooritamata


Märge "MA" / hinne "2"
- tunniks vajaminev korrektne sportlik riietus, jalanõud puuduvad pidevalt
- testharjutused sooritamata
õpilane eirab kokkulepitud reegleid
- õpilasel puudub huvi ja osavõtlikkus õppeaine suhtes

Märge "MA" / hinne "1"
- õpilasel puudub täielikult huvi ja osavõtlikkus õppeaine suhtes

Kehalise kasvatuse konsultatsioon toimub neljapäeviti kell 14 või eelneval kokkuleppel aineõpetajaga.


HEA TEADA:
1. Kehalise kasvatuse tunnist vabastatud õpilane on tunni vältel juhendatud - kehalise kasvatuse õpetaja või füsioterapeudi poolt. Loata lahkumine on põhjuseta puudumine.

Tervislikel põhjustel(kroonilised haigused jms) tundidest vabastatul on arstitõend, mis on aluseks suunamisel kooli füsioterapeudi juurde. Nimekirja õpilastest kinnitab kooli direktor 2 korda õppeaasta vältel. Tõend esitada hiljemalt 1.10.19

Lühiajaliselt tunnist vabastuse saamiseks esitab õpilane kehalise kasvatuse õpetajale:
- Arsti(füsioterapeudi, taastus, eri,-või perearsti) tõendi;
- Lapsevanema tõendi paberil(enne tunni algust, vahetunnis) või e-kirjana hiljemalt tunni toimumise päeva hommikul.

E-kooli märgitakse õpilasele:
• “v” (vabandatud) ja vastavasisuline kommentaar
• Tunnis sooritamata jäänud hindeline töö tähistatakse hindega “0”

Õpilane on põhitunni asemel füsioterapeudi grupis, kui tal ...
1. On tõend ajutise soovitusega (trauma, haigusest taastumine vms) ja ta on füsioterapeudi grupis tervisekahjustusest taastumiseni.
Hindamine - füsioterapeudi sõnaline kirjalik tagasiside e-koolis.

2. Spordi-ja ujumisriided puuduvad. Sel juhul:
1) osaleb ta füsioterapeudi grupis kooli poolt antud riietega
2) saab kehalise kasvatuse õpetajalt liikumist käsitleva ülesande
3) põhigrupis kooli poolt antud spordiriietega
Hinnangu antud protsessis osalemisele annab õpetaja, kelle tunnis õpilane viibis.

Õpilase riietus tunnis on sportlik - lühike või pikk riietus(sõltuvalt ilmastikuoludest ja tunni toimumiskohast - õues või siseruumides). Jalatsid on sportimiseks sobivad sise- või välistossud.


Hinnet saab parandada kuni veerandi lõpuni õpetajaga kokkuleppel konsultatsiooni ajal N 14.45