Eesti keel: 4b prindi
 |
Autor: Ülle Jasmin klassiõpetaja Kontakt: Ulle.Jasmin@nooruse.edu.ee |
Loodud: 2. detsember 2020. a. kell 14.25
Muudetud: 2. detsember 2020. a. kell 14.25
Õppeaasta: 2020/2021
Õppekava: Põhikooli õppekava, II trimester
Kestvus: 5 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Põhikooli emakeeleõpetusega taotletakse, et õpilane
• kasutab kõnet ja kirja vastavalt olukorrale ja eesmärgile, kirjutab õigesti;
• suhtub oma keelekasutusse kriitiliselt, on valmis seda täiustama;
• omandab põhiarusaamad emakeelest ja keelest üldse;
• arendab isikustiili, kujundab selget ja arusaadavat kõnet ja kirja;
• oskab lugeda ja kuulata aktiivselt ja kontsentreeritult;
• loeb eesmärgipäraselt ja mõistab loetut;
• huvitub kirjandusest, oskab näha seoseid kirjanduse ja teiste kunstiliikide vahel;
• tunneb oma rahvuskirjandust.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
30.november-4.detsember
TEEMA: Infot otsimas Õpik lk 133
„Eesli silmanägemine” Õpik lk 134–137 Tv harj 183–186
Nimisõnad Õpik lk 138–139 Tv harj 187–192
„Tagasi kodus” Õpik lk 140–143 Tv harj 193–195
„Tagasi kodus” Õpik lk 140–143 Tv harj 196–198
Omadussõnad Õpik lk 148–149 Tv harj 202–207
7.- 11.detsember
TEEMA: Infot otsimas
„Arvutihullud” Õpik lk 150–155 Tv harj 208–213
„Arvutihullud” Õpik lk 150–155 Tv harj 208–213
Arvsõnad Õpik lk 158–159 Tv harj 218–223
„Lemmiklooma-päev” Õpik lk 160–163 Tv harj 224–229
Kordamine Peatüki kokkuvõte Õpik lk 164 Kontrolltöö
14.- 18.detsember
TEEMA: Jõulumeeleolus Õpik lk 165
Jõululuulet Õpik lk 166–167
„Pettsoni jõulud” Õpik lk 168–172
Jõululuulet Õpik lk 173
„Kui näärid ei tahtnud tulla” Õpik lk 174–176
VAHEAEG
11.- 15.jaanuar
TEEMA: Millest lugu koosneb?
Tegelased Õpik lk 7- 8 Tv lk 3- 4
Tegelased Õpik lk 7- 8 Tv lk 3- 4
Astrid Lindgren, „Rasmus, Pontus ja Lontu” Õpik lk 9–13 Tv harj 2
„Rasmus, Pontus ja Lontu” Õpik lk 9–13 Tv harj 3,4
Loo tegevus ehk sündmustik Õpik lk 14–15 Tv lk 6
18.- 22.jaanuar
TEEMA: Millest lugu koosneb?
Jaak Kõdar, „Hunt ja rebane suusatamas” Õpik lk 16–19 Tv harj 6
Jaak Kõdar, „Hunt ja rebane suusatamas” Õpik lk 16–19 Tv harj 7–11
Tegusõna pöörded Õpik lk 20–21 Tv harj 12
Tegusõna pöörded Õpik lk 20–21 Tv harj 13–19
Hille Karm „Kuidas minu kuldnokk ära lendas” Õpik lk 22–23 Tv harj 20–23
25.- 29.jaanuar
TEEMA: Millest lugu koosneb?
Tegevusaeg Õpik lk 24–25 Tv harj 24, 25 ja lk 14
Gianni Rodari, „Õppekaramell” Õpik lk 26–27 Tv lk 15
Olevik ja minevik Õpik lk 28–29 Tv lk 16
Olevik ja minevik Õpik lk 28–29 Tv lk 17
Elar Kuus, „Masina jalad” Õpik lk 30–32 Tv harj 38, 39
1.- 5.veebruar
TEEMA: Millest lugu koosneb?
Tegevuskoht Õpik lk 33 Tv harj 40–41 ja 42
C. S. Lewis, „Lucy kiikab kapiuksest sisse” Õpik lk 34–35 Tv harj 43–44
C. S. Lewis, „Lucy kiikab kapiuksest sisse” Õpik lk 36–37 Tv lk 21
Eitus ja jaatus Õpik lk 38–39 Tv lk 22
Eleanor Farjeon, „Daami tuba” Õpik lk 40–42 Tv harj 51, 52
8.- 12.veebruar
TEEMA: Millest lugu koosneb?
