Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Eesti keel: 6d prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Lelet Aavik-Part

klassiõpetaja

Loodud: 22. jaanuar 2020. a. kell 16.06
Muudetud: 5. veebruar 2020. a. kell 11.14

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Põhikooli õppekava, II trimester

Kestvus: 3 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Põhikoolis omandavad õpilased teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad neil toime tulla eakohaste suuliste ja kirjalike tekstidega. Pannakse alus õpilaste sotsiaalsele kirjaoskusele, st oskusele kasutada keelt teadlikult ning kriitiliselt isiklikus, avalikus, õppe- ja tööelus. Õpilastes kujundatakse teadmisi ja oskusi, mis hõlmavad keelt, selle variante ja eriliigilisi tekste ning lubavad toime tulla suulise ja kirjaliku suhtlusega, tekstide vastuvõtu ning loomisega.
II kooliastmes kujundatakse õpilaste teadmisi ja oskusi neljas õppevaldkonnas: suuline ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt, tekstiloome ning õigekeelsus ja keelehoole. Suulise ja kirjaliku suhtluse õpetusega kujundatakse oskust silmast silma, telefoni, kirja ja meili teel ning internetikeskkonnas kahekesi või mitmekesi suhelda, tekste kokku võtta ja vahendada.
Teksti vastuvõtu õpetuses kujundatakse oskust tekste valida ja leida, eesmärgipäraselt lugeda ja kuulata, teadvustatakse kuulamis- ja lugemisstrateegiaid ning süvendatakse võimet teksti paremini mõista ning tekstile reageerida. Tekstiloome õpetusega kujundatakse mitmekülgset ja eesmärgistatud eneseväljendusoskust, mille puhul inimene tajub olukorda ja adressaati ning suudab oma mõtteid vajaliku täpsusega ja tekstiliigile omases vormis väljendada ning edastada.
Õigekeelsuse ja keelehoolde õpetusega kujundatakse keeleteadlikkust ning teadmisi keelest. Õpilastes arendatakse oskust tänapäeva eesti kirjakeelt teadlikult kasutada, kujundatakse arusaamist keele arengust ja muutumisest, omandatakse teadmisi eesti kirjakeele ja murrete stiilirikkuse ning kirjavara mitmekülgsuse kohta.
Allikas: https://oppekava.innove.ee/pohiharidus/keel-ja-kirjandus/eesti-keel/

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

25.-29. november
Käänded. 14 käände kordamine. Mäng!
TV lk 36 harjutused.

]2.-6. detsember
Sõnaliigid. TV lk 32 harjutused. Nimisõnalabor!

9.-13. detsember
T-särgi kujundamine. Arvustuse kirjutamine.
Tehtud töö lõpetamine, esitamine.

16.-20. detsember
Asesõnadest lähemalt (1). Asesõna mõiste. Milliseid sõnu asendatakse. TV h 85,86
Asesõnadest lähemalt (2). Rõhuliite lisamine asesõnale. TV h 84. Kuulamisülesanne, saade "Puust ja punaseks".

VAHEAEG

6.-10. jaanuar
Kontrolltöö nr 3.
Jätkub töölehe täitmine.

13.-17. jaanuar
Tarbetekstid on vajalikud.
Tekstide eesmärk ja omadused.

20.-24. jaanuar
Tarbetekstid on vajalikud.
Vanasõnad kui kirjutamata käitumisreeglid. AVITA e-materjalid.

Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine (1)
Miks on vaja sõnu lahku ja kokku kirjutada?
Reeglid. Täiendsõna. TV lk 8 skeem + h 5,8,9

Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine (2)
Tööleht: mida sõid vanad eestlased?
Etteütlus kodus õpitud sõnaühendite kasutamise peale.

27.-31. jaanuar
Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine (3)
Koolisöökla menüü koostamine gruppides. Esitlused.
Liitsõnamäng

Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine (1)
Reeglid. TV h 13-15

Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine (2)
Keelesäuts: https://arhiiv.err.ee/vaata/keelesauts-pooleteisekumnest-kaheni
Võistlusmäng sõnasedelitega. Õ h 120.

3.-7. veebruar
Omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine (1)
Video + harjutus muistse mündi leiust.
Kokkukirjutamine eelneva sõnaga. -ne või line- liiteline omadussõna. Avita keskkonna harjutused tahvlil.
Tund arvutiklassis: https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine

Omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine (2)
Kokkukirjutamise juhiste meenutamine. Täiendil on täiend. TV h 19

Omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine (3)
Reeglite kordamine. Tarbetekst. TV h 21. Võistlusmäng sõnasedelitega (liitsõnad).


10.-14. veebruar
Kohanimed kõnelevad (1)
Kohanimekett. Kokku- ja lahkukirjutamine. Aadressikoha ja maa kirjutamine. TV h 23-25

Kohanimed kõnelevad (2)
Võõrkohanimed. Kokku- ja lahkukirjutamine. Tööleht: linnaorienteerumine.

Kordamine
TV lk 20-21 h 1-5 kordamine. Kordamiseks KT (vihikusse).
Jätkame retsepti/reisijuhi koostamisega.


17.-21. veebruar
Kontrolltöö nr 4 sooritamine.
50-45p=5
44-37p=4
36-25p=3
24-...p=2
Jätkub retsepti koostamine. Kujudamine.

Reisijuht/retseptiraamat
Kontrolltöö analüüs. Retseptiraamatu jätkamine/esitlus.
TV lk 66 eneseanalüüs.

