Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


12699 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Ajalugu: 9a, 9b, 9c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Kaisa Sau

ajalooõpetaja

Kontakt: kaisa.sau@oesel.edu.ee

Loodud: 22. oktoober 2019. a. kell 21.40
Muudetud: 22. oktoober 2019. a. kell 22.22

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Põhikooli õppekava, II trimester

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Ajalooõpetus aitab mõista meie ümber toimuvat ja luua tulevikuvisioone, näidates, et minevik, olevik ja tulevik on omavahel tihedalt seotud. Ajalooõpetus õpetab elu nägema erinevatest vaatepunktidest, analüüsima, sünteesima, seletama, hindama ja kirjeldama. Ajalooõpetus arendab empaatiavõimet ning rõhutab tolerantsuse olulisust. Ajalugu õpetab kriitilist ja iseseisvat mõtlemist ning eristama fakte tõlgendusest. Ajalugu õpime, et väärtustada minevikku ja traditsioone. Ajalooõpetus õpetab, toetab ja arendab üldisi õpioskusi nagu funktsionaalne lugemisoskus, arvutamisoskus, suhtlusoskus, kriitiline mõtlemine, üldistamine jt.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

13. nädal
I tund Kultuur maailmasõdade vahelisel ajal. Lk 78-81
II tund Rahvusvaheline olukord teise maailmasõja eel. Lk 86-89
14. nädal
I tund Teise maailmasõja algus. Lk 90-93
II tund Kontrolltöö
15. nädal
I tund Sõja laienemine. Lk 94-97
II tund Teise maailmasõja lõpuaastad. Lk 98-101
16. nädal
I tund Filmi vaatamine
II tund Filmi vaatamine
17. nädal
Vaheaeg
1. nädal
Vaheaeg
2.nädal
I tund Eesti teises maailmasõjas. Lk 102-105
II tund Eesti teises maailmasõjas. Lk 106-109
3. nädal
I tund Totaalne sõda. Lk 110-113
II tund Maailm pärast teist maailmasõda. Lk 10-13
4. nädal
I tund Rahvusvahelised suhted. Lk 14-17
II tund Arenenud tööstusriigid
5. nädal
I tund Kontrolltöö
II tund Ameerika Ühendriigid. Lk 22-25
6. nädal
I tund Saksa Liitvabariik. Lk 26-29
II tund Nõukogude Liit aastatel 1945-1985. Lk 32-35
7. nädal
I tund Kommunistliku süsteemi teke ja põhijooned. Lk 36-39
II tund Mässuline idablokk. Lk 40-43
8. nädal
I tund Eesti NSV. Valitsemine ja majandus. Lk 44-47
II tund Eesti NSV. Poliitilised olud ja vastupanu. Lk 48-51
9. nädal
Vaheaeg

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Kooliaasta lõpuks õpilased:
-oskavad kirjeldada, analüüsida ja hinnata olulisi lähiajaloo sündmusi ning paigutada need ajaloonele
-mõistavad, et ajalugu saab tõlgendada mitmeti ja oskavad kirjeldada olulisemaid ideelisi erimeelsusi 20. sajandil
-oskavad kirjeldada eluolu 20. sajandil
-tunnevad olulisemaid lähiajaloo mõisteid
-seostavad lähiajalugu olevikuga
-oskavad leida, hinnata ja kasutada allikmaterjale
-oskavad eristada fakte tõlgendustest
-seostavad maailmaajalugu Eesti ajalooga
-väärtustavad minevikku ja oskavad hinnata nüüdisühiskonna mugavusi
-kujundavad oma arvamuse, mida oskavad selgelt väljendada

Trimestri lõpuks õpilased:
-teavad olulisemaid lähiajaloo daatumeid
-oskavad seletada olulisemaid lähiajaloo mõisteid
-kirjeldavad Eesti kultuurielu ja eluolu sõdadevahelisel perioodil
-kirjeldavad poliitilist olukorda ja riikidevahelisi