Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Eesti keel: 4d prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Ruth Jasmin

klassiõpetaja

Loodud: 22. november 2019. a. kell 12.35
Muudetud: 22. november 2019. a. kell 14.39

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Põhikooli õppekava, II trimester

Kestvus: 5 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Põhikooli aineõpetus taotleb, et õpilane:
•austab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat;
•arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust;
•väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina;
•arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust, omandab õigekirjaoskuse;
•õpib mõtestatult lugema ja kirjutama eri liiki tekste;
•loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma mõttemaailma;
•arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset;
•huvitub ilukirjandusest ja paikkonna kultuurist;
•õpib hankima teavet erinevatest allikatest; harjub kasutama sõnaraamatuid ja käsiraamatuid.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

25.-29.11
1.„Nõiatembud raamatukogus” Õpik lk 124–127, Tv h 172–175
2. i ja j õigekiri Õpik lk 128–129 Tv h 176–182 tegijanimi, liitsõna
3. Loeme luuletusi. Õpik lk 131–132. Kokkuvõte (õ lk 132)
2.-6.12
1. Kalju Saaber „Eesli silmanägemine”, Õpik lk 134–137.Tv h 183–186 vanasõna, loomtegelane
2. Nimisõnad. Ott Arder "Eesli jõulupuu". Õpik lk 138–139. Tv h 187–192. Nimisõnade kokku-lahkukirjutamine.
3. Astrid Reinla „ Tagasi kodus“, Õpik lk 140–143. Tv h 193–198
4. Jutu kirjutamine (õ lk 143 ül 4). Raamat infoallikana – sisukord ja aineregister. Õpik lk 144–147 Tv h 199–201
5. Omadussõnad. Õpik lk 148–149 Tv h 202, 205–207. Omadussõnade kokku ja lahkukirjutamine
9.-13.12
1.Kiri jõuluvanale. Ümbriku vormistamine, õ lk 173
2. Jõulumeeleolus. Jõululuuletused. Õpik lk 166–167
3.Sven Nordqvist „Pettsoni jõulud”. Õpik lk 168–172
4. J.Capek „Kui näärid ei tahtnud tulla“ Õpik lk 174–176.
5.Jõulufilmi vaatamine
16.-20.12
1. Jõululuule lugemine/ peast esitamine
2. Jõululuule lugemine / peast esitamine
3. Kordamine
4. Klassiväline lugemine
5. Tegevuspäev

KOOLIVAHEAEG 21. dets 2019 - 6. jaan 2020

6.-10.01.2020
1. Omadussõnad. Tv h 203 (Ümberjutustuse kirjutamine), 204
2. Wimberg „ Arvutihullud“ Õpik lk 150–155 Tv h 208–213
3. „Arvutihullud” Õpik lk 150–155. Näidendi stseeni lavastamine
4. Arvsõnad. Õpik lk 158–159. Tv h 218–223 arvsõnade kokku-lahkukirjutamine
5. Piret Raud „Lemmikloomapäev”. Õpik lk 160–163. Tv h 224–229

13.-17.01
1. TV lk 108-109. Kordamine (omadus-, arv- ja nimisõnad, nende kokku- ja lahkukirjutamine). Tv harjutav kontrolltöö nr 4
2. Kokkuvõttev kontrolltöö nr 4
V teema. Millest lugu koosneb? Tegelased.
3. Astrid Lindgren, „Rasmus, Pontus ja Lontu” õ lk 9-13, tv h 2-4
4. Jaak Kõdar, "Hunt ja rebane suusatamas", kava koostamine ja selle järgi jutustamine õ lk 16-19, tv h 6
5. I poolaasta teadmiste ja oskuste hindamine. Õ lk 7-8, tv lk 3-4 . Kokkuvõte õpitust, tagasi- ja edasiside.

20.-24.01
1. Referaadi kirjutamine.
2. Referaadi hindamine rühmatööna.
3. Loovtöö "Minu soovid Eestimaale"
4. Loovtööde analüüs
5. Etteütlus

27.01-31.01
1. Piret Raud „Lemmikloomapäev”. Õpik lk 160–163.Tv h 224–229
2. Ümberjutustus
3. V teema. Millest lugu koosneb? Tegelased.
4. Astrid Lindgren „Rasmus, Pontus ja Lontu” .ÕPIK II lk 9-13, tv h 2-4
5. Jaak Kõdar "Hunt ja rebane suusatamas", kava koostamine ja selle järgi jutustamine, õ lk 16-19, tv h 6

03.-07.02
1. "Hunt ja rebane suusatamas" jutustamine õ lk 16-19, tv h 7-11.
2. Tegusõna pöörded õ lk 20-21, tv h 12
3. Tegusõna pöörded õ lk 20-21, tv h 13-19.
4. Hille Karm, „Kuidas minu kuldnokk ära lendas”, õ lk 22-23, tv h 20-23
5. Tegevusaeg, õ lk 24-25, (tv h 24, 25 hindele), tv lk 14

