Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Ujumine: 2b T prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Tiina Käen

kehalise kasvatuse õpetaja

Kontakt: Tiina.Kaen@nooruse.edu.ee

Loodud: 20. jaanuar 2020. a. kell 22.08
Muudetud: 20. jaanuar 2020. a. kell 22.08

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Põhikooli õppekava, aasta

Kestvus: 1 tund nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Ujumisoskuse omandamine. See on teistest oskustest olulisem, sest sellest võib sõltuda vees ellujäämine. Esimeses kooliastmes omandatava ujumisoskusega luuakse alus suutlikkusele tunda rõõmu vees olemise mitmekesistest võimalustest ning turvatundele veekogude ääres toimimiseks kogu edaspidise elu vältel. Ujumise algõpetuses on kesksel kohal õpilase veehirmust
ülesaamine ja veega kohanemine. Et veetakistus ujumisel oleks väiksem, selleks on vaja õppida erinevate ujumisstiilide õiget tehnikat. Keskendutakse kõhuli ja selili krooli tehnika õppimisele.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

1.tund Veega kohanemise harjutused ja nuudlitega mäng.
2.tund Libisemine rinnuli ja selili asendis koos jalgade tööga
3.tund Plaadiga krooli jalgade töö koos korrapärase vette hingamisega. Harjutus „Tuuleveski“
4.tund Hingamisharjutused ja mängud. Libisemine noole asendis tõukega seinast.
5. tund Õpetajate päeva tegevused
6. tund Pimekrool
7.tund 25 m krooli eelmise aasta tulemusega võrreldes
8.tund Lestadega krooli jalgade töö kõhuli ja selili
9. tund Selili ujumise käte töö paarides ja üksi harjutamine
10. tund 25m selili ujumine aja peale.
11. tund Veemängud. Vaba tegevus vees.
Uued oskused, ujumise tehnika arendamine:
5. Vees edasiliikumine selili (9.-19. tund)
6. Vees edasiliikumine rinnuli (20.-29. tund)
6. Ujumisoskuse demonstreerimine (30.-36. tund)
7. Veeohutusalased teadmised ja pädevused

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Mitmekülgset oskust vees ja veekogude läheduses toime tulla toetavad ujumise algõpetuse vältel omandatavad põhioskused:
1) veega kohanemine;
2) sukeldumisoskus, sh
a) sukeldumine pinnalt ning vee all ujumine ilma erilise vastumeelsuseta;
b) sügavasse vette hüppamine ja kukkumine (soovitatavalt mõlemad);
3) hõljumisoskus, sh
a) kehaasendi vahetamine vees vertikaalist horisontaali;
b) iseenda pööramine ümber oma keha pikitelje (sirutatud horisontaalasendis vee peal hõljumine ning rullumine rinnuli asendist selili ja vastupidi);
c) iseenda hoidmine veepinnal võimalikult energiasäästlikult (võimalikult vähese liikumisega);
4) libisemisoskus, sh iseenda pööramine ümber oma keha pikitelje (sirutatud horisontaalasendis libisemine ning rullumine rinnuli asendist selili asendisse ja vastupidi);
5) rinnuli ja selili vee peal edasiliikumise oskus, sh
a) vasakule ja paremale keeramine nii rinnuli kui ka selili asendis;
b) rinnuli ja selili asendis ujumine;
c) lõdvestunult ja rütmiliselt hingamine, nii et see oleks tõmbe ajal optimaalne jakere säilitaks samal ajal võimalikult sirutatud voolujoonelise horisontaalasendi.
2. klassi lõpuks õpilane:
1) teab, mida tähendab ujumisoskus, ning oskab ujuda;
2) teab, mõistab ja kasutab eakohaseid veeohutusalaseid teadmisi ning oskusi;
3) sooritab ujumisoskuse kompleksharjutuse.

Hindamine üles

Hindamisel rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid (õpilase arengu toetamine).
Ujumise tunnis antakse suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid. Hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele, sealhulgas enesehindamisele. Hinnang on õpilase positiivse enesehinnangu kujunemise aluseks. Tunnistusele kantakse kehaline kasvatus hinnates osaoskusi.

I trimestri lõpus antakse õpilasele tagasiside järgmiste osaoskuste omandamise kohta:
*oskad libiseda kõhuli ja pöörata selili
* tead ja tunned ujulas käitumise ja ohutusreegleid

II trimestri lõpus;
*Oskad sukelduda
*Ujud 50 m vahendita kõhuli ja selili

II trimestrilõpus;
*Sul on algteadmised purjetamisest
*Ujud 100 m(50 m kõhuli+ selili 50) vahendita

Tagasisidet õpilase ujumisoskuse edenemise kohta antakse lapse arengu toetamiseks õppe käigus pidevalt, lähtudes sellest, millise ujumisoskusega laps õpet alustas ning kuidas ta on edenenud ujumistundide vältel. Ujumisoskuse omandamise kohta antakse kirjeldavat ja mitteeristavat tagasisidet.
Ujumisoskust hinnatakse järgmiste etappide kaupa:
8. ujumistunnis sooritatakse esimene arvestus. Selgitatakse välja, kas õpilane tunneb ennast vees kindlalt, st kas laps on veega kohanenud, oskab sukelduda ning vee peal selili ja rinnuli asendis hõljuda, oskab selili ja rinnuli sirutatud horisontaalasendis libiseda. Positiivse sooritamise järel on õpilane valmis omandama järgmist oskust, milleks on edasiliikumine vees rinnuli ja selili asendis. Arvestus seisneb põhiharjutuse 14 sooritamises: õpilased libisevad krooli jalalööke tehes selili asendis ja hoiavad sirutatud horisontaalset kehaasendit. Nad hingavad rahulikult sisse ja välja ning pööravad end rinnuli asendisse. Õpilased teevad krooli jalalööke ja hoiavad hinge kinni.

16. ujumistunnis sooritatakse teine arvestus. Selgitatakse välja, kas õpilane valdab hingamisega selili krooli ujudes edasiliikumise oskust ning sooritab harjutuse: õpilane teeb selili starditõuke, ujub vähemalt 25 m selili asendis õiget kehaasendit ning käte ja jalgade tööd jälgides.

24. ujumistunnis sooritatakse kolmas arvestus. Selgitatakse välja, kas õpilane valdab hingamisega rinnuli krooli ujudes edasiliikumise oskust ning sooritab harjutuse: õpilane teeb kõhuli starditõuke, ujub vähemalt 25 m rinnuli asendis õiget kehaasendit ning käte ja jalgade tööd jälgides.

30. ujumistunnis sooritatakse neljas arvestus. Selgitatakse välja, kas õpilane valdab hingamisega rinnuli krooli ja selili ujudes edasiliikumise oskust ning sooritab 25 m kompleksharjutuse. Positiivne sooritamine loob eeldused ujumisoskuse testi sooritamiseks. 25 m kompleksharjutus: õpilane hüppab sügavasse vette, ujub 12,5 meetrit rinnuli asendis, muudab suunda, ujub 2–3 meetrit alguspunkti poole rinnuli asendis, peatub, hõljub veepinnal 30 sekundit ning ujub selili asendis tagasi lähtepunkti.
Säärasel juhul on õpilane 30. tunni lõpuks omandanud oskuse sooritada järgmised harjutused:
1) sõudlemine + krooli jalalöögid rinnuli ja selili asendis – sirutatud horisontaalne kehaasend – rütmiline hingamine;
2) krooliujumine ilma hingamiseta (10 tõmmet);
3) krooliujumine – rütmiline hingamine – sirutatud horisontaalne kehaasend (min 15 m);
4) selili asendis ujumine – sirutatud horisontaalne kehaasend – hingamine (min 15 m);
5) basseini äärelt vettehüpe – krooliujumine hingamisega (min 15 m).

36. ujumistunnis sooritatakse viies arvestus. Selgitatakse välja, kas õpilane teab, mõistab ja
kasutab ujumisoskust ning eakohaseid veeohutusalaseid oskusi. Õpilane sooritab
ujumisoskuse kompleksharjutuse. Arvestus seisneb ujumisoskuse 200 m kompleksharjutuse
sooritamises. Õpilane saab ujumise algõpetuse arvestuses positiivse tulemuse, kui ta sooritab
ujumisoskuse kompleksharjutuse ujumisoskuse definitsiooni järgi: hüppa sügavasse vette, uju
100 m rinnuli asendis, sukeldu, too käega põhjast ese, püsi paigal puhates ja asendeid
vahetades 3 minutit, uju seejärel 100 m selili asendis ja välju veest.

Sõnaliste hinnangute kriteeriumid väljendatakse tähtedega:
T = tead, oskad, kasutad
Sooritab harjutusi õigesti ettenähtud tempos.
Oskab rakendada tunnis õpitut.
On mängudes aktiivne, tunneb ja täidab mängureegleid.
P = pead veel harjutama
Sooritab eelpool nimetatut mõningate eksimustega. Vajab veel harjutamist.
O = oskus omandamata
Sooritab harjutusi valesti, lohakalt.
Ei oma teadmisi ja oskusi läbivõetud õppematerjalist.
Mängudes on vähepüüdlik, ei oska mängida kollektiivis, ei tunne mängureegleid.
Mõjuva põhjuseta keeldub sooritamast harjutusi või osalemast mängudes.

Ujumistundides on vajalikud trikoo, ujumismüts,ja ujumisprillid (vajadusel). Pesemisvahendid ja saunalina.