Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Matemaatika: 3b prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Merle Tustit

klassiõpetaja

Kontakt: Merle.Tustit@nooruse.edu.ee

Loodud: 25. oktoober 2020. a. kell 16.54
Muudetud: 25. oktoober 2020. a. kell 19.03

Õppeaasta: 2020/2021

Õppekava: Põhikooli õppekava, III trimester

Kestvus: 4 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Matemaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane
- õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima, järjestama, võrdlema, rühmitama, rühmitama, loendama, mõõtma jne
- õpib arvutama
- omandab esmase ruumikujutluse
- õpib tundma põhilisi tasandilisi kujundeid ja ruumilisi kehi ning rakendab õpitut praktikas
- õpib üldistama ja loogiliselt mõtlema
- arendab oma võimeid, intuitsiooni ja loovust
- saab aru matemaatika kohast inimtegevuses ja kultuuri arengus
- tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

15.- 19. märts
Kahekohalise arvu korrutamine ühekohalise arvuga (õ lk 44 – 45; tv lk 44, 45)
Treeningtund
Kahekohalise arvu jagamine ühekohalise arvuga (õ lk 46 - 47)
Tööleht

22.- 26. märts
Harjutame ( õ lk 50 – 51; tv lk 48, 49)
Kordamine, teadmiste kontroll- tööleht
Arvud 10 000 ni . Arvude 100 kordsed (õ lk 52, 53, tv lk 50)

29. märts- 01. aprill
Arvud kümne tuhandeni (õ lk 54, 55, tv lk 51)
Kordamine
Arvude 1000 kordsed (õ lk 56, 57, tv lk 52, 53)

05.- 09. aprill
Harjutame (õ lk 58, 59, tv lk 54, 55)
III osa tv ülevaatamine, kordamine
Arvud tuhanest kümne tuhandeni (õ lk 60, 61; tv lk 4, 5)
Arvud tuhanest kümne tuhandeni ( tv lk 6 - 9)

12.- 16. aprill
Pikkusühikud. Millimeeter (õ lk 62; tv lk 10, 11)
Sentimeeter (õ lk 63; tv lk 12, 13)
Detsimeeter (õ lk 64; tv lk 14, 15)
Meeter (õ lk 65; tv lk 16, 17)

VAHEAEG 19.- 25. aprill

26.- 30. aprill
Harjutame (õ lk 66, 67; tv lk 18, 19)
Kilomeeter (õ lk 68, 69; tv lk 20, 21)
Pikkusühikute kordamine (õ lk 70, 71; tv lk 22, 23)
Ring ja ringjoon (õ lk 72, 73; tv lk 24, 25)

03.- 07. mai
Võrdkülgse kolmnurga joonestamine (õ lk 74, 75; tv lk 26, 27)
Võrdkülgse kolmnurga ümbermõõt (õ lk 76, 77; tv lk 28, 29)
Kordamine, teadmiste kontroll- tööleht

10.- 14. mai
Kirjalik liitmine j a lahutamine üleminekuta (õ lk 78, 79; tv lk 30, 31)
Kirjalik liitmine üleminekuga (õ lk 80, 81; tv lk 32)
Kirjalik liitmine üleminekuga (õ lk 83, 84; tv lk 33, 34)
Harjutame (õ lk 84; tv lk 35)

17.- 21. mai
Liitmine 10 000 piires (õ lk 85; tv lk 36)
Kirjalik lahutamine üleminekuga (õ lk 86, 87; tv lk 37)
Kirjalik lahutamine üleminekuga (õ lk 88; tv lk 38)
Harjutame (õ lk 89; tv lk 39)


24.- 28. mai
Kirjalik lahutamine 10 000 piires (õ lk 90, 91; tv lk 40, 41)
Mõõtühikud kaalumisel. Gramm ja kilogramm (õ lk 92, 93; tv lk 42, 43)
Mõõtühikud kaalumisel. Gramm ja kilogramm (õ lk 94, 95; tv lk 44, 45)
Tonn (õ lk 96, 97; tv lk 46, 47)

