Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Matemaatika: 4c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Ruth Rist

klassiõpetaja

Kontakt: Ruth.Rist@nooruse.edu.ee

Loodud: 23. oktoober 2020. a. kell 05.43
Muudetud: 23. oktoober 2020. a. kell 08.43

Õppeaasta: 2018/2019

Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta

Kestvus: 4 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Põhikooli matemaatikaõpetus annab õppijale valmisoleku mõista ning kirjeldada maailmas valitsevaid loogilisi, kvantitatiivseid ja ruumilisi seoseid.

Põhikooli matemaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane
1) arutleb loogiliselt, põhjendab ja tõestab;
2) modelleerib looduses ja ühiskonnas toimuvaid protsesse;
3) püstitab ja sõnastab hüpoteese ning põhjendab neid matemaatiliselt;
4) töötab välja lahendusstrateegiaid ja lahendab erinevaid probleemülesandeid;
5) omandab erinevaid info esitamise meetodeid;
6) kasutab õppides IKT-vahendeid;
7) väärtustab matemaatikat ning tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest;
8) rakendab matemaatikateadmisi teistes õppeainetes ja igapäevaelus.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

01. - 04.09
* Sissejuhatus. Kordamine.
* Arvud 10 000-ni. Number ja arv. Arvkiir.
* Arvkiir. Rooma numbrid.
* Rooma numbrid.

7. - 11.09
* Arvu järgud.
* Järguühikud.
* Järguühikud.
* Töö (Arvkiir, rooma nr, arvu järgud ja järguühikud)

14. - 18.09
* Liitmine - Liitmise omadused.
* Lahutamine
* Lahutamine.
* Arvust summa lahutamine.

21. - 25.09
* Arvule vahe liitmine
* Kirjalik liitmine ja lahutamine. https://e-koolikott.ee/material?id=6226
* Kordamine.
* Kontrolltöö (Liitmine ja lahutamine)

28.09. - 02.10
* Korrutamine ja selle omadused.
* Korrutamine.
* Summa korrutamise omadus.
* Summa korrutamise omadus.

05. - 09.10
* Jagamine ja selle omadused.
* Jagamise omadused
* Jäägiga jagamine.
* Jäägiga jagamine.

12. - 16.10
* Tehete järjekord.
* Kordamine.
* Töö (Korrutamine ja jagamine)
* Täht otsitava arvu tähisena.

VAHEAEG 22. - 26.10

26. - 30.10
* Täht otsitava arvu tähisena.
* Kirjalik korrutamine ühekohalise arvuga.
* Kirjalik korrutamine ühekohalise arvuga.
* Kirjalik jagamine ühekohalise arvuga.

02. - 06.11
* Kirjalik jagamine ühekohalise arvuga.
* Kordamine.
* Töö (Kirjalik korrutamine ja jagamine)
* Arvud 100 000-ni

09. - 13.11
* Arvud 100 000-ni
* Peast korrutamine ja jagamine 10-ga, 100-ga ja 1000-ga.
* Peast korrutamine ja jagamine 10-ga, 100-ga ja 1000-ga.
* Mõõtmine ja mõõtühikud: Pikkusühikud.

16. - 20.11
* Pikkusühikud
* Liidame ja lahutame nimega arve.
* Korrutame nimega arve.
* Jagame nimega arve.

23. - 27.11
* Jagame nimega arve.
* Kordamine.
* Töö (Arvud 100 000-ni, pikkusühikud, tehted nimega arvudega)
* Geomeetrilised kujundid.

30.11 - 04.12
* Geomeetrilised kujundid.
* Ristkülik ja ruut, nende ümbermõõt.
* Pindala ja pindalaühikud.
* Ristküliku ja ruudu pindala.

07. - 11.12
* Ristküliku ja ruudu pindala.
* Kordamine.
* Töö (Ristkülik ja ruut, nende ümbermõõt ja pindala)
* Massiühikud

14. - 18.12
* Massiühikud.
* Rahaühikud.
* Ajaühikud.

JÕULUVAHEAEG 23.12 - 10.01.2021

11. - 15.01
* Kiirus, aeg ja teepikkus.
* Kiirus, aeg ja teepikkus.
* Temperatuuri mõõtmine
* Kordamine

18. - 22.01
* Töö (Ühikud, kiirus, aeg, teepikkus ja temperatuuri mõõtmine)
* Õpik II osa. Arvud miljonini.
* Arvud miljonini.
* Järkarvu korrutamine.


