Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Kehaline kasvatus: 8b P prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Marko Kesküla

kehalise kasvatuse õpetaja

Kontakt: Marko.Keskula@nooruse.edu.ee

Loodud: 27. oktoober 2019. a. kell 11.48
Muudetud: 5. november 2019. a. kell 12.11

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Kehaline kasvatus aitab õpilasel mõista kehalise aktiivsuse ja liikumisharrastuse vajalikkust oma tervisele. Kehalise kasvatusese tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused on aluseks õpilase iseseisvale liikumisharrastusele. Õpilane mõistab, et liikumine tagab tervise ja hea rühi. Omab motivatsiooni, huvi ja teadmisi iseseisvaks kehakultuuri harrastuseks. Omandab hügieeniharjumuse. Õpib kaaslastega koostööd tegema, peab kinni reeglitest/võistlusmäärustest ja tunneb ausa mängu põhimõtteid.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

September
1.nädal:
Sissejuhatav tund. Jalgpall.
Metsajooks. Pendelteatejooksu harjutamine. Jalgpall.

2.nädal:
Pendelteatejooksu harjutamine, pallimäng.
Metsajooks. Ringtreening tervisepargis.

3.nädal:
Jooksuhatjutused. Kiirjooksu harjutamine (start, jooksuasend jne).
100m jooks ajale. Pesapall.

4. nädal:
Palliviske harjutamine. Pallivise tulemusele.
Ujula eeskirjade meeldetuletus/tutvustus.
Krooliujumise jalgadetöö tehnika harjutamine.


Oktoober
1.nädal:
Metsajooks. Ringtreening tervisepargis.
1000 m jooks ajale.

2. nädal:
Lõuatõmbamine/rippumine. Korvpall.
100m krooliujumine ajale. Seliliujumise harjutamine.

3. nädal:
Lõuatõmbamine/rippumine
20m kordusjooksu vastupidavustest. Korvpalli juurdeviivad harjutused. Korvpall.
Seliliujumise kätetöö. Krooliujumise jalgadetöö.


November
1. nädal:
Akrobaatika harjutused. Korvpall.
Lõuatõmbamine/rippumine.
Seliliujumise jalgade töö tehnika plaadiga.

2.nädal:
Korvpalli põrgatusharjutused ja sööduharjutused.
Paigalt kaugushüpe tulemusele.
Seliliujumine.

3.nädal:
Akrobaatika harjutused. Pallimäng.
Ujumine: krooli-, seliliujumise jalgadetöö harjutamine.

4.nädal:
Võimlemiskavade koostamine ja harjutamine.
Ujumine: krooli-, selili- ja rinnuli ujumise jalgadetöö harjutamine.

Detsember
1.nädal:
Võimlemsikavade harjutamine. Pallimängud.
50m seliliujmine tulemusele.

2.nädal:
Võimlemiskava harjutamine.
Rinnuliujumise tehnika harjutamine.

3.nädal:
Võimlemiskava harjutamine. Võimlemisvõistlus.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust tervisele; kehaline aktiivsus kui tervisliku eluviisi oluline komponent. Tunneb ausa mängu põhimõtted spordis.
Teadvustab ohutus- ja hügieenireeglite järgimise vajalikkust.
Teab ja oskab korrektselt sooritada kehatüve lihaseid treenivaid ja sirutusoskust kujundavaid harjutusi.
Sooritab akrobaatika harjutusi.
Erinevad jooksuharjutused: põlve- ja sääretõstejooks. Pendelteatejooks. Kiirjooks stardikäsklustega. Kestvusjooks. Maastikujooks.
Viskeharjutused, korv-, jalg- ja võrkpalli ettevalmistavad liikumismängud.
Ohutusnõuded ja kord basseinides ja ujumispaikades. Hügieeninõuded ujumisel.
Krooli- ja seliliujumine.

Hindamine üles

Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse AR ( arvestatud) ja MA (mittearvestatud) . Hindamisel rakendatakse kujundava hindamise (KH) põhimõtteid (õpilase arengu toetamine). Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.
Õpilaste kokkuvõttev hindamine toimub 1. ja 2. poolaasta lõpus hindega AR või MA. Arvestatud, kui: Õpilane sooritab kõik kehaliste võimete testid; osaleb üle 70% tundidest.
Õpilase koolist lahkumise korral teisendatakse hinnangud AR ja MA ümber numbrilisteks hinneteks: AR=5 ja MA=2.
Õpilase tunni riietuseks on lühike või pikk dress ja vahetusspordijalatsid ( välis+ sise). Ujumistunnis on kohustuslik ujumismüts, pesemisvahendid ja rätik. Ettenähtud riietuseta tundi ilmumine on võrdne põhjuseta puudumisega. Põhjuseta puudutud tunnid tuleb teha järele ja arvestuslik tegevus võrdub hindega 0.

Meditsiinilistel põhjustel tundidest vabastatud õpilased (kroonilised haigused jm. tervislikud põhjused)) suunatakse kooli kehalise kasvatuse abiõpetaja juurde, kus õpilane sooritab temale vajalikke harjutusi . Rohkem, kui kaks nädalat arstitõendiga kehalisest kasvatusest või ainult ujumisest vabastatud õpilased määratakse abirühma spordiosakonna juhipoolse esildisega poolaasta esimesel nädalal. Vabastust taotlev õpilane esitab arstitõendi oma kehalise kasvatuse õpetajale (nimekirja kinnitab direktor).
Kehalise kasvatuse abiõpetaja teeb märkmeid kinnitatud nimekirjast puuduvate õpilaste kohta eKooli. Kehalist kasvatust sellisel juhul hindab abiõpetaja. Hindamisel juhindutakse kooli õppekavast ja kehalise kasvatuse ainekavast.
Lühiajaliselt (1-2 nädalat) kehalisest kasvatusest lapsevanema või arsti poolt vabastatud õpilane esitab tõendi/kirja enne tunni algust (vahetunnis) oma kehalise kasvatuse õpetajale, kes saadab õpilase osalema tunnitööks abiõpetaja juurde või annab õpilasele teoreetilise hindelise ülesande iseseisvaks täitmiseks. Aineõpetaja lepib enne tunni algust kokku abiõpetaja tema tunnis osalevad õpilased. Õpilase kohalviibimise tunnis fikseerib abiõpetaja e-koolis „F“ tähega ja võimalusel hindab õpilase tunnitööd. Poolaasta kokkuvõtva hinde paneb õpilasele kehalise kasvatuse õpetaja. Pikema- või lühemaajaliselt kehalisest kasvatusest vabastatud õpilane on iga keh.-kasv. tund aineõpetaja või abiõpetaja poolt juhendatud (s.t. ei puudu/ei lahku omavoliliselt tunnist).