Ujumine: 2a T, 2c T prindi
 |
Autor: Inge Jalakas Inspira juhataja / kehalise kasvatuse õpetaja Kontakt: Inge.Jalakas@nooruse.edu.ee |
Loodud: 25. oktoober 2019. a. kell 19.19
Muudetud: 26. oktoober 2019. a. kell 16.21
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, aasta
Kestvus: 1 tund nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Esimeses kooliastmes omandatava ujumisoskusega luuakse alus suutlikkusele tunda rõõmu vees olemise mitmekesistest võimalustest ning turvatundele veekogude ääres toimimiseks kogu edaspidise elu vältel. Ujumise algõpetuses on kesksel kohal õpilase veehirmust ülesaamine ja veega kohanemine ning tema valmisoleku toetamine asuda pärast ühe kohanemisharjutuse omandamist järgmise harjutuse juurde. Õpilaste motiveerimiseks annab õpetaja lastele selgelt teada ujuma õppimise üldised eesmärgid ning selgitab ujumisoskuse olulisust igapäevaelus ja ohutuse vajalikkust.
Ujumise algõpetuse eesmärk on kujundada ohutusalane suutlikkus, mis lähtub ujumisoskuse osaoskustest (sukeldumine, võimalikult vähest jõudu ja vastupidavust rakendades veepinnal püsimine, erinevates asendites vees edasiliikumine).
Ujumise algõpetuse eesmärgist tulenevalt omandab õpilane mängulise tegevuse kaudu:
1) mitmekülgsed oskused vees ja veekogude läheduses toime tulla;
2) oskuse ületada veega seotud hirmud ja veest rõõmu tunda;
3) oskuse väärtustada ujumist tervisliku eluviisi osana.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
Kordamise osa:
1. Veega kohanemine (1.-2. tund)
2. Sukeldumine (3.-4. tund)
3. Hõljumine (5.-6. tund)
4. Libisemine (7.-8. tund)
Uued oskused, ujumise tehnika arendamine:
5. Vees edasiliikumine selili (9.-19. tund)
6. Vees edasiliikumine rinnuli (20.-29. tund)
6. Ujumisoskuse demonstreerimine (30.-36. tund)
7. Veeohutusalased teadmised ja pädevused
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Mitmekülgset oskust vees ja veekogude läheduses toime tulla toetavad ujumise algõpetuse vältel omandatavad põhioskused:
1) veega kohanemine;
2) sukeldumisoskus, sh
a) sukeldumine pinnalt ning vee all ujumine ilma erilise vastumeelsuseta;
b) sügavasse vette hüppamine ja kukkumine (soovitatavalt mõlemad);
3) hõljumisoskus, sh
a) kehaasendi vahetamine vees vertikaalist horisontaali;
b) iseenda pööramine ümber oma keha pikitelje (sirutatud horisontaalasendis vee peal hõljumine ning rullumine rinnuli asendist selili ja vastupidi);
c) iseenda hoidmine veepinnal võimalikult energiasäästlikult (võimalikult vähese liikumisega);
4) libisemisoskus, sh iseenda pööramine ümber oma keha pikitelje (sirutatud horisontaalasendis libisemine ning rullumine rinnuli asendist selili asendisse ja vastupidi);
5) rinnuli ja selili vee peal edasiliikumise oskus, sh
a) vasakule ja paremale keeramine nii rinnuli kui ka selili asendis;
b) rinnuli ja selili asendis ujumine;
c) lõdvestunult ja rütmiliselt hingamine, nii et see oleks tõmbe ajal optimaalne jakere säilitaks samal ajal võimalikult sirutatud voolujoonelise horisontaalasendi.
2. klassi lõpuks õpilane:
1) teab, mida tähendab ujumisoskus, ning oskab ujuda;
2) teab, mõistab ja kasutab eakohaseid veeohutusalaseid teadmisi ning oskusi;
3) sooritab ujumisoskuse kompleksharjutuse.
Hindamine
Tagasisidet õpilase ujumisoskuse edenemise kohta antakse lapse arengu toetamiseks õppe käigus pidevalt, lähtudes sellest, millise ujumisoskusega laps õpet alustas ning kuidas ta on edenenud ujumistundide vältel. Ujumisoskuse omandamise kohta antakse kirjeldavat ja mitteeristavat tagasisidet.