10.-14.02
1. Gianni Rodari "Õppekaramell", õ lk 26-27, tv lk 15
2. Olevik ja minevik, õ lk 28-29, tv lk 16 (tv h 33 hindele)
3. Olevik ja minevik, õ lk 28-29, tv lk 17. Etteütlus.
4. Elar Kuus „Masina jalad”, õ lk 30-32, tv h 38-41
5. C. S. Lewis „Lucy kiikab kapiuksest sisse”, õ lk 34-37 (õ h 8, 9 )

17.-21.02
1. „Lucy kiikab kapiuksest sisse”, õ lk 34-37, tv lk 21
2. Eitus ja jaatus, õ lk 38-39, tv lk 22
3. Eleanor Farjeon „Daami tuba”, õ lk 40-42, tv h 51, 52. Toredaid luuletusi, õ lk 43-45. Kokkuvõte õ lk 46
4. Contra "Presidendi suur saladus", õ lk 74-76, tv lk 40-42. Isamaalisi luuletusi õ lk 81-83
5. Kordamine

KOOLIVAHEAEG (24.02-02.03)

02.-06.03
Teatriürituseks Suur Uba valmistumine!
1. Harjutav kontrolltöö nr 5, tv lk 24-25, õ lk 46
2. KONTROLLTÖÖ nr 5 - tegusõna, ainsus, mitmus, olevik, minevik
3. VI teema: Kuidas lugu jutustada ja kirjutada? Voldemar Miller "Delfiin", õ lk 48-51, tv h 55, 56 (õ lk 51 h 5 hindele)
4. "Delfiin" õ lk 48-51, tv h 57-60 ( õ lk 51 h 6 jutustamine)
5. Võtame loo lühidalt kokku õ lk 52-53, tv lk 28 (õ lk 53 h 1 hindele)

09.-13.03
Kordamine

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane
Mõistab, et erinevatel tekstidel on eri eesmärgid.
Teab peast tähestikku, täis- ja kaashäälikuid. Tunneb võõrsõnatähti ja võõrtähti. Oskab raamatuid, nimesid jm panna tähestikulisse järjekorda.
Teab tekstiliike. Mõistab ilu- ja teabekirjanduse erinevust.
Loeb arusaamisega, leiab tekstist infot, tõlgendab teksti.
Tunneb tekstist ära pealkirja. Oskab kirjutada pealkirju õigesti.
Teab, kuidas juttu mõtestatult lugeda. Oskab juttu ümber jutustada.
Oskab iseloomustada tegelasi.
Teeb vahet ilukirjandus- ja teabetekstil. Oskab mõelda loole erinevaid lõppe.
Teab, mis on nimi. Oskab eristada isiku-, looma-, koha-, riigi jm nimesid.
Oskab nimesid õigesti kirjutada. Oskab lugeda graafikut ja kasutada selle andmeid tekstis.
Oskab koostada mõistekaarti tegelaste kohta.
Oskab oma elamustest ja juhtumustest jutustada.
Oskab leida endale huvipakkuvat kirjandusteost, raamatut tutvustada. Oskab suhelda virtuaalkeskkonnas.
Loeb arusaamisega, tõlgendab teksti. Oskab leida loo olulisemad sündmused. Oskab arutleda teoses toimunu üle.
Teab, mis on nimetus. Oskab kirjutada ameti-, kuu-, looma-õppeainete, keelte, rahvuste, tähtpäevade nimetusi.
Oskab leida intervjuust olulist infot.
Loeb arusaamisega, leiab tekstist infot, tõlgendab teksti. Oskab esitada kuuldu ja loetu põhjal küsimusi. Oskab kirjutada mõttekaardi järgi kirjaniku tutvustust.
Oskab luuletust mõtestatult lugeda ning esitada, leida esitamiseks kohase tempo, hääletugevus ja intonatsiooni. Esitab luuletuse peast.
Oskab raamatut tutvustada.
Oskab teose tegelast ja tema käitumist suhestada enda ja ümbritsevaga. Oskab teha loetu põhjal järeldusi. Oskab leida tarbetekstist infot.
Teab teabetekstide liigitust. Tunneb teabetekstide iseärasusi. Oskab kasutada teatmeteost.
Arutleb teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle.
Oskab poolitada ja silbitada. Tõlgendab luuleteksti.
Loeb arusaamisega, tõlgendab teksti. Arutleb katkendis käsitletud teema üle. Kirjutab juhtnööride abil teabeteksti.
Oskab kasutada sõnaraamatut, moodustada sõnadest sõnastikuvormi.
Teab, kuidas lugeda teabeteksti. Hindab pealkirja ja pildi koosmõju, ennustab teksti sisu.
Teab, miks kasutatakse lühendeid. Tunneb üldlevinud lühendeid ja oskab neid õigesti kasutada.
Loeb arusaamisega, tõlgendab teksti. Oskab väidet tõestada tekstinäidete abil. Järjestab sündmusi, täidab tegevuskaardi, jutustab lugu ümber.
Teeb vahet faktil ja arvamusel.
On teadlik aja planeerimise vajalikkusest. Arutleb teksti teema, põhisündmuste, tegelast, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ning põhjendab arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust.
Teab, kuidas väljendada oma arvamust. Oskab arvamust põhjendada. Teab, mida vestlemisel meeles pidada.
Oskab sõnastada luuletuse kõige olulisema mõtte. Tõlgendab luuleteksti. Avaldab arvamust loetud luuletuste kohta.
Oskab töötada rühmas.

