Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Ujumine: 1b T prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Tiina Käen

kehalise kasvatuse õpetaja

Kontakt: Tiina.Kaen@nooruse.edu.ee

Loodud: 20. jaanuar 2020. a. kell 21.35
Muudetud: 20. jaanuar 2020. a. kell 21.35

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Põhikooli õppekava, II trimester

Kestvus: 1 tund nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Ujumisoskuse omandamine. See on teistest oskustest olulisem, sest sellest võib sõltuda vees ellujäämine.
Esimeses kooliastmes omandatava ujumisoskusega luuakse alus suutlikkusele tunda rõõmu
vees olemise mitmekesistest võimalustest ning turvatundele veekogude ääres toimimiseks
kogu edaspidise elu vältel. Ujumise algõpetuses on kesksel kohal õpilase veehirmust
ülesaamine ja veega kohanemine.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

JAANUAR - VEEBRUAR
1. tund - hüppame, jookseme ja kargame nagu kuival maal.
2. tund - vette hüppamine. vette hüppamine toob algajale veelgi kogemusi ja kindlust. Pärast julgestavat käekontakti järgneb iseseisev hüppamine. Jalad ees hüppamiseks sobib basseini madalam osa.
3. tund - sukeldumine, hüppamine.
4. tund - Libisemine vahendiga, alusoskus erinevate ujumisviiside õppimiseks. Vesi kannab!
5. tund - "Tõmbamine ja tõukamine" on põhilisteks päästeujumise (hilisem) harjutusteks. Sellised mängud aitavad aga eelkõige saavutada vastastikust usaldust ning üle saada kastusest teisi õpilasi õppimisel aidata. Alati tuleb moodustada uued, väikesed grupid. Harjutuste lahendamine muudab need iseenestmõistetavaks ja loomulikeks õppimise vormideks. (Nt: sleppi võtma, ahel, päästepaat, veesuusatamine, vesiuss, tandem jne)
6. tund - Pallidega ujumine ja mängimine. Osaoskuste testharjutused.
7. tund - erinevad mängud - viimane tund enne vaheaega.

MÄRTS-APRILL
8. tund - vette hüppamine ja ujumisliigutuste abil tähiseni ujumine(vahendiga)
9. - eelmisel poolaastal õpitud harjutuste kordamine. Vette hingamise harjutused.
10. - vette hüppamine ja ujumisliigutuste abil tähiseni ujumine(vahendita)
11. - Tõukega seinast libisemine seliliasendis. Mäng "Allveelaev" - sukelduda paarilise jalgade vahelt läbi.
12. - sukeldumine erinevate basseinipõhja vajuvate esemete järele.
13. - Krooliujumise jalgade- ja kätetöö õppimine, imiteerimine kuival, istega basseini serval.
14. - Pöörlemised vees. "Lennuki pööramine", "Pöörlev allveelaev"
15. - Horisontaalasendis libisemine - äratõuge põhjast. Nooleasend.
16. - libisemine. Rinnuli ja seliliasendis.
17. - äratõuge seinast nooleasendis. Osaoskuste testharjutused.
18. Veemängud

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Mängulise tegevuse kaudu omandavad õpilased:
- Mitmekülgsed oskused vees ja veekogude läheduses toime tulekuks;
- Oskuse ületada veega seotud hirmud ja veest rõõmu tunda;
- Oskuse väärtustada ujumist tervisliku eluviisi osana.

Hindamine üles

Ujumise tunnis antakse suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid. Hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele. Hinnang on õpilasele tagasisidestava iseloomuga ja on positiivse enesehinnangu kujunemise aluseks. Tunnistusele kantakse kehaline kasvatus hinnates osaoskusi.

II trimestri lõpus antakse õpilasele tagasiside järgmiste osaoskuste omandamise kohta:
1. Ujud 25 m vahendiga
2. Sooritad vähemalt ühe ujumisoskuse testi harjutuse(sukeldumine, hõljumine, madalamast basseini otsast väljaronimine)

III trimestri lõpus antakse õpilasele tagasiside järgmiste osaoskuste omandamise kohta:
1. Ujud vahendita 25 m
2. Tead ja järgid üldiselt ausa mängu põhimõtteid


Sõnaliste hinnangute kriteeriumid väljendatakse tähtedega:
T = tead, oskad, kasutad
Sooritab harjutusi õigesti ettenähtud tempos.
Oskab rakendada tunnis õpitut.
On mängudes aktiivne, tunneb ja täidab mängureegleid.
P = pead veel harjutama
Sooritab eelpool nimetatut mõningate eksimustega. Vajab veel harjutamist.
O = oskus omandamata
Sooritab harjutusi valesti, lohakalt.
Ei oma teadmisi ja oskusi läbivõetud õppematerjalist.
Mängudes on vähepüüdlik, ei oska mängida kollektiivis, ei tunne mängureegleid.
Mõjuva põhjuseta keeldub sooritamast harjutusi või osalemast mängudes.

Ujumistundides on vajalikud trikoo, ujumismüts,ja ujumisprillid (vajadusel). Pesemisvahendid ja saunalina.