Ujumisoskust hinnatakse järgmiste etappide kaupa:
8. ujumistunnis sooritatakse esimene arvestus. Selgitatakse välja, kas õpilane tunneb ennast vees kindlalt, st kas laps on veega kohanenud, oskab sukelduda ning vee peal selili ja rinnuli asendis hõljuda, oskab selili ja rinnuli sirutatud horisontaalasendis libiseda. Positiivse sooritamise järel on õpilane valmis omandama järgmist oskust, milleks on edasiliikumine vees rinnuli ja selili asendis. Arvestus seisneb põhiharjutuse 14 sooritamises: õpilased libisevad krooli jalalööke tehes selili asendis ja hoiavad sirutatud horisontaalset kehaasendit. Nad hingavad rahulikult sisse ja välja ning pööravad end rinnuli asendisse. Õpilased teevad krooli jalalööke ja hoiavad hinge kinni.
16. ujumistunnis sooritatakse teine arvestus. Selgitatakse välja, kas õpilane valdab hingamisega selili krooli ujudes edasiliikumise oskust ning sooritab harjutuse: õpilane teeb selili starditõuke, ujub vähemalt 25 m selili asendis õiget kehaasendit ning käte ja jalgade tööd jälgides.
24. ujumistunnis sooritatakse kolmas arvestus. Selgitatakse välja, kas õpilane valdab hingamisega rinnuli krooli ujudes edasiliikumise oskust ning sooritab harjutuse: õpilane teeb kõhuli starditõuke, ujub vähemalt 25 m rinnuli asendis õiget kehaasendit ning käte ja jalgade tööd jälgides.
30. ujumistunnis sooritatakse neljas arvestus. Selgitatakse välja, kas õpilane valdab hingamisega rinnuli krooli ja selili ujudes edasiliikumise oskust ning sooritab 25 m kompleksharjutuse. Positiivne sooritamine loob eeldused ujumisoskuse testi sooritamiseks. 25 m kompleksharjutus: õpilane hüppab sügavasse vette, ujub 12,5 meetrit rinnuli asendis, muudab suunda, ujub 2–3 meetrit alguspunkti poole rinnuli asendis, peatub, hõljub veepinnal 30 sekundit ning ujub selili asendis tagasi lähtepunkti.
Säärasel juhul on õpilane 30. tunni lõpuks omandanud oskuse sooritada järgmised harjutused:
1) sõudlemine + krooli jalalöögid rinnuli ja selili asendis – sirutatud horisontaalne kehaasend – rütmiline hingamine;
2) krooliujumine ilma hingamiseta (10 tõmmet);
3) krooliujumine – rütmiline hingamine – sirutatud horisontaalne kehaasend (min 15 m);
4) selili asendis ujumine – sirutatud horisontaalne kehaasend – hingamine (min 15 m);
5) basseini äärelt vettehüpe – krooliujumine hingamisega (min 15 m).
36. ujumistunnis sooritatakse viies arvestus. Selgitatakse välja, kas õpilane teab, mõistab ja
kasutab ujumisoskust ning eakohaseid veeohutusalaseid oskusi. Õpilane sooritab
ujumisoskuse kompleksharjutuse. Arvestus seisneb ujumisoskuse 200 m kompleksharjutuse
sooritamises. Õpilane saab ujumise algõpetuse arvestuses positiivse tulemuse, kui ta sooritab
ujumisoskuse kompleksharjutuse ujumisoskuse definitsiooni järgi: hüppa sügavasse vette, uju
100 m rinnuli asendis, sukeldu, too käega põhjast ese, püsi paigal puhates ja asendeid
vahetades 3 minutit, uju seejärel 100 m selili asendis ja välju veest.
Sõnaliste hinnangute kriteeriumid:
T = tean, oskan, kasutan.
Sooritab harjutusi õigesti ettenähtud tempos.
Oskab rakendada tunnis õpitut.
On mängudes aktiivne, tunneb ja täidab mängureegleid.
P = pean veel harjutama
Sooritab eelpool nimetatut mõningate eksimustega. Vajab veel harjutamist.
O = oskus omandamata
Sooritab harjutusi valesti, lohakalt.
Ei oma teadmisi ja oskusi läbivõetud õppematerjalist.
Mängudes on vähepüüdlik, ei oska mängida kollektiivis, ei tunne mängureegleid.
Mõjuva põhjuseta keeldub sooritamast harjutusi või osalemast mängudes.
OLULINE TEADA:
1. Ujumistunniks on vajalik nimega varustatud: trikoo, ujumismüts, pesemisvahendid (nuustik+dusigeel /seep, lapse suurust arvestav saunalina)
Lapse tervise hoidmise eesmärgil on hea kui tal on võimalus peale ujumise tunni järgselt panna selga fliis, kampsun, dressipluus vms.
2. Pikad juuksed on juuksekummiga kinni.
3. Ujumistunnist vabastatud õpilane viibib võimaluse korral oma klassis või teisel juhul ujula eesruumis ning loeb raamatut või joonistab.
vt ka http://www.kooliujumine.ee