Abimaterjale (iseseisvaks õppimiseks või harjutamiseks):
http://www.miksike.ee (peastarvutamine - Pranglimine)
http://www.kae.edu.ee
http://www.taskutark.ee (4.kl matemaatika)

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane:
* selgitab näidete varal termineid arv ja number; kasutab neid ülesannetes;
* kirjutab ja loeb arve 1 000 000 piires;
* esitab arvu üheliste, kümneliste, sajaliste, tuhandeliste kümne- ja sajatuhandeliste summana;
* võrdleb ja järjestab naturaalarve, nimetab arvule eelneva või järgneva arvu;
* kujutab arve arvkiirel;
'* nimetab liitmise ja lahutamise tehte komponente (liidetav, summa, vähendatav, vähendaja, vahe);
* tunneb liitmis- ja lahutamistehte liikmete ning tulemuste vahelisi seoseid;
* kirjutab liitmistehtele vastava lahutamistehte ja vastupidi;
* sõnastab ja esitab üldkujul liitmise omadusi (liidetavate vahetuvuse ja rühmitamise omadus) ja kasutab neid arvutamise hõlbustamiseks;
* sõnastab ja esitab üldkujul arvust summa ja vahe lahutamise ning arvule vahe liitmise omadusi ja kasutab neid arvutamisel;
* kujutab kahe arvu liitmist ja lahutamist arvkiirel;
* liidab ja lahutab peast kuni kolmekohalisi arve;
* liidab ja lahutab kirjalikult arve miljoni piires, selgitab oma tegevust;
* nimetab korrutamise tehte komponente (tegur, korrutis);
* esitab kahe arvu korrutise võrdsete liidetavate summana või selle summa korrutisena;
* kirjutab korrutamistehtele vastava jagamistehte ja vastupidi;
* tunneb korrutamistehte liikmete ning tulemuse vahelisi seoseid;
* sõnastab ja esitab üldkujul korrutamise omadusi: tegurite vahetuvus, tegurite rühmitamine, summa korrutamine arvuga;
* leiab ümbritsevast ruumist nelinurki, ristkülikuid ja ruute ning eristab neid;
* nimetab ning näitab ristküliku ja ruudu külgi, vastaskülgi, lähiskülgi, tippe ja nurki;
* joonestab ristküliku ja ruudu nurklaua abil;
* selgitab nelinurga ümbermõõdu tähendust ja näitab ümbermõõtu joonisel;
* liidab ja lahutab nimega arve;
* korrutab nimega arvu ühekohalise arvuga;
* jagab nimega arve ühekohalise arvuga, kui kõik ühikud jaguvad antud arvuga;
* kasutab mõõtühikuid tekstülesannete lahendamisel;
* otsib iseseisvalt teabeallikatest näiteid erinevate suuruste (pikkus, pindala, mass, maht, aeg, temperatuur) kohta, esitab neid tabelis.
* arvutab ristküliku, sealhulgas ruudu, ümbermõõdu;
* selgitab ristküliku, sealhulgas ruudu, pindala tähendust joonise abil;
* teab peast ristküliku, sealhulgas ruudu, ümbermõõdu ning pindala valemeid;
* arvutab ristküliku, sealhulgas ruudu, pindala;
* selgitab pindalaühikute mm², cm², dm², m², ha, km² tähendust;
* kasutab pindala arvutamisel sobivaid ühikuid;
* selgitab pindalaühikute vahelisi seoseid;

Hindamine üles

Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis). Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.

Õppeprotsessi käigus saab õpilane hindeid tunnitöö, õpiku/töövihiku ülesannete, tunnikontrollide, kontrolltööde jms eest. Kokkuvõttev poolaastahinne arvestab kõiki I poolaasta (4. sept - 19. jaan) jooksul saadud hindeid, sealjuures on kontrolltööde hinded suurema kaaluga. Kui poolaasta kokkuvõtva hinde välja panemisel on õpilasel hinne kahe hinde vahel, siis jäävad otsustavaks kontrolltööde hinded. Matemaatika hinnete hulka kuuluvad ka valikaine, arvuti matemaatikas, saadud hinded. KH (kujundav hindamine) märgiga hinded näitavad, et õpilane on omandanud vajaliku õppematerjali, MA (mitte arvestatud) aga seda, et õpitud materjal on omandamata ja tuleb järele vastata.

Hindenormid:
Hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust,
hindega „4” 75–89%,
hindega „3” 50–74%,
hindega „2” 20–49%,
hindega „1” 0–19%.

Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see e-Koolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist.

Kui õpilasel on kodutöö tegemata, siis on kodutöö hinne "1" ja see kajastub ekoolis. Samal päeval on tal võimalus oma tegemata töö ära teha peale tunde õpitugis (graafik klassis seinal) ja esitada see järgmise matemaatikatunni algul õpetajale, sel juhul kustutatakse hinne "1" ekoolist. Kui õpilane seda võimalust ei kasuta, siis seda hinnet enam parandada ei saa.

Konsultatsioon toimub teisipäeviti kell 14.00 ruumis 306 kell või muul ajal kokkuleppel õpetajaga. Järelvastamine kokkuleppel õpetajaga. Järele saab vastata 10 õppepäeva jooksul pärast töö kättesaamist. Enne järelvastamist peab õpilane esitama ebaõnnestunud töö kohta nõuetekohase vigade paranduse.