Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


12699 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Tehnoloogiaõpetus: 5b P prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Andres Kolk

töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja

Kontakt: andres.kolk@oesel.edu.ee

Loodud: 19. jaanuar 2020. a. kell 21.36
Muudetud: 10. aprill 2020. a. kell 12.41

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Õpilane:
1) planeerib tööd ja lahendab sellega seotud ülesandeid;
2) tunneb enam kasutatavaid materjale ja nende omadusi ning kasutab neid töös otstarbekalt;
3) teab lihtsamaid töövahendeid ja töötlemisviise ning oskab neid töös kasutada;
4) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
5) väärtustab ning järgib väljakujunenud tööalaseid hoiakuid ja käitumistavasid.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

20.-24.01.
31. tund.
II poolaasta tutvustus.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Lihvimine.
Tööeseme lihvimine lihvpaberiga P100.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib puidust PANNILABIDAS.

32. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Lihvimine.
Tööeseme lihvimine lihvpaberiga P180.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib puidust PANNILABIDAS.

27.-31.01.
33. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Viimistlemine.
Tööeseme viimistlemine toiduõliga.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib puidust PANNILABIDAS.

34. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Viimistlemine.
Tööeseme viimistlemine toiduõliga.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib puidust PANNILABIDAS.

03.-07.02.
35. tund.
Disain ja joonestamine. Eskiis.
Tööeseme kavandi kandmine paberile. Valmib LÕIKELAUA eskiis.

36. tund.
Disain ja joonestamine. Eskiis.
Tööeseme kavandi kandmine paberile. Valmib LÕIKELAUA eskiis.

10.-14.02.
37. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Mõõtmine-märkimine.
Kujundi kandmine materjalile.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib LÕIKELAUD.

38. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Mõõtmine-märkimine.
Kujundi kandmine materjalile.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib LÕIKELAUD.

17.-21.02.
39. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Saagimine.
Kujundi välja saagimine vineerisaega või laualintsaega.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib LÕIKELAUD.

40. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Saagimine.
Kujundi välja saagimine vineerisaega või laualintsaega.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib LÕIKELAUD.

24.-28.02.
Vaheaeg.

02.-06.03.
41. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Puurimine.
Tööesemesse avavuste puurimine lauapuurpingil.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib LÕIKELAUD.

42. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Puurimine.
Tööesemesse avavuste puurimine lauapuurpingil.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib LÕIKELAUD.

09-13.03.
43. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Freesimine.
Tööesemesse avavuste freesimine freespingil.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib LÕIKELAUD.

44. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Freesimine.
Tööesemesse avavuste freesimine freespingil.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib LÕIKELAUD.

16.-20.03.
45.-46. tund.
E-õpe. Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Materjaliõpetus.
Puit ja selle saamine.
Õpilased omandavad tehnilised teadmised puidust.

23.-27.03.
47.-48. tund.
E-õpe. Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Materjaliõpetus.
Puitmaterjalid.
Õpilased omandavad tehnilised teadmised puidust.

30.03.-03.04.
49.-50. tund.
E-õpe. Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Materjaliõpetus.
Puidu ehitus ja liigid.
Õpilased omandavad tehnilised teadmised puidust.

06.-10.04.
51.-52. tund.
E-õpe. Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Materjaliõpetus.
Puidu tehnilised omadused.
Õpilased omandavad tehnilised teadmised puidust.

13.-17.04.
53. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Lihvimine.
Tööeseme kontuuri lihvimine lihvpaberiga P60.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib LÕIKELAUD.

54. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Lihvimine.
Tööeseme kontuuri lihvimine lihvpaberiga P60.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib LÕIKELAUD.

20.-24.04.
Vaheaeg.

29.04.-01.05.
55. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Lihvimine.
Tööeseme lihvimine lihvpaberiga P100.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib LÕIKELAUD.

56. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Lihvimine.
Tööeseme lihvimine lihvpaberiga P180.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib LÕIKELAUD.

04.-08.05.
57. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Mõõtmine-märkimine.
Tööesemele kaunistuse kandmine.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib LÕIKELAUD.

58. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Mõõtmine-märkimine.
Tööesemele kaunistuse kandmine.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib LÕIKELAUD.

11.-15.05.
59. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Kaunistamine.
Tööeseme kaunistamine põletustehnikaga.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib LÕIKELAUD.

60. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Kaunistamine.
Tööeseme kaunistamine põletustehnikaga.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib LÕIKELAUD.

18.-22.05.
61. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Viimistlemine.
Tööeseme katmine õliga või poleerimine.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib LÕIKELAUD.

62. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Viimistlemine.
Tööeseme katmine õliga või poleerimine.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib LÕIKELAUD.

25.-29.05.
Õpetaja 5.klasside looV/Duslaagris.

01.-05.06.
63. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Viimistlemine.
Tööeseme katmine õliga või poleerimine.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib LÕIKELAUD.

64. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puidutööd. Viimistlemine.
Tööeseme katmine õliga või poleerimine.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib LÕIKELAUD.

08.-12.06.
Praktikapäev.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane:
1) seostab tehnoloogiaõpetust teiste õppeainete ja eluvaldkondadega;
2) tunneb põhilisi materjale, nende omadusi ja töötlemise viise erinevate töövahenditega;
4) kasutab esemete disainimisel erinevaid võimalusi;
5) järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
6) suhtub kaaslastesse heatahtlikult.

Hindamine üles

Protsessi ja kokkuvõtva hinnanguna kasutatakse mitteeristavat hindamist.
Protsessi hinnangud on jooksvalt õppeperioodi ajal saavutatud õpitulemused.
Kokkuvõttev poolaasta hinnang kujuneb protsessi hinnangute põhjal.

Õppeperioodil saavutatud õpitulemuste fikseerimiseks kasutatakse e-koolis järgmiseid protsessi hinnanguid: „AR“, „MA“, „KH“ ja „0“.
„AR“ – arvestatud hinnang märgitakse õpitulemuseks, kui õppe aluseks oleva õppekavaga määratud õpitulemused on saavutatud.
„MA“ – mittearvestatud hinnang märgitakse õpitulemuseks, kui õppe aluseks oleva õppekavaga määratud õpitulemused ei ole saavutatud.
„KH“ – kujundav hindamine märgitakse õpitulemuseks, kui õppe aluseks oleva õppekavaga määratud õpitulemused on tegemata või esitamata, mis peale võla likvideerimist asendub hinnanguga „AR“ ja hinnanguga „MA“ kui tööd kokkulepitud ajal ei esitata.
„0“ – arvestuslikust õppetegevusest puudumine, mille ajal õppe aluseks oleva õppekavaga määratud õpitulemused on tegemata või esitamata, mis peale võla likvideerimist asendub hinnanguga „AR“ ja hinnanguga „MA“ kui tööd kokkulepitud ajal ei esitata.

Tehnoloogiaõpetuses antakse hinnang õpilase töökultuuri, baasoskuste omandamise, tehnoloogilise kirjaoskuse, eseme kavandamise ja valmistamise osas:
1) suhtumine õppetöösse, täpsus, püüdlikkus, järjekindlus, tähelepanelikkus;
2) koostööoskus, abivalmidus, iseseisvus töö tegemisel;
3) õpperuumide kodukorra täitmine;
4) kavandamine (originaalsus, iseseisvus, idee või kavandi rakendamise võimalikkus), materjali ja töövahendite valiku otstarbekus, eseme valmistamise viisi, tööjoonise tehniline korrektsus;
5) valikute (ideed, töötlusviisid, materjalid) tegemine, analüüsimine ja põhjendamine ning seoste kirjeldamise oskus;
6) valmistamise kulg (materjalide ja töövahendite ning kirjalike ja infotehnoloogiliste vahendite kasutamise oskus, teoreetilisi teadmisi ja nende rakendamise oskus, tööohutuse nõuete järgimine);
7) tulemus (idee teostus, eseme viimistlus, esteetiline väärtus, ülesande õigeaegne lõpetamine, eseme kvaliteet), sh üksikülesannete sooritamine.

Õpilase koolivahetusel teisendatakse mitteristavad hinnangud numbrilisteks hinneteks viiepalli süsteemis.

Märge "AR" / hinne "5"
• töövahendid alati kaasas
• osaleb aktiivselt tunnitöös
• teadmised omandatud läbivõetud õppematerjali piires
• oskab loogiliselt kasutada eelnevalt õpitud töövõtteid
• kavandab iseseisvalt töö, viib selle lõpuni
• valminud töö puhas ja korrektne

Märge "AR" / hinne "4"
• töövahendid alati kaasas
• osaleb aktiivselt tunnitöös
• vajab vahel õpetaja juhendamist
• valminud töös esineb üksikuid vigu

Märge "AR" / hinne "3"
• töövahendid aeg-ajalt puudu
• tunnitöö aktiivsus kõikuv
• vajab pidevalt õpetaja abi
• valminud töös esineb palju vigu

Märge "MA" / hinne "2"
• töövahendid pidevalt puudu
• tunnitöö aktiivsus kõikuv, ülekaalus huvi puudumine
• õpitust lünklikud teadmised
• ülesanded täidab osaliselt või jätab tegemata

Õpilase kohustuslikud töövahendid:
• pastapliiats või tintenpen
• harilik pliiats markeeringuga HB (näiteks HB või 2HB või 3HB või 4HB)
• kustutuskumm
• pliiatsiteritaja

KG õpilaste sisekorraeeskirjad punkt 3.4.
Tunniks vajalike vahendite puudumise või mitte kaasatöötamise korral määrab aineõpetaja õpilasele uue aja ja mahu tunnis läbitud teema järele tegemiseks.

Tehnoloogiaõpetuse konsultatsioon toimub esmaspäeviti 9. tunni ajal kabinetis 111 või eelneval kokkuleppel aineõpetajaga.