Eleanor Farjeon, „Daami tuba”, Õ lk 42 Tv harj 53, 54
Toredaid luuletusi Õ lk 43
Toredaid luuletusi Õpik lk 44
Tv harjutav kontrolltöö nr 5 lk 24–25
Toredaid luuletusi, Kokkuvõte Õpik lk 45
15.-19.veebruar
TEEMA: Kuidas lugu jutustada ja kirjutada?
Kontrolltöö Kontrolltööde kogumiku kontrolltöö nr 5
Voldemar Miller, „Delfiin” Õpik lk 47, 48–51 Tv h 55, 56
Voldemar Miller, „Delfiin” Õpik lk 48–51 Tv harj 57–60
Võtame loo lühidalt kokku Õpik lk 52–53 Tv harj lk 28- 29
Mis on lause Õpik lk 54–55 Tv lk 30
VAHEAEG
1.-5.märts
TEEMA: Kuidas lugu jutustada ja kirjutada?
Kuidas lugu ümber jutustada Õpik lk 56–58 Tv lk 31
Kerttu Soans, „Arvutitool ja lumi” Õpik lk 59–61 Tv lk 32
Teema Õpik lk 64–65 Tv lk 34 ja 35
Andrus Kivirähk, „President kinnas” Õ lk 78–80 Tv lk 43
Isamaalisi luuletusi Õ lk 81–83 Eesti Vabariigi sünnipäev Õ lk 83
8.-12.märts
TEEMA: Kuidas lugu jutustada ja kirjutada?
Lausete liigid Õpik lk 62–63 Tv lk 33
Lausete liigid Õ lk 63 ja Tv lk 34
P. L. Travers, „Naerugaas” Õpik lk 66–69 Tv harj 83–84
P. L. Travers, „Naerugaas” Õpik lk 66–69 Tv harj 85–86
Jutu ülesehitus Õpik lk 70–71 Tv lk 38
Milliseid oskusi õpilased saavad?
1) Suuline ja kirjalik suhtlus
4. klassi õpilane:
* kuulab mõtestatult eakohast teksti, toimib saadud sõnumi või juhendite järgi;
*annab lühidalt edasi kuuldu sisu;
* väljendab end suhtlusolukordades selgelt ja arusaadavalt koolis, avalikus kohas, eakaaslastega, täiskasvanutega suheldes;
* esitab kuuldu ja nähtu kohta küsimusi;
* väljendab oma arvamust, annab infot edasi selgelt ja ühemõtteliselt;
* leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku vormi;
* kasutab sõnastikke ja teatmeteoseid;
* esitab peast luuletuse või rolliteksti.
2) Teksti vastuvõtt
4. klassi õpilane:
* loeb eakohast teksti ladusalt ja mõtestatult; mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti;
* otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse;
* vastab teksti põhjal koostatud küsimustele tekstinäidete või oma sõnadega, koostab teksti kohta küsimusi;
* leiab teksti peamõtte;
* kirjeldab teksti põhjal sündmuste toimumise kohta ja tegelasi;
* leiab tekstist vajalikku infot;
* tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna, kõnekäänu, kirja;
* on läbi lugenud vähemalt kaks eakohast väärtkirjandusteost (raamatut);
* tutvustab loetud kirjandusteose sisu ja tegelasi ning kõneleb loetust.
3) Tekstiloome
4. klassi õpilane:
* jutustab ja kirjutab loetust ning läbielatud sündmusest;
* jutustab tekstilähedaselt, kokkuvõtlikult kavapunktide järgi, märksõnaskeemi ja küsimuste toel;
* kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit, inimest;
* kirjutab nii koolis kui ka igapäevaelus käsitsi ja arvutiga eakohaseid tekste vastavalt kirjutamise eesmärgile, funktsioonile ja adressaadile;
* kirjutab eakohase pikkusega loovtöid (k.a ümberjutustusi) küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnaskeemi või kava toel;
* teeb oma tekstiga tööd.
4) Õigekeelsus ja keelehoole4)
4. klassi õpilane:
* märgib kirjas õigesti lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja kaashäälikuid;
* märgib sõnades õigesti kaashäälikuühendit;
* kirjutab sulghääliku omandatud oma- ja võõrsõnade algusse;
* pöörab tegusõnu olevikus;
* moodustab ainsust ja mitmust, olevikku ja minevikku;
* poolitab sõnu (õpitud reeglite piires);
* kasutab õpitud keelendeid nii kõnes kui kirjas vastavalt suhtlemise eesmärgile, funktsioonile ja suhtluspartnerile, jälgib oma tekstis õpitud ortograafiareegleid;
* kirjutab suure algustähega isiku ja kohanimed ja väike algustähega õppeainete, kuude, nädalapäevade, ilmakaarte nimetused;
* tunneb ära liitsõna;
* leiab vead enda ja kaaslaste kirjutistes õpitud keelendite piires; parandab leitud vead sõnaraamatu, käsiraamatu, kaaslase ja/või õpetaja abiga.
* kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti (40–60 sõna, 20 ortogrammi).
Hindamine
Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.
Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Kasutatakse nii kujundavat hindamist kui kokkuvõtvat hindamist, mida kombineeritakse suulise või kirjaliku tagasi-/edasisidega; hinnangutega.
Õpilane saab veerandi jooksul hinded etteütluste, kontrolltööde, ümberjutustuse ja kirjandusteose analüüsi eest; valikuliselt hinnatakse tv ja koduste ülesannete täitmist, jutustamist, lugemist, kava koostamist ja lühisõnumi kirjutamist.
LUGEMINE:
Lugemise eest pandav koondhinne õppeperioodi lõpuks väljendab õpilase teadmisi ja oskusi
1) Lugemises (õpitud ja tundmatu tekst, luuletuse esitamine)
2) Töös lugemispalaga (pala analüüsimine, tegelaste iseloomustamine, peamõtte esiletoomine, järelduste tegemine, kavastamine, jutustamine, töö sõnavaraga, loovad tööd lugemispala juurde)
3) Klassivälises lektüüri tundmises
Hinne"5" - vigadeta, ladus, teadlik ja ilmekas lugemine; õige, loogiline ja sõnavaralt õige jutustamine; õpilane oskab pealkirjastada teksti erinevaid osi
Hinne"4" - lugemises 1-2 viga, jutustamisel esineb mõningaid ebatäpsusi pala sisu edasiandmisel, puudusi sõnavalikus vms.; peast lugemisel vahetatakse sõnu, kuid parandatakse need ise
Hinne"3" - lugemisel esineb 3-5 viga, tempo aeglane; jutustamisel takerdutakse, jutustus lünklik, sõnavara vaene; luuletuse tekst ei ole kindlalt peas
Hinne"2" - lugemisel 6 või enam viga, ei saada aru loetust ega osata vastata küsimustele; jutustamisel ei suudeta edasi anda pala sisu; luuletuse tekst ei ole peas
KEELEÕPETUS
Kontrolletteütlustel hinne:
"5" - 1 viga või töö veatu
"4" - 2-4 ortograafia viga
"3" - 5-7 viga
"2" - 8-10 viga
"1" - vigu rohkem kui 10
Keelelistel kontrollharjutustel ja kontrolltöödel hinne:
"5" - 90-100% punktide üldarvust
"4" - 75-89%
"3" - 50-74%
"2" - 20-49%
"1" - 0-19%
KIRJATEHNIKA hindamisel võetakse arvesse
* õigete tähevormide kasutamist
* tähtede õiget seostamist
* teksti paigutust lehele (ridade täiskirjutamine, ühtlane kirjarida ja kallak, pealkirja paigutus ja esiletõstmine, kuupäeva kirjutamine, äärte jätmine, taandridade kasutamine jne.)
* kirjutatu puhtust
* ärakirja puhul õigekirja
Kirjutusvahend sinine või must tinten-pen
Töö ebaõnnestumise või koolist puudumise korral on õpilasel võimalus kokkuvõttev töö (kontrolltöö, etteütlus, töö klassivälise lugemise kohta) järele vastata 10 päeva jooksul.
Kui töö on puudumise tõttu esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või "1"-ga, kui veerandi lõpuks tööd järele ei vastata.
Konsultatsioon toimub reedel 13.00 ruumis 208 või muul ajal kokkuleppel õpetajaga. Järele saab vastata 10 õppepäeva jooksul pärast töö kättesaamist. Enne järelvastamist peab õpilane esitama ebaõnnestunud töö kohta nõuetekohase vigade paranduse.
Märkused:
Õppekomplekt
Kaja Sarapuu, Liisi Piits, Kristiina Orgla, Kati Lepp, Jaak Urmet, Lauri Vanamölder "Eesti keele õpik 4.klassile" ,tv 4.klassile, kontrolltööd 4.klassile; kirjastus Avita