Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


12699 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Ajalugu: 6a, 6b prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Kaisa Sau

ajalooõpetaja

Kontakt: kaisa.sau@oesel.edu.ee

Loodud: 27. veebruar 2020. a. kell 09.02
Muudetud: 4. märts 2020. a. kell 17.59

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Põhikooli õppekava, III trimester

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Ajalooõpetus aitab mõista meie ümber toimuvat ja luua tulevikuvisioone, näidates, et minevik, olevik ja tulevik on omavahel tihedalt seotud. Ajalooõpetus õpetab elu nägema erinevatest vaatepunktidest, analüüsima, sünteesima, seletama, hindama ja kirjeldama. Ajalooõpetus arendab empaatiavõimet ning rõhutab tolerantsuse olulisust. Ajalugu õpetab kriitilist ja iseseisvat mõtlemist ning eristama fakte tõlgendusest. Ajalugu õpime, et väärtustada minevikku ja traditsioone. Ajalooõpetus õpetab, toetab ja arendab üldisi õpioskusi nagu funktsionaalne lugemisoskus, arvutamisoskus, suhtlusoskus, kriitiline mõtlemine, üldistamine jt.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

10. nädal
I tund Olümpiamängud. Lk 54-57
II tund Filosoofia ja teadus. Lk 58-61
11. nädal
I tund Makedoonia riik ja Aleksander Suure sõjaretk. Lk 62-65
II tund Hellenism. Lk 66-69
12. nädal
I tund Kordamine
II tund Kontrolltöö
13. nädal
I tund Etruskid. Lk 74-77
II tund Rooma riigi tekkimine. Lk 78-81
14. nädal
I tund Rooma vabariik. Lk 82-85
II tund Rooma ja Kartaago. Lk 86-89
15. nädal
I tund Roomast saab suurriik. Lk 90-93
II tund Roomlaste usk ja eluolu. Lk 94-97
16. nädal
I tund Kodusõjad ja vabariigi lõpp. Lk 98-99
II tund Rooma keisririik. Lk 102-105
17. nädal
Vaheaeg
18. nädal
I tund Rooma linn. Lk 106-109.
II tund Elu Rooma keisririigis. Lk 110-113
19. nädal
I tund Rooma kultuur. Lk 114-117
II tund Kontrolltöö
20. nädal
I tund Jeesus Kristus ja ristiusu tekkimine. Lk 118-121
II tund Ristiusk ja Rooma riik. Lk 122-125
21. nädal
I tund Constantinus Suur ja ristiusu võidukäik. Lk 126-129
II tund Põhjapoolsed rahvad. Lk 130-133.
22. nädal
I tund Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma langus. Lk 134-137
II tund Rühmatöö
23. nädal
I tund Kordamine
II tund Kordamine
24. nädal
I tund Kordamine
II tund Kordamine

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

III trimestri lõpuks õpilased:
- hindavad Kreeka panust kultuurile vanaajal ja tänapäeval
- teavad, miks asus Aleksander Suur sõjaretkele Pärsia vastu ja mida sellega saavutas
- kirjeldavad Aleksander Suure sõjaretke
-seletavad olulisemaid teemakohaseid mõisteid ja teavad olulisemaid aastaarve
- kirjeldavad hellenistlikku kultuuri ja toovad välja selle suursaavutused
- teavad kes olid Archimedes, Eukleides, Ptolemaios, Hannibal, Julius Caesar, Octavianus, Kleopatra, Augustus, Cicero, Vergilius, Jeesus, Constantinus Suur
- teavad kes olid etruskid ja millega nad tegelesid
- kirjeldavad elu etruski linnriigis
- teavad kuidas tekkis Rooma riik
- kirjeldavad, kuidas valitseti Rooma vabariiki
- teavad miks said Kartaagost ja Roomast vaenlased ning kes nendevahelise võitluse võitis ja miks
- kirjeldavad ja analüüsivad miks ja kuidas sai Roomast suurriik
- teavad kuidas roomlased alistatud rahvaid kohtlesid
- kirjeldavad roomlaste usku ja eluolu, sealhulgas teavad olulisemaid jumalaid
- kirjeldavad roomlaste perekonna- ja hariduselu
- teavad miks puhkesid Roomas kodusõjad ja milliste tulemustega need lõppesid
- kirjeldavad keisririigi korraldust ja Augustuse valitsusaega
- kirjeldavad Rooma linna ja eluolu keisririigi ajal
- kirjeldavad Rooma kultuuri
- teavad kuidas tekkis ristiusk, kuidas see levis ja tunnevad selle põhiseisukohti
- iseloomustavad keiser Constantinuse poliitikat
- teavad miks ja kuidas algas ristiusu võidukäik
- teavad kus paiknesid germaani rahvad ja kirjeldavad nende eluolu
- kirjeldavad Rooma riigi jagunemist ja Lääne-Rooma riigi langust
- teavad miks toimus suur rahvasteränne ja kust kuhu rännati

Hindamine üles

Hindamisel kasutatakse kokkuvõtvat hindamist. Kolmanda trimestri hinne kujuneb kahest kontrolltööst ja tunnihindest, mis omakorda kujuneb tunnikontrollidest, suulistest vastamistest ja tunnitöödest. Tunnihinded annavad trimestri lõpuks kokku ühe arvestusliku hinde, mille osakaal lõpphindes on 1/3.
Vihik peab olema korrektse välimusega (ei ole soditud, sisaldab ainult selle aine materjale, küsimused on vastatud täislausega, õpilase nimi ja klass on vihiku esikaanel või sisekaanel) ning õpilane peab olema iga tund valmis oma tunni tööd hindele esitama.
Tegemata või hindele "2" või "1" hinnatud tööd on võimalik järele vastata 10 päeva jooksul pärast hinde teada saamist. Esitamata töö märgitakse nulliga, mis asendub hindega pärast töö esitamist või hindega „1” kui 10 päeva jooksul ei ole tööd esitatud. Järgi saab vastata ainult hinnet "2" ja "1". Ühte tööd on võimalik järele vastata üks kord. Tunnikontrollide ja suuliste vastamise toimumise korra üle otsustab õpetaja. Tunnikontrolli võib kirjutada ka osa õpilasi klassist, mitte terve klass korraga. Õpilane peab olema valmis vastama iga tund. Tunnikontrolle ja suulisi vastamisi järgi vastata ei saa. Kui õpilane ei ole mingil põhjusel saanud antud tunniks õppida või kodutööd sooritada, siis ta annab sellest õpetajale teada enne tunni algust. Hilisemaid vabandusi arvesse ei võeta.
Kirjalikke tööde hindamine toimub vastavalt skaalale:
90-100% hinne „5”
75-89% hinne „4”
50-74% hinne „3”
20-49% hinne „2”
0-19% hinne „1”
Konsultatsioon toimub neljapäeviti kell 15.00 ruumis 409. Konsultatsiooni tulemisest ja teemast, mille kohta soovid teadmisi, anna aineõpetajale teada hiljemalt samal päeval kell 14.00
Õpetajal on õigus kokkuleppel õpilase, lapsevanema või tugipersonaliga teha hindamisjuhendis muudatusi.