31.mai- 04. juuni
Harjutame (tv lk 48, 49)
Mahuühik liiter (õ lk 100. 101; tv lk 50, 51)
Temperatuuri mõõtmine (õ lk 102, 103; tv lk52, 53)
Kordamine (õ lk 104, 105; tv lk 54, 55)

7.- 10. juuni
Praktikanädal. Õppeaasta lõpetamine.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Oskab korrutada kahekohalist arvu ühekohalise arvuga.
Oskab jagada kahekohalist arvu ühekohalise arvuga.
Tunneb arve kümne tuhandeni.
Teab arvude järjestust 1-10 000, oskab arve võrrelda 10 000 piires.
Teab mõisteid sajaline, tuhandeline, neljakohaline arv.
Tunneb pikkusühikuid millimeeter ja sentimeeter ning nendevahelist seost.
Tunneb pikkusühikuid detsimeeter, meeter ja kilomeeter. Tunneb pikkusühikute vahelisi seoseid.
Oskab liita ja lahutada pikkusühikuid.
Oskab joonestada ringjoon. Tunneb mõistet raadius.
Oskab joonestada võrdkülgset kolmnurka ja arvutada kolmnurga ümbermõõtu.
Oskab kirjalikult liita ja lahutada üleminekuta.
Oskab kirjalikult liita ja lahutada üleminekuga.
Tunneb kaaluühikuid gramm ,kilogramm ja tonn, teab nendevahelist seost, oskab neid võrrelda, teisendada, liita ja lahutada.
Tunneb mahuühikut liiter.
Tunneb termomeetrit ja mõistet kraad.
Oskab lugeda ja joonestada joondiagrammi.

Hindamine üles

3. klassi õpilaste teadmistele ja oskustele antakse sõnalisi hinnanguid. Hinnangud kajastuvad eKoolis ja kirjalikul tööl. Sõnaliste hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele. Hinnang on õpilase positiivse enesehinnangu kujunemise aluseks.

III trimestril tulevad hindamisele järgmised osaoskused:
- oskab korrutada kahekohalist arvu ühekohalise arvuga.
- oskab jagada kahekohalist arvu ühekohalise arvuga.
- tunneb arve kümne tuhandeni.
- teab arvude järjestust 1-10 000, oskab arve võrrelda 10 000 piires.
- teab mõisteid sajaline, tuhandeline, neljakohaline arv.
- tunneb pikkusühikuid millimeeter ja sentimeeter ning nendevahelist seost.
- tunneb pikkusühikuid detsimeeter, meeter ja kilomeeter. Tunneb pikkusühikute vahelisi seoseid.
- oskab liita ja lahutada pikkusühikuid.
- oskab joonestada ringjoon. Tunneb mõistet raadius.
- oskab joonestada võrdkülgset kolmnurka ja arvutada kolmnurga ümbermõõtu.
- oskab kirjalikult liita ja lahutada üleminekuta.
- oskab kirjalikult liita ja lahutada üleminekuga.
- tunneb kaaluühikuid gramm, kilogramm ja tonn, teab nendevahelist seost, oskab neid võrrelda, teisendada, liita ja lahutada.
- tunneb mahuühikut liiter.
- tunneb termomeetrit ja mõistet kraad.
-oskab lugeda ja joonestada joondiagrammi.

Osaoskuste hindamisel on kasutusel tähed:
T - tead ja oskad
P - pead veel harjutama
O - oskus omandamata

Lisaks on e- koolis kasutusel tähed KH (kujundav hindamine), millele järgneb:
* selgitus, milline on osaoskuse saavutus.
* kirjaliku töö puhul osaoskuse saavutus, kuhu on lisatud maksimumpunktid ja saavutatud punktide arv.

Konsultatsioon toimub kolmapäeviti kell 13.00 ruumis 205.
Siis saad:
* Küsida õpetajalt abi või selgitusi teema kohta, mis on sulle raske.
* Teha järgi puudumise tõttu tegemata töid.