Mina ja televisoon (1)
Televisioon enne ja nüüd. Televisioon tänapäeval. Õ h 138. Miljonimäng! http://miljonimang.akkru.ee/index.php


VAHEAEG

2.-6. märts
Mina ja televisioon (2)
Kes teevad telesaateid? Video re˛issööritööst (Avita).
TV lk 26-27 hindeline tunnitöö.

Pöörame tegusõna (1)
Avita interaktiivne video. Jaatav ja eitav kõne. Tegusõnavormide äratundmine ja moodustamine. TV h 32-34. Tegusõna algvormis-mäng sõnasedelitega.

Pöörame tegusõna (2)
http://raadioteater.err.ee/raadioteater/keelekorv/infotehnoloogia_ja_keel_1_osa
TV h 35-36.
Loovülesanne tegusõnadega (Avita)

II trimestri lõpp

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

6. klassi lõpetaja:
- tunneb õpitud tekstiliike ning nende kasutamise võimalusi;
- oskab teha kuuldust ja loetust kokkuvõtet nii suuliselt kui ka kirjalikult;
- oskab koostada õppetööks ja eluks vajalikke tekste ning neid korrektselt vormistada;
- tunneb esinemise ettevalmistuse põhietappe ja esineb suuliselt;
- suhtleb eesmärgipäraselt ja valib kontekstile vastava suhtluskanali, kuulab eesmärgistatult;
- tunneb eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
- oskab kasutada ÕSi ja interaktiivseid õigekeelsusallikaid.

Suuline ja kirjalik suhtlus
Õpilane:
- oskab juhendamise abil olukorrale vastava suhtluskanali valida;
- esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning avaldab arvamust;
- lahendab lihtsamaid probleemülesandeid paaris- ja rühmatöös;
- oskab oma seisukohta põhjendada ja vajaduse korral sellest taganeda;
- oskab teha kuuldu ja loetu kohta nii suulist kui ka kirjalikku kokkuvõtet.

Teksti vastuvõtt
Õpilane:
- tunneb õpitud tekstiliike ja nende kasutamise võimalusi;
- loeb ja mõistab eakohaseid õpi- ja elutarbelisi ning huvivaldkondade tekste;
- võrdleb tekste, esitab küsimusi ja avaldab arvamust, teeb tekstist lühikokkuvõtte;
- kasutab töös tekstidega õpitud keele- ja tekstimõisteid.

Tekstiloome
Õpilane:
- leiab juhendamise abil tekstiloomeks vajalikku teavet;
- koostab ning peab lühikese ettekande;
- tunneb kirjutamiseks ja esinemiseks valmistumise põhietappe;
- jutustab, kirjeldab ning arutleb suuliselt ja kirjalikult;
- esineb suuliselt, võtab sõna, koostab ja peab lühikese ettekande;
- avaldab viisakalt ja olukorrast lähtudes arvamust sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suuliselt kui ka kirjalikult;
- kirjutab eesmärgipäraselt loovtöid ja kirju;
- vormistab kirjalikud tekstid korrektselt;
- kasutab tekste luues ja seostades omandatud keele- ja tekstimõisteid.

Õigekeelsus ja keelehoole
Õpilane:
- tunneb eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide tüüpjuhte ja lihtvormide kasutust ning järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;
- moodustab ja kirjavahemärgistab lihtlauseid, sealhulgas koondlauseid, ja lihtsamaid liitlauseid;
- oskab kasutada veebi- ja pabersõnaraamatut sõna tähenduse ja õigekirja kontrollimiseks;
- rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes ning tekste analüüsides ja hinnates.

Hindamine üles

Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis.

Hindamine keeleõpetuse töödes:
(Kontrolletteütlustel hinne)
"5" - 1 viga
"4" - 2-3 ortograafia viga
"3" - 4-6 viga
"2" - 7-9 viga
"1" - vigu rohkem kui 9

Keelelistel kontrollharjutustel ja kontrolltöödel hinne:
"5" - 90-100%
"4" - 75-89%
"3" - 50-74%
"2" - 20-49%
"1" - 0-19%

Jooksvalt hinnatakse ka:
* õigete tähevormide kasutamist, tähtede õiget seostamist
* teksti paigutust lehele (ridade täiskirjutamine, ühtlane kirjarida ja kallak, pealkirja paigutus ja esiletõstmine, kuupäeva kirjutamine, äärte jätmine, taandridade kasutamine jne)
* vihiku puhtust
* ärakirja puhul õigekirja

Vajalikud vahendid 6. klassi eesti keele tunnis
- 6.d klassi õpilase kirjutusvahendiks on sinine või must tindipliiats (tintenpenn). Pastapliiatsiga kirjutamine ei ole lubatud.
- JOONITUD 23 joonega kaustik.
- Kiletatud/paberiga kaetud õpik ja töövihik.
- Rõngaskaustik tööde hoiustamiseks, mille ostab õpetaja. Mappi hoiustatakse koolis.


Esitamata või sooritamata töö kajastub eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist/ esitamist või "1"-ga, kui 10 päeva jooksul tööd järele ei vastata.
Tegemata kodutöö kajastub eKoolis hindena "1", mida on võimalik parandada vaid sama päeva jooksul peale tunde tugiõppes. Kohale mitte ilmumine = "1", mida ei ole enam võimalik parandada.

Konsultatsioon kokkuleppel õpetajaga ruumis 309. Järeltöid on võimalik sooritada iga päev al 13.00-15.00 õpitugi tunnis (vastav aja- ja ruumikava on nähtav 309 klassi seinal).