Eesti keel: 2_grupp prindi
 |
Autor: Maarja Vahter HEV koordinaator |
Loodud: 26. oktoober 2019. a. kell 18.36
Muudetud: 26. oktoober 2019. a. kell 23.03
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, I trimester
Kestvus: 6 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Põhikooli eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:
* väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit, suhtub lugupidamisega teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse;
* tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja oma identiteedi olulise osana, kujuneb teadlikuks keelekasutajaks;
* omandab põhiteadmised keelest ja õigekirjaoskuse, tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasiõppimisel;
* arendab keeleoskust kui eneseväljendus- ja suhtlusvahendit, arvestades kultuuris väljakujunenud keelekasutustavasid;
* õpib asjakohaselt kasutama eri suhtluskanaleid; arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet;
* õpib tundma eri tekstiliike, nende seoseid ja kasutamisvõimalusi, arendab oma tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana;
* arendab kriitilist mõtlemist ning analüüsi-, järeldus- ja põhjendusoskust;
* harjub oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks kasutama sõna- ja käsiraamatuid ning veebiallikaid;
* suhtub tolerantselt eesti keele kui võõrkeele kasutamisse ja toetab muu emakeelega kaaslaste eesti keele omandamist.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
28. okt - 1. nov
* "Kaks last", Õ lk 70
Tutvumismäng (Õ lk 71)
Kordamine: TV lk 25 h 1
* Leiutajateküla Lotte (Õ lk 72-73)
Lotte võrdlemine päris lastega. Loo jutustamine
* Päkapikk Pikapäkk
IT nr 5 (TL lk 13-14)
Vastandsõnade leidmine (tv lk 57 h 1)
Kirjatäht: R, r (tv lk 25)
* Kes või mis on Pätu? (Õ lk 74-75)
Lisalugemine (Õ lk 144)
Pätu kirjeldamine
Pätust kirjutamine (Õ lk 76)
* Raamatute tutvustus (Õ lk 77)
Reporterimäng (Õ lk 77, tv lk 57 h 2, 3)
KORDAMINE (Õ lk 79, tv lk 26)
- sulghäälikud (k,p,t) sõna alguses
- suur algustäht lause alguses
Kirjatäht: P, p
4.-8 nov
TEEMA: LOOD ISA JA VANAISAGA
* Kuldsed käed (Õ lk 78)
Hingedepäevast rääkimine, oma vanaisast jutustamine.
Hääldusharjutus Õ lk 79
KORDAMINE (Õ lk 79, tv lk 27)
- sulghäälikud (k,p,t) sõna alguses
- suur algustäht lause alguses
Lisa: tv lk 82 (h 1, 2, 3)
Kirjatähed: K,k
* Korvitäis õunu vanaisa jaoks (Õ lk 80-81)
Rühmades pala jutustamine.
k, p, t (s ja h kõrval) (Õ lk 79, tv lk 28 h 1-3)
Kirjatähed: S, s
* Lisa: Tüliõunad Õuna lõuna ( Õ lk 145).
IT nr 6 (tl lk 15-16)
* Minuga juhtub alati midagi (I osa) (Õ lk 82-83)
Lisalugemine: Õ lk 146
Kahekõne isa ja tütre või poja vahel õpetaja küsimuste järgi: Õ lk 82.
Pala jutustamine paaris.
k, p, t (s ja h kõrval) TV lk 82 h 4
* Mehepoja püha (Õ lk 81)
Kuulamisül nr 18, luuletuse ilmeka esituse harjutamine.
Pildiseeria järgi jutu koostamine (Õ lk 80).
Jutu kirjutamine kas Õ lk 84 või tv lk 29 pildiseeria põhjal
* Juku ja ta isa (Õ lk 86)
Juku naljade lugemine osalistega.
Naljade dramatiseerimine.
Kaashäälikuühend (Õ lk 87, tv lk 30
LISA: tv lk 83 (h 1, 2, 3)
Kirjatähed: G, g
LISA: Klassi naljaraamatu koostamine (Õ lk 86)
11.-15. nov
* Suur lärm
Ei või kuhugi ma minna (Õ lk 88)
Lisalugemine: Õ lk 148
Kuulamisül: CD nr 17
Luuletuste lugemine erineva intonatsiooni ja hääletugevusega.
