Kehaline kasvatus: 8a P prindi
 |
Autor: Sander Suurhans kehalise kasvatuse õpetaja Kontakt: Sander.Suurhans@nooruse.edu.ee |
Loodud: 20. jaanuar 2020. a. kell 18.34
Muudetud: 20. jaanuar 2020. a. kell 18.37
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Kehalises kasvatuses lähtutakse vajadusest toetada õpilase kujunemist hea tervise ja töövõimega isiksuseks. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused soodustavad õpilase mitmekülgset arengut ning võimaldavad tal leida endale jõukohase, turvalise ja tervisliku liikumisharrastuse. Kehalises kasvatuses juhitakse õpilast oma kehalise vormisoleku taset jälgima ning seda regulaarselt harjutades ning uusi (sh iseseisvalt omandatud) teadmisi ja oskusi hankides edendama. Keskkonda hoidev, kaaslasi austav, koostööd ning ausa mängu põhimõtteid väärtustav liikumine ja sportimine toetavad õpilase sotsiaalset ning kõlbelist arengut.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
II poolaastal:
1. EDASILIIKUMISOSKUSED.
Õpilane kasutab edasiliikumisoskuseid liikumismängudes ja spordialades; erinevates keskkondades; oskab liikuda linna- ja loodusmaastikul määrates asukohta ja suunda.
1.1 Edasiliikumisoskuseid vahendil(suusatamine, uisutamine, jalgrattasõit, tõukeratas)
Talispordialade harrastamine(soodsate ilmastikuolude korral).
1.2 Õpime eristama edasiliikumisoskuseid liikumisharrastuse ja erinevate spordialade harrastamises (kõnd, jooks, matkamine, ujumine, tants, orienteerumine ja erinevad kergejõustikualad,.
1.3 Hüppeoskus(paigalt ja hoojooksuga kaugushüpe, hüpitsaga hüppamine, kõrgushüpe)
1.4 Orienteerumine. Harjutused sisetingimustes ja õues.
2. VAHENDI KÄSITSEMISOSKUS
2.1 Palli viske ja püüdmise oskus, palli põrgatamine, jalaga löömise oskus(jalgpall), pallivise
2.2 Sulgpalli reketi käsitsemine
2.3 Saalihoki kepi käsitsemine
3. KEHAKONTROLLIOSKUS
3.1 Teadmised soojendusharjutustest, juurdeviivatest harjutustest ja kehahoiupõhimõtetest.
3.2 Harjutused enda keharaskusega ja selle ülekandmisega
3.3 Tasakaaluharjutused ja -asendid
3.3 Oskussõnad
4. TERVISE JA KEHALISTE VÕIMETE SEOSTAMINE
4.1 Õpilane teab kehalisi võimeid
4.2 Õpilane mõõdab ja arendab kehalisi võimeid ja analüüsib neid tervise seisukohalt
5. KEHALINE AKTIIVSUS
5.1 Õpilane analüüsib oma eluviisi ja tervistavat käitumist
6. VAIMNE JA KEHALINE TASAKAAL.
Õpilane õpib kasutama kehatunnetus- ja meelerahu harjutusi. (Vaikuseminutid).
Õpilane sooritab testharjutused / Eesmärk
- paigalt kaugushüpe / Hüppevõime, kiiruslike omadust arendamine. Mõõdab jalalihaste plahvatuslikku jõudu.
- kõhulihaste harjutus / Kerelihaste toonus
- 60 m jooks / Kiiruslike võimete ja koordinatsiooni arendamine,
- kaugushüpe/Kiiruslike omaduste, koordinatsiooni ja hüppevõime arendamine
- pallivise/ plahvatusliku jõu, koordinatsiooni ja osavuse arendamine.
- 1000 m jooks/Üldvastupidavuse arendamine
1.nädal:
Sulgpall. Reketi käsitsemine, serv, löök, reeglid, mäng.
Ujumine. Sukeldumisharjutused, hõljumisharjutused.
2.nädal:
Paigalt kaugushüpe. Rahvastepall. Viske -ja püüdmisharjutused. Reeglid. Mäng.
Ujumine. Libisemisharjutused. Pimekrool.
3.nädal:
Kõhulihaste test. Liikumismängud.
Ujumine. Krooli jalgade töö, krooli kätetöö.
4.nädal:
Saalihoki. Kepi käsitsemine, palliga liikumine, löök, reeglid, mäng.
