Eesti keel: 6_grupp prindi
 |
Autor: Maret Laurson eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kontakt: Maret.Laurson@nooruse.edu.ee |
Loodud: 20. september 2020. a. kell 13.27
Muudetud: 20. september 2020. a. kell 13.50
Õppeaasta: 2020/2021
Õppekava: Põhikooli õppekava, I trimester
Kestvus: 3 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Põhikooli aineõpetus taotleb, et õpilane:
•austab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat;
•arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust;
•väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina;
•arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust, omandab õigekirjaoskuse;
•õpib mõtestatult lugema ja kirjutama eri liiki tekste;
•loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma mõttemaailma;
•arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset;
•huvitub ilukirjandusest ja paikkonna kultuurist;
•õpib hankima teavet erinevatest allikatest; harjub kasutama sõnaraamatuid ja käsiraamatuid.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
02. - 04.09
I KEELESAHTLID AVANEVAD
Sissejuhatav tund, Tutvumine õpiku ja töövihikuga. Õppeaastaks eesmärgi seadmine. Õ lk 5, tv lk 3
07. - 11.09
Kirjakeel ja argikeel Õ lk 6–9, tv h 1–7
Kõlla moblaga või helista telefoniga Õ lk 10–11, tv h 8–12
Murdekeel Õ lk 12–15, tv h 13–16
14. - 18.09
Murdekeel Õ lk 12–15, tv h 13–16
Pöördumissõna ehk üte meilides ja mujal Õ lk 16–17, tv h 17–21
Kokkuvõte: "Meie klassi parim koomiks" Õ lk 18
21. - 25.09
Kordamine tv h 1–6 lk 14–15; tv lk 58 eneseanalüüsitabel „Keelesahtlid avanevad“
TERVISESPORDIPÄEV
Kordamine tv lk 14-15
28.09 - 02.10
KONTROLLTÖÖ nr.1 04.10
VÕÕRSÕNA Õ lk 19
Tekstiliikide maailmas Õ lk 20–23, tv h 22–23
05. - 09.10
Tekstiliikide maailmas Õ lk 20–23, tv h 22–23 Etteütluse harjutamine
Etteütlus 12.10
Meediatekstid Õ lk 24–25, tv h 24
12. - 16.10
Meedia on teabevahendaja Õ lk 26–29, tv h 25–28
Meedia on teabevahendaja Õ lk 26–29, tv h 25–28
Meediatekstid harivad ja pakuvad meelelahutust Õ lk 30–35, tv h 29–32
Vaheaeg 19. - 23.10
26.10 - 30.10
Meediatekstid harivad ja pakuvad meelelahutust Õ lk 30–35, tv h 29–32
Võõrsõnade õigekiri (õpik lk 38-39, TV lk 26-27).
Võõrsõnade tunnused, õigekiri, tähendus. Võõrsõnu sisaldava etteütluse teksti koostamine
02. - 06.11
Etteütlus. Võõrsõnade asendamine omasõnadega ja vastupidi. Sõnastikust võõrsõna tähenduse leidmine. 08.11
Kordamine (Tv lk 30-31, 58), eneseanalüüsi tabel „Tekstide maailmas“. Rõhuliide (-gi / -ki)
KONTROLLTÖÖ NR.2
09. - 13.11
SÕNALIIGID (õpik lk 43-47, TV lk 32-35)
REKLAAM (õpik lk 43-47, TV lk 32-35)
Kordamine: nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad, tegusõnad (õpik lk 43-47, TV lk 32-35).
16. - 20.11
Sõnade algvorm ehk sõnaraamatuvorm.
Käänamine on imelihtne! (Õpik lk 48–51, TV lk 36-41).
Nimi- ja omadussõnade, ka raskemate, käänamine nii ainsuses kui ka mitmuses.
23.11 - 27.11
ÕS-ist juhiste leidmine raskete või tundmatute sõnade käänamiseks. Kõnekäänd.
Võrdleme omadussõna (Õpik lk 52–55, TV lk 42-43)
Omadussõnade võrdlusastmed, nende moodustamine. Algvõrre, keskvõrre, ülivõrre.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpitulemused
6.kl lõpetaja
1) suhtleb eesmärgipäraselt ning valib kontekstile vastava suhtluskanali;
2) oskab teha kuuldust ja loetust kokkuvõtet ning anda hinnangut nii suuliselt kui ka kirjalikult;
3) tunneb õpitud tekstiliike ning oskab õpi- ja elutarbelisi tekste eesmärgipäraselt kasutada;
4) oskab luua õppetööks ja eluks vajalikke tekste ning neid korrektselt vormistada;
5) tunneb esinemise ettevalmistuse ja kirjutamise põhietappe ning oskab neid rakendada;
6) tunneb eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
7) oskab kasutada ÕSi ja teisi õigekeelsusallikaid.
Suuline ja kirjalik suhtlus
6. klassi lõpetaja:
1) valib juhendamise toel suhtluskanali; peab sobivalt telefonivestlusi ning kirja- ja meilivahetust;
2) leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;
3) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid;
4) võtab loetut ja kuuldut lühidalt kokku nii suulises kui ka kirjalikus vormis.
Teksti vastuvõtt
6. klassi lõpetaja:
1) tunneb õpitud tekstiliike (tarbe-, teabe- ja meediatekste) ning nende kasutamise võimalusi;
2) loeb ja mõistab eakohaseid õpi- ja elutarbelisi ning huvivaldkondade tekste;
3) võrdleb tekste omavahel, esitab küsimusi ja arvamusi ning teeb lühikokkuvõtteid;
4) kasutab töös tekstidega õpitud keele- ja tekstimõisteid.
Tekstiloome
6. klassi lõpetaja:
1) leiab juhendamise toel tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või suusõnalist teavet raamatukogust ning internetist;
2) tunneb esinemise ettevalmistuse põhietappe;
3) tunneb kirjutamise põhietappe;
4) jutustab, kirjeldab ning arutleb suuliselt ja kirjalikult, vormistab kirjalikud tekstid korrektselt;
5) esineb suuliselt (tervitab, võtab sõna, koostab ning peab lühikese ettekande ja kõne);
6) kirjutab eesmärgipäraselt loovtöid ja kirju (ka e-kirju ja sõnumeid), oskab leida ning täita lihtsamaid planke ja vorme;
7) avaldab viisakalt ning olukohaselt oma arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;
8) kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid tekste luues ning seostades.
Õigekeelsus ja keelehoole
6. klassi lõpetaja:
1) tunneb eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide tüüpjuhte ja lihtvormide kasutust ning järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;
2) moodustab ning kirjavahemärgistab lihtlauseid, sh koondlauseid ja lihtsamaid liitlauseid;
3) kontrollib õigekeelsussõnaraamatust sõna tähendust ja õigekirja;
4) rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes ning tekste analüüsides ja hinnates.
Hindamine
Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis). Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.
Eesti keele kokkuvõttev hinne pannakse 1.trimestri lõpus.. Eesti keeles hinnatakse lugemisoskust, tekstist arusaamist, keeleõpetust ja õigekirja/grammatikat. Kokkuvõttev hinne kujuneb kõigi õppeprotsessis saadud hinnete põhjal (tunnitöö, töövihiku ja õpiku ülesanded, tunnikontrollid, kontrolltööd, etteütlused jms). Kui kokkuvõttev hinne jääb kahe hinde vahele, siis on suurema kaaluga kontrolltöö hinded.
Kontrolletteütlustel hinne:
"5" - 0 viga
"4" - 1-4 ortograafia viga
"3" - 5-7 viga
"2" - 8-10 viga
"1" - vigu üle 11
Keelelistel kontrollharjutustel ja kontrolltöödel hinne:
"5" - 90-100% punktide üldarvust
"4" - 75-89%
"3" - 50-74%
"2" - 20-49%
"1" - 0-19%
Õpilasel on kohustus ebaõnnestunud töö, mida on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» järele vastata 10 päeva jooksul alates töö toimumise päevast. Kui õpilane puudub kohustusliku hindelise töö tunnist vm arvestuslikust õppeülesandest märgitakse eKooli päevikusse märk „0“. Hindelise töö järeletegemine on kohustuslik. Märk "0" asendub hindega pärast töö tegemist/ esitamist või "1"-ga, kui 10 päeva jooksul ei ole tööd järele vastatud. Igale esitlusele/tööle/tegevusele on vaid üks järeltöö võimalus.