Kaashäälikuühend (tv lk 31)
* Rosalindel peas on mõtted (Õ lk 89, lk 147)
Lisalugemine: Õ lk 149
LISA: tv lk 58, 59
Kuulamisülesanne CD nr 3 (TL lk 8,9)
Kirjatähed: J, j (tv lk 32)
* Kell kaheksa õhtul (Õ lk 90
Lisalugemine: Õ lk 150
ETV kodulehe analüüs: Õ lk 91, tv lk 32 h 4, lk 62
Mäng " Rikkis televiisor" Õ lk 91
KORDAMINE (tv lk 32, 1-3):
- kaashäälikuühend
- suur algustäht lause alguses
TEEMA: UNEJUTUD
* Helesiniste juustega tüdruk tahab Buratinot kasvatada (I osa) (Õ lk 92-93, tv lk 33 h 1)
Tegelaste kirjeldamine
KORDAMINE: (tv lk 33, h 2-4)
- Kaashäälikuühend
Lisa: tv lisa lk 83 h 4
*Helesiniste juustega tüdruk tahab Buratinot kasvatada (II osa)
Lisalugemine: õ lk 151
Loo põhjal näidendi väljamõtlemine
KORDAMINE (IT nr 7 (tl lk 17-18))
* Enne magamajäämist (Õ lk 94)
Lisalugemine õ lk 152-153
Kuulamisülesanne: cd nr 5 (TL lk 12,13)
Rühmades dramatiseering õ lk 94
Jutukese kirjutamine tv lk 60 või 61 järgi
18. - 22. nov.
*Mis algab (Õ lk 95)
Kuulamisülesanne: CD nr 19
luuletuse ilmeka esituse harjutamine
kellega? millega? (Õ lk 95, tv lk 34)
Võõrtähtede kirjutama õppimine (ˇ ˛)
* Kadripäeva eeskava (Õ lk 96-97)
Vestlus, kuidas valmistuda kadripäevaks (Õ lk 96-97)
kellega? millega? (tv lk 84)
* Muinasjutt arast hiiglasest (Õ lk 99)
Jutu koostamine "Ma olen üksi": õ lk 98
Hiiglase ja hiire kirjeldamine
Mõistatuste kirjutamine (tv lk 35 h 1)
kelleta? milleta? Tv lk 35 h 2-4
* Breemeni linna moosekandid (Õ lk 102-104)
Muinasjutu välja mõtlemine Õ lk 100-101
kelleta? milleta? kellega? millega? (tv lk 36)
Võõrtähtede kirjutama õppimine: X x
* Mõistatused (Õ lk 105)
Muinasjutu "Breemeni linna moosekandid" jutustamine rühmades: Õ lk 100-101
kelleta? milleta? kellega? millega? (tv lk 85)
TEEMA: KARNEVAL
* Anna ja Aadama teade (Õ lk 107, tv lk 63 h 1)
Karnevalikostüümi kirjeldamine (tv lk 38 h 3)
Poolitamine (Õ lk 106, tv lk 37)
Lisa: jutu täiendamine (lk 86 h 1)
Iseseisev töö nr 8 (TL lk 19)
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Suuline keelekasutus:
eristab täis- ja suluta kaashääliku pikkusi;
teab, et ka sulghäälikutel on kolm pikkust;
kasutab kõnes terviklauseid;
teab ja leiab vastandtähendusega ja sama tähendusega sõnu;
väljendab arusaadavalt oma mõtteid loetust;
annab küsimuste abil edasi lugemispala sisu;
mõtleb jutule alguse või lõpu;
vaatleb ja kirjeldab nähtut, märkab erinevusi ja sarnasusi õpetaja abiga;
esitab luuletust peast.
Lugemine:
loeb õpitud teksti vigadeta, õige intonatsiooniga;
mõistab loetu sisu;
leiab teksti põhjal vastuseid küsimustele;
saab aru tööjuhenditest;
tunneb ära jutu, luuletuse, mõistatuse ja vanasõna;
tutvub lihtsamate piltlike väljenditega;
leiab tundmata sõnade tähendust õpiku sõnastikust õpetaja abiga;
loeb jõukohaseid lasteraamatuid;
Kirjutamine :
oskab teha ärakirja, kirjutab kirjatähtedega, seostab sõnu õigesti;
oskab iseseisvalt täita õpilaspäevikut;
kirjutab vihikusse (töövihikusse...) korrektse käekirjaga, oskab oma tööd vormistada;
oskab kasutada õpitud reegleid (lause algab suure algustähega; inimeste, loomade ja kohtade nimed kirjutatakse suure algustähega; eestikeelsed sõnad algavad k, p, t-ga;
tunneb kõiki häälikurühmi, teab häälikut ja tähte, silpi, sõna, lauset, täishäälikuühendit;
teab peast tähestikku;
oskab määrata täishääliku ja suluta kaashääliku pikkusi.
Hindamine
2.klassi õpilaste teadmistele ja oskustele antakse sõnalisi hinnanguid.
Hinnangud kajastuvad õpilaspäevikud, kirjalikul tööl või eKoolis.
Sõnaliste hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele.
Hinnang on õpilase positiivse enesehinnangu kujunemise aluseks.
Osaoskused, I trimestril:
1) Loed õpitud teksti ladusalt ja veatult.
2) Mõistad loetu sisu, saad aru töö juhendist.
3) Oskad määrata täishäälikute pikkusi.
4) Oskad kasutada suurt algustähte nimedes ja lause alguses.
5) Kirjutad õigesti sõnade lõppu -b (mida teeb?); -vad (mida teevad?).
6) Kirjutad puhtalt ja loetavalt, seostad õigesti kirjatähti.
Osaoksuste hindamisel on kasutusel tähed:
T - tead ja oskad
P - pead veel harjutama
O - oskus omandamata