Ujumine. Selili jalgade töö, käte töö.
5.nädal:
Suusatamine (Paaristund). Suuskadel mängud keppideta, uisusamm keppideta.
6.nädal:
Suusatamine. Pöörded paigal. Paaristõukeline sõiduviis klassikatehnikas.
7.nädal:
Suusatamine. Trepptõus, käärtõus. Kukkumine. Laskumisasendid.
8.nädal:
Korvpall. Põrgatamine, söötmine. Sammudelt pealevise. Peatumised.
Ujumine. Oskan ujuda osaoskuste harjutamine.
9.nädal:
Võrkpall. Alt -ja ülaltsööt. Mäng lihtsustatud reeglitega.
Ujumine. Stardihüppe harjutamine. Mäng.
10.nädal:
Võrkpall.
Ujumine. Teatevõistlused.
11.nädal:
Metsajooks rahulikus tempos. Lippude varastamine.
Kiirjooks. Jooksuharjutused, start.
12.nädal:
Orienteerumismäng metsas.
60 m jooks tulemusele.
13.nädal:
Kaugushüppe harjutamine. Hoojooks, äratõuge, lennufaas, maandumine.
1000 m jooks tulemusele.
14. nädal:
Kaugushüpe tulemusele.
Kuulitõuke õppimine, harjutamine.
15.nädal:
Palliviske harjutamine.
Metsajooks. Pesapall lihtsustatud reeglitega.
16.nädal:
Pallivise tulemusele.
Jalgpall. Metsajooks.
17.nädal:
Metsajooks. Liikumismängud.
Ameerika jalgpall.
Poolaasta kokkuvõttev tund. Arutelu ja eneseanalüüs.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane oskab:
1.Kasutada edasiliikumisoskuseid:
- liikumismängudes ja spordialades
- erinevates keskkondades
- oskab liikuda linna- ja loodusmaastikul määrates asukohta ja suunda.
2. Käsitseda erinevate spordialade harrastamiseks vajalikke vahendeid.
3. Iseseisvalt sooritada soojenduharjutusi
4. Mõõta enda pulssi ja kehalist aktiivust
Mõistab liikumisvajadust ja on saanud katsetada liikumispäeviku täitmist.
Tal tekivad liikumisvõimalustest seosed koolis õpitu ja tegeliku keskkkona vahel teistes keskkondades.
Hindamine
Hindamine on õppeprotsessi osa, mille kaudu õpilane (õpetaja, lapsevanem) saab edasiviivat tagasisidet. See toetab õppimist, tuues välja õpilase arendamist vajavad küljed ja aitab seada uusi õpieesmärke
Õppeperioodil saavutatud õpitulemuste fikseerimiseks kasutatakse e-koolis järgmiseid protsessi hinnanguid: „AR“, „MA“, „KH“ ja „0“.
„AR“ – arvestatud hinnang märgitakse õpitulemuseks, kui määratud õpitulemused on saavutatud.
„MA“ – mittearvestatud hinnang märgitakse õpitulemuseks, kui õpitulemused ei ole saavutatud.
„KH“ – kujundav hindamine on teadmiste ja oskuste hindamisel protsessi vältel kasutatav suuline ja(või)kirjalik edasiviiva iseloomuga tagasiside.
„0“ – arvestuslikust õppetegevusest puudumine, mis peale testi sooritamist asendub hinnanguga „AR“ või „MA“
2. poolaasta lõppedes saab õpilane kokkuvõtva hinde protsessi - või arvestuslike hinnete põhjal. AR(arvestatud) või MA(mittearvestatud).
Arvestatuks loetakse kui:
-Kehaliste võimete testid on sooritatud õpilase võimete kohaselt
- osalemine protsessis on võimetele vastav.
2 poolaasta piisava õpitulemuse kriteeriumid on tundides osalemine ja sooritatavad testharjutused:
- paigalt kaugushüpe
- kõhulihaste test
- 60 m jooks
- jookseb 1000 m
- hüppab kaugust hoojooksult
- sooritab palliviske hoojooksult
- mängib aktiivselt liikumismänge
Oodatavast madalamal tasemel tulemust(testharjutuste sooritamata jätmine) väljendatakse hindega "mittearvestatud" (MA).
1. Õpilase riietus tunnis on sportlik, õues ilmastikuoludele vastav. Jalatsid on sportimiseks sobivad sise- või välistossud.
Õpilase koolivahetusel teisendatakse mitteristavad hinnangud numbrilisteks hinneteks viiepalli süsteemis.
Märge "AR" / hinne "5"
- õpilane on tunnis korrektne(s.h. sportlik riietus/jalanõud)
- õpilane mõtleb/töötab tunnis aktiivselt kaasa
- tegutseb oma võimete piires (ületab neid aeg-ajalt)
sooritab planeeritud testharjutused oma võimete piirides
oskab loogiliselt kasutada eelnevalt omandatud teadmisi, oskusi
- osaleb tunnivälis(t)es treeningtegevuses
Märge "AR" / hinne "4"
Õpilane:
- on tunnis korrektne(s.h. sportlik riietus, jalanõud)
- mõtleb/töötab/sooritab tunnis tegevusi peale õpetaja mitmekordseid suunamisi
- töötab/sooritab testharjutused alla oma võimete
-vajab aeg-ajalt õpetaja lisajuhendamist
- töösse suhtumine jätab soovida
Märge "AR" / hinne "3"
- tunniks vajaminev korrektne sportlik riietus, jalanõud aeg-ajalt puuduvad
- õpilane eirab kokkulepitud reegleid
- tunnis kaasatöötamine on passiivne, püüdlikkus puudub
- testharjutused(osaliselt) sooritamata
Märge "MA" / hinne "2"
- tunniks vajaminev korrektne sportlik riietus, jalanõud puuduvad pidevalt
- testharjutused sooritamata
õpilane eirab kokkulepitud reegleid
- õpilasel puudub huvi ja osavõtlikkus õppeaine suhtes
Märge "MA" / hinne "1"
- õpilasel puudub täielikult huvi ja osavõtlikkus õppeaine suhtes
Kehalise kasvatuse konsultatsioon toimub eelneval kokkuleppel aineõpetajaga.
HEA TEADA:
1.Ajutiselt tunnist(s.h. ujumisest) vabastamise alus on vastavasisuline suuline/kirjalik tõend, mille õpilane esitab aineõpetajale:
Arsti(füsioterapeudi, taastus-, eri,-või perearsti) poolt väljastatuna;
- Lapsevanema suuline või paberil tõend(enne tunni algust, vahetunnis) või e-kirjana hiljemalt tunni toimumise päeva hommikul.
Aineõpetaja pädevuses on, kas õpilane:
- liitub kehalise kasvatuse tugigrupiga.
- liitub samaaegselt mõne teise klassi kehalise kasvatuse tunniga
- saab aineõpetajalt liikumisõpetust käsitleva (teoreetilise)ülesande, mille täitmisel toimub hiljem analüüs.
2. (Vaid)ujumisest vabastatud õpilane liitub sportliku riietuse olemasolul vastava tunni ajal tugirühmaga.
3. Tunniks mitte sobiva riietuse(jalanõude) korral annab aineõpetaja õpilasele kasutamiseks kooli spordiriided või tunni eesmärgist lähtuva muu ülesande.
Kehalise kasvatuse tugirühma koosseis määratakse direktori käskkirja alusel vastavalt koolis kehtivale kokkuvõtva hindamise tihedusele(poolaasta, trimester vms).
Tugirühma kuulumiseks on õpilasel aineõpetajale esitamiseks:
pere/taastusravi arsti, füsioterapeudi tõend
tugispetsialisti suunamine
pere/eriarsti tõend ujumisest vabastamise kohta;
lapsevanema tõend/avaldus
lapsevanema tõend, milles viidatakse eriala spetsialisti visiidi ootejärjekorras olemist või registreerimist vms.)
Kasuks tuleb ravi- või taastusraviarsti raviplaan.
(Vaid)ujumisest vabastatud õpilane liitub sportliku riietuse olemasolul vastava tunni ajal tugirühmaga, kuuludes klassi nimekirja.
Tugirühma töö aluseks on füsioterapeudi poolt õpilas(t)ele koostatud individuaalne või grupile(lähtuvalt diagnoosist) plaan(s.h. ujumine).
Hindamine aluseks on kooli õppekavas kehtestatud kord.
Õppeperioodi kokkuvõtva hinnangu(AR või MA) fikseerib kooli füsioterapeut.
Õpilase koolivahetusel teisendatakse mitteeristavad hinnangud numbrilisteks hinneteks viiepalli süsteemis.