Hindamine üles

Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.
Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Kasutatakse nii kujundavat hindamist kui kokkuvõtvat hindamist, mida kombineeritakse suulise või kirjaliku tagasi-/edasisidega; hinnangutega.

Õpilane saab veerandi jooksul hinded 1 etteütluse, 4 kontrolltöö, 1 ümberjutustuse ja 2 kirjandusteose analüüsi eest; valikuliselt hinnatakse tv ja koduste ülesannete täitmist, jutustamist, lugemist, kava koostamist ja lühisõnumi kirjutamist.

LUGEMINE:
Lugemise eest pandav koondhinne õppeperioodi lõpuks väljendab õpilase teadmisi ja oskusi
1) Lugemises (õpitud ja tundmatu tekst, luuletuse esitamine)
2) Töös lugemispalaga (pala analüüsimine, tegelaste iseloomustamine, peamõtte esiletoomine, järelduste tegemine, kavastamine, jutustamine, töö sõnavaraga, loovad tööd lugemispala juurde)
3) Klassivälises lektüüri tundmises

Hinne"5" - vigadeta, ladus, teadlik ja ilmekas lugemine; õige, loogiline ja sõnavaralt õige jutustamine; õpilane oskab pealkirjastada teksti erinevaid osi
Hinne"4" - lugemises 1-2 viga, jutustamisel esineb mõningaid ebatäpsusi pala sisu edasiandmisel, puudusi sõnavalikus vms.; peast lugemisel vahetatakse sõnu, kuid parandatakse need ise
Hinne"3" - lugemisel esineb 3-5 viga, tempo aeglane; jutustamisel takerdutakse, jutustus lünklik, sõnavara vaene; luuletuse tekst ei ole kindlalt peas
Hinne"2" - lugemisel 6 või enam viga, ei saada aru loetust ega osata vastata küsimustele; jutustamisel ei suudeta edasi anda pala sisu; luuletuse tekst ei ole peas

KEELEÕPETUS
Kontrolletteütlustel hinne:
"5" - 1 viga või töö veatu
"4" - 2-4 ortograafia viga
"3" - 5-7 viga
"2" - 8-10 viga
"1" - vigu rohkem kui 10

Keelelistel kontrollharjutustel ja kontrolltöödel hinne:
"5" - 90-100% punktide üldarvust
"4" - 75-89%
"3" - 50-74%
"2" - 20-49%
"1" - 0-19%

KIRJATEHNIKA hindamisel võetakse arvesse
* õigete tähevormide kasutamist
* tähtede õiget seostamist
* teksti paigutust lehele (ridade täiskirjutamine, ühtlane kirjarida ja kallak, pealkirja paigutus ja esiletõstmine, kuupäeva kirjutamine, äärte jätmine, taandridade kasutamine jne.)
* kirjutatu puhtust
* ärakirja puhul õigekirja
Kirjutusvahend sinine või must tinten-pen (kogu vihik sama värviga!)

Eesti keele kokkuvõttev hinne iga õppeperioodi lõpus + koondhinne õppeaasta lõppedes. Kõik osaoskused kajastuvad ühes perioodi hindes (ei ole eraldi lugemise, keeleõpetuse ja kirjatehnika hinnet). Töö ebaõnnestumise või koolist puudumise korral on õpilasel võimalus kokkuvõttev töö (kontrolltöö, etteütlus, töö klassivälise lugemise kohta) järele vastata 10 päeva jooksul.

Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või "1"-ga, kui veerandi lõpuks tööd järele ei vastata.

Konsultatsioon toimub neljapäeval kell 14.00 või muul ajal kokkuleppel õpetajaga. Järelvastamine kokkuleppel õpetajaga, järele saab vastata 10 õppepäeva jooksul pärast töö kättesaamist. Enne järelvastamist peab õpilane esitama ebaõnnestunud töö kohta nõuetekohase vigade paranduse.


Märkused:
Õppekomplekt
Kaja Sarapuu, Liisi Piits, Kristiina Orgla, Kati Lepp, Jaak Urmet, Lauri Vanamölder "Eesti keele õpik 4.klassile" ,tv 4.klassile, kontrolltööd 4.klassile; kirjastus Avita 2011

© Kuressaare Gümnaasium 2019