Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


12699 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Avastusõpetus: 4c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Lelet Aavik-Part

klassiõpetaja

Kontakt: lelet.aavik@oesel.edu.ee

Loodud: 22. jaanuar 2020. a. kell 17.34
Muudetud: 22. jaanuar 2020. a. kell 22.00

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Põhikooli õppekava, II trimester

Kestvus: 1 tund nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Terminiga «avastusõpe» kõige laiemas tähenduses tähistatakse kõiki lapsi kaasavat ning nende igakülgset arengut toetavat õppemeetodit, mis põhineb laste käelisel tegevusel ning aktiivsel osalusel õpiprotsessis. Avastusõppe edukuse tagab selle meetodi rakendamine lasteaias ning põhikoolis, seega varases arenguperioodis, kus kujundatakse õpilaste aktiivne hoiak õpitava suhtes, kasutades selleks laste loomulikku uudishimu ümbritseva maailma saladuste avastamisel. Taolise õppe kaudu omandavad lapsed järk-järgult teadusliku mõtteviisi, mis põhineb nähtuste vaatlemisel, hüpoteeside püstitamisel, katsete tegemisel, saadud tulemuste mõtestamisel, selgitamisel ja analüüsil ning järelduste tegemisel. Eesmärk on arusaamisega õppimine, kriitilise mõtlemisoskuse ning sotsiaalsete pädevuste arendamine, samuti õpilaste loovuse toetamine. (Allikas: http://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/1418)

Avastusõpe on kui kõikides õppeainetes kasutatav, õpilaste iseseisvat mõtlemist, probleemilahendusoskust, analüüsivõimet, loovust ja sotsiaalseid oskusi arendavat lähenemisviis.
Avastusõppe tund kui osa loodusõpetuse ainest on maksimaalselt seotud loodusõpetuse tundidega.

4. klassi valikainena on avastusõppe eesmärk:
- Suunata õpilast uurima-mõtlema-seostama-avastama:
- huvitava ja aktiivse tegevuse võimaldamisega;
- talle pidevalt uute teadmiste huviorbiiti seadmisega;
- teadmiste omandamine aktiivsete võtete kättesaadavaks tegemisega;
- tingimuste loomisega, mis innustaksid last uusi teadmisi ja oskusi praktiliselt kasutama;
- eneseväljenduse jõukohaste võtete õpetamise ja harjutamisega.
Avastusõppes kasutatakse lapsi arendavaid interaktiivseid (aktiiv)õppemeetodeid.

Valikaine avastusõpe lõimub kõigi 4. klassi õppeainetega (nt eesti keeles info otsimine, kirjutamine; loodusõpetuses – info otsimine, selle kasutamine, uurimine).

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

25.-29. november
Kaartide mitmekesisus.
https://www.google.com/earth/
Kaardi tundmine. GPS. Kuidas toimib. Katsetame! Interaktiivsed ülesanded.

2.-6. detsember
Mandrid ja maailmajaod
Maakera mudeli koostamine. Töö jätkub kogu nädala vältel.

9.-13. detsember
Mandrid ja maailmajaod
Info ja joonis vihikus. Avita pildid ja videod.

Ookeanid ja mered.
Joonis ja info vihikus. Arutlus. Koostatud maakera mudeli kasutamine. TK!

Maakera siseehitus
Joonis vihikus. Interaktiivsed materjalid ja joonised. Tv lk 47

16.-20. detsember
Vulkaanid
Katse: vulkaani tegemise komplekt, vesi, õli. Arutelu. Joonis vihikus.

Maavärinad.
Maavärina tekkepõhjused. Videod. Tsunami.

Katastroofiliste tagajärgedega loodusõnnetused
Loodusnähtused ja inimene. Tugevad tuuled ja üleujutused.
Videomaterjal.

VAHEAEG

6.-10. jaanuar
Kordamine
Kuldvillak „Planeet Maa”

Elu teke ja selle arenemine vees
Ürgookean. Interaktiivsed Avita e-materjalid.

13.-17. jaanuar
Elu arenemine maismaal.
Esimesed maismaa taimed ja loomad. Avita pildid ja videod. Dinosaurused.
https://www.youtube.com/watch?v=YQX7JYQjDOQ
https://www.youtube.com/watch?v=YCmEe6FDkzE
https://www.youtube.com/watch?v=Wv6hEuODrLg

Elu arenemine maismaal.
Hindeline tunnitöö: (KT nr 7). Analüüs.

Elu tunnused.
Pildianalüüs tahvlil. Hingamine, toitumine, kasvamine ja arenemine, paljunemine, koosnevad rakkudest. Tk!

20.-24. jaanuar
Organismide mitmekesisus.
Ainuraksed elusolendid.

Organismide mitmekesisus (2)
Hulkraksed elusolendid. Juuksekarva katse. Elusolendite rühmitamine.
TV lk 11

Mikroskoobitund
Mikroskoobi osad. Lillevaasi vee ja sibula vaatlus. Rühmatöö.


27.-31. jaanuar
Inimese kehaehitus.
Millest inimene koosneb (opiq.ee) rakud ja koed. Joonis vihikus.
Elund ja elundkonnad.

Kontrolltöö nr 9
Töö materjalidega. Peale tööd lisalugemine.

Elundkondade ülesanded
Peamised elundkonnad. Jooniste koostamine- grupitöö. TV lk 24 h1

3.-7. veebruar
Kontrolltöö nr 10
Elundid (töö materjalidega)

Meeleelundid.
Silm ja kõrv. Nina ja keel. Meeleelundid ja peaaju. TV lk 26 h 2.

Meeleelundid. Nahk
Naha ehitus ja ülesanded. TV lk 28.

10.-14. veebruar
Tugi- ja liikumiselundkond.
Luud. Luumurd. Luu ehitus. Joonis vihikus. Lihased
https://www.opiq.ee/kit/11/chapter/482?utm_source=etund&utm_medium=etund

17.-21. veebruar
Kordamine.
Bingo!
Avita piltide äraarvamise mäng.

VAHEAEG

2.-6. märts
Hingamiselundid.
Kuidas inimene hingab? Hingamiselundkonna eest hoolitsemine.
Õige või väär? (harjutus) Tööleht: kopsude valmistamine. Praktiline töö.

Vereringe
Vere koostis ja ülesanded. Vereringe mäng (6-8 silti). Joonis vihikus.
Ristsõna kordamiseks.

Kontrolltöö nr 12
Elundkonnad. Hingamine. *Lisaülesandeks tööleht „Kas kõikide loomade veri on punane?”


II trimestri lõpp

Tulemas!

Seedeelundid.
Interaktiivsed materjalid: kuidas toimub seedimine? TV lk 36-37
Seedeelundkonna kujutamine paberil- täissuuruses! (tapeet!)

Seedeelundid.
Jätkub tapeedile täissuuruses inimese kujutamine. Rühmatöö. Esitlused.

Erituselundud.
Opiq.ee materjal: https://www.opiq.ee/kit/11/chapter/486?utm_source=etund&utm_medium=etund
TV lk 38. Avita materjalid. Info vihikus.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane:
1) õpib uurima-mõtlema-seostama-avastama ning järeldusi tegema;
2) oskab looduses märgata muutusi;
3) oskab kasutada arvutit info otsimiseks, õppemängudeks;
4) muutub õppimises iseseisvamaks.

Teemad, millegaga avastusõppe tundides kokku puutume:
- Looduses vaatlemine, võrdlemine, hüpoteeside püstitamine;
- Internetist info otsimine ja selle kasutamine – päikese tõus ja loojang; ettekanne loodusõnnetusest;
- Katsete tegemine – päike tekitab varje; planeetide liikumine; üherakulised elusolendid veetilgas; toiduainete maitsmine.
- Inimene – pulsi mõõtmine; naha tundlikkus; tahtele alluvate lihaste liigutamine;
- Mudelite valmistamine - kirjeldab praktilise töö tulemusena loodud mudeli põhjal Päikese ning planeetide suhtelisi suurusi ja omavahelisi kaugusi; mudeldab Kuu tiirlemist ümber Maa; mudeldab Maa tiirlemist ümber Päikese; mudeldab Maa pöörlemist ning põhjendab gloobuse ja valgusti (taskulambi) abil öö ja päeva vaheldumist Maal.
- Filmid loodusõpetuses õpitud teemadel – vulkaanid, maavärinad, laamad, universum.

Hindamine üles

Kuna avastusõppe aine on oma olemuselt uuriv, siis on õpilase ülesandeks poolaasta jooksul ühe projekti koostamine ja esitlemine. See on ka aluseks arvestusliku tulemuse saavutamisel poolaasta lõpus.

Oluline on aktiivne osavõtt tundidest! Palun võtta igaks tunniks loodusõpetuse õpik kaasa.

Avastusõppe aines toimub arvestuslik hindamine: ARVESTATUD või MITTEARVESTATUD.

Arvestatud (A)
-grupitöödes aktiivselt osalemine
-esitatud kokkulepitud tingimustele vastav maakera mudel
-I poolaasta projekt on koostatud vastavalt hindamisjuhendile
-projekt on klassis esitatud

Mittearvestatud (MA)
-grupitöödes osalemine
-maakera mudelil esineb suuri puudujääke
-I poolaasta projekti koostamisel esineb puudujääke
-projekt ei ole klassile esitatud

Konsultatsioon kolmapäeviti al 13.00 või muul kokkulepitud ajal ruumis 309.