Kehaline kasvatus: 9b P prindi
 |
Autor: Marko Kesküla kehalise kasvatuse õpetaja Kontakt: Marko.Keskula@nooruse.edu.ee |
Loodud: 26. oktoober 2020. a. kell 06.46
Muudetud: 26. oktoober 2020. a. kell 08.46
Õppeaasta: 2020/2021
Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Kehaline kasvatus aitab õpilasel mõista kehalise aktiivsuse ja liikumisharrastuse vajalikkust oma tervisele. Kehalise kasvatusese tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused on aluseks õpilase iseseisvale liikumisharrastusele. Õpilane mõistab, et liikumine tagab tervise ja hea rühi. Omab motivatsiooni, huvi ja teadmisi iseseisvaks kehakultuuri harrastuseks. Omandab hügieeniharjumuse. Õpib kaaslastega koostööd tegema, peab kinni reeglitest/võistlusmäärustest ja tunneb ausa mängu põhimõtteid.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
September
1.nädal:
Sissejuhatav tund staadionil. Pallimängud.
Pendelteatejooksu harjutamine.
2.nädal:
Pendelteatejooksu harjutamine, pallimäng.
100m jooksu harjutamine (start pakkudelt, jooksuasend)
3.nädal:
Jooksuhatjutused. Kiirjooksu harjutamine (start, jooksuasend jne).
100m jooks ajale. Pallimängud.
Kaugushüppe harjutamine.
4. nädal:
Kaugushüpe tulemusele.
Palliviske harjutamine. Pallivise tulemusele.
Oktoober
1.nädal:
Metsajooks. Ringtreening tervisepargis. Lõuatõmbamine.
1000 m jooks ajale.
Odviske tehnika ja juurdeviivad harjutused.
2. nädal:
Lõuatõmbamine/rippumine. Korvpall.
Odaviske tehnika ja juurdeviivad harjutused. Odvise tulemusele.
3. nädal:
Lõuatõmbamine/rippumine. Metsajooks.
Cooperi test.
November
1. nädal:
Akrobaatika harjutused. Korvpall.
Lõuatõmbamine/rippumine.
Krooli- ja seliliujumise jalgade töö tehnika plaadiga.
2.nädal:
Korvpalli põrgatusharjutused ja sööduharjutused.
Paigalt kaugushüpe tulemusele.
Seliliujumine.
3.nädal:
Akrobaatika harjutused. Pallimäng.
Krooli-, seliliujumise jalgadetöö harjutamine.
4.nädal:
Võimlemiskavade koostamine ja harjutamine.
Krooli-, selili- ja rinnuli ujumise jalgadetöö harjutamine.
Detsember
1.nädal:
Võimlemsikavade harjutamine. Pallimängud.
50m seliliujmine tulemusele.
2.nädal:
Võimlemiskava harjutamine.
Rinnuliujumise tehnika harjutamine.
50m krooliujumine tulemusele.
3.nädal:
Võimlemiskava harjutamine. Võimlemisvõistlus.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust tervisele; kehaline aktiivsus kui tervisliku eluviisi oluline komponent. Tunneb ausa mängu põhimõtted spordis.
Teadvustab ohutus- ja hügieenireeglite järgimise vajalikkust.
Teab ja oskab korrektselt sooritada kehatüve lihaseid treenivaid ja sirutusoskust kujundavaid harjutusi.
Sooritab akrobaatika harjutusi.
Erinevad jooksuharjutused: põlve- ja sääretõstejooks. Pendelteatejooks. Kiirjooks stardikäsklustega. Kestvusjooks. Maastikujooks.
Viskeharjutused, korv-, jalg- ja võrkpalli ettevalmistavad liikumismängud.
Ohutusnõuded ja kord basseinides ja ujumispaikades. Hügieeninõuded ujumisel.
Krooli- ja seliliujumine.
Hindamine
Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse AR ( arvestatud) ja MA (mittearvestatud) . Hindamisel rakendatakse kujundava hindamise (KH) põhimõtteid (õpilase arengu toetamine). Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.
Õpilaste kokkuvõttev hindamine toimub 1. ja 2. poolaasta lõpus hindega AR või MA. Arvestatud, kui: Õpilane sooritab kõik kehaliste võimete testid vastavalt oma võimetele; osaleb üle 70% tundidest.
Õpilase koolist lahkumise korral teisendatakse hinnangud AR ja MA ümber numbrilisteks hinneteks: AR=5 ja MA=2.
Õpilase tunni riietuseks on lühike või pikk dress ja vahetusspordijalatsid ( välis+ sise). Ujumistunnis on kohustuslik ujumismüts, pesemisvahendid ja rätik. Ettenähtud riietuseta tundi ilmumine on võrdne põhjuseta puudumisega. Põhjuseta puudutud tunnid tuleb teha järele ja arvestuslik tegevus võrdub hindega 0.
Meditsiinilistel põhjustel tundidest vabastatud õpilased (kroonilised haigused jm. tervislikud põhjused)) suunatakse kooli kehalise kasvatuse abiõpetaja juurde, kus õpilane sooritab temale vajalikke harjutusi . Rohkem, kui kaks nädalat arstitõendiga kehalisest kasvatusest või ainult ujumisest vabastatud õpilased määratakse abirühma spordiosakonna juhipoolse esildisega poolaasta esimesel nädalal. Vabastust taotlev õpilane esitab arstitõendi oma kehalise kasvatuse õpetajale (nimekirja kinnitab direktor).
Kehalise kasvatuse abiõpetaja teeb märkmeid kinnitatud nimekirjast puuduvate õpilaste kohta eKooli. Kehalist kasvatust sellisel juhul hindab abiõpetaja. Hindamisel juhindutakse kooli õppekavast ja kehalise kasvatuse ainekavast.
Lühiajaliselt (1-2 nädalat) kehalisest kasvatusest lapsevanema või arsti poolt vabastatud õpilane esitab tõendi/kirja enne tunni algust (vahetunnis) oma kehalise kasvatuse õpetajale, kes annab õpilasele teoreetilise hindelise ülesande iseseisvaks täitmiseks.
Pikema- või lühemaajaliselt kehalisest kasvatusest vabastatud õpilane on iga keh.-kasv. tund aineõpetaja või abiõpetaja poolt juhendatud (s.t. ei puudu/ei lahku omavoliliselt tunnist).