Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Bioloogia: 7a, 7b, 7c, 7d prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Gerta Nurk

bioloogiaõpetaja

Kontakt: Gerta.Nurk@nooruse.edu.ee

Loodud: 10. märts 2020. a. kell 10.44
Muudetud: 10. märts 2020. a. kell 19.10

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Põhikooli õppekava, III trimester

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja seostest igapäevaelus ning inimühiskonna ja tehnoloogia arengus;
2) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustades bioloogilist mitmekesisust;
3) on omandanud ülevaate elusloodusest, selle olulisematest protsessidest, organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset bioloogiaalast sõnavara;
4) lahendab probleeme, rakendades selleks muu hulgas loodusteaduslikku meetodit;
5) planeerib, teeb ja analüüsib loodusteaduslikke uuringuid ning esitab saadud tulemusi;
6) kasutab erinevaid infoallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;
7) kasutab bioloogiat õppides tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi;
8) saab ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkusest erinevates töövaldkondades;
9) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

1. Imetajate iseloomulikud tunnused
2. Imetajate süstemaatika. Seltsid. Määramistunnused
3. Eesti imetajad.
4. Võõrliigid. Kaitsealused liigid
5. Imetajate tähtsus looduses ja inimese elus. Imetajate ohustatus ja kaitse. Kordamine
6. KONTROLLTÖÖ Imetajad
7. Aine- ja energiavahetus. Toitumise tähtsus. Ainevahetusprotsessid . Energiavajadus
8. Taim- ja loomtoiduliste ehituslikud iseärasused. Segatoidulised. Koljude tundmine.
9. Hingamine. Milleks on vaja hapnikku? Erinevad hingamiselundid. Hingamiselundite töö
10. Vereringe. Suletud vereringe. Vereringeelundkonnna osad. Südame ehitus.
11. Kõigusoojased ja püsisoojased. Kehatemperatuuri reguleerimine. Kordamine
12. KONTROLLTÖÖ Aine- ja energiavahetus.
13. Kohastumused ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. RÜHMATÖÖ
14. Selgroogsete loomade paljunemine. Lahksugulisus. Suguline dimorfism. Kehaväline ja kehasisene viljastumine
15. Munemine ja poegimine. Muna ehitus. PRAKTILINE TÖÖ.
16. Loote areng. Moondeline ja otsene areng
17. Sigimiskäitumine.
18. Lõimetishoole. Pesahülgajad, pesahoidjad
19. HINDELINE ISESEISEVTÖÖ. Juhendi järgi Eesti selgroogsete paljunemisest kokkuvõtte koostamine
20. Õppeaasta kokkuvõte.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane:
1) oskab teha vaatlusi;
2) väärtustab usaldusväärseid järeldusi tehes loodusteaduslikku meetodit.
3) seostab lindude ja imetajate välistunnuseid nende elukeskkonnaga;
4) analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses;
5) leiab ning analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta;
6) oskab nimetada ja tunneb Eestis levivaid liike
7) väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist.
8) analüüsib aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside omavahelisi seoseid ning selgitab nende avaldumist looduses ja inimese igapäevaelus;
9) seostab toidu hankimise viisi ja seedeelundkonna eripära selgroogse looma toiduobjektidega;
10) selgitab erinevate selgroogsete loomade hingamiselundite talitlust;
11) võrdleb hingamist kopsude, naha ning lõpuste kaudu õhk- ja vesikeskkonnas;
12) võrdleb püsi- ja kõigusoojaseid organisme ning toob nende kohta näiteid;
17) analüüsib selgroogsete eri rühmade südame ehituse ja vereringe eripära ning seostab neid püsi- ja kõigusoojasusega;
18) võrdleb selgroogsete loomade kohastumusi püsiva kehatemperatuuri tagamisel;
19) hindab ebasoodsate aastaaegade üleelamise viise selgroogsetel loomadel.
20) analüüsib kehasisese ja kehavälise viljastumise ning lootelise arengu eeliseid selgroogsete loomade rühmadel ning toob selle kohta näiteid;
21) toob näiteid selgroogsete loomade kohta, kel esineb kehasisene või kehaväline viljastumine;
22) hindab otsese ja moondega arengu olulisust ning toob selle kohta näiteid;
23) võrdleb noorte selgroogsete loomade eri rühmade toitmise, kaitsmise ja õpetamise olulisust.

Hindamine üles

Trimestri jooksul hinnatakse kontrolltöid, tunnitööd, iseseisvaid töid, tunnikontrolle, praktilisi töid, rühmatöid, koduseid töid. Trimestri hinne on saadud hinnete keskmine.

Kui trimestrihinne jääb kahe erineva hinde vahele, saab määravaks kontrolltööde eest saadud hinded.

Tegemata (e-koolis märgitud "0") või mitterahuldavalt hinnatud (e-koolis märgitud "1" või "2") tuleb järgi vastata 10 päeva jooksul.
Kontrolltööde järelvastamine toimub vastavalt kooli järelvastamiskorrale https://www.oesel.ee/kg/m/reg/jarelvastamine.php , muid töid saab parandada neljapäeviti kell 15.00-17.00 ruumis 105 või õpetajaga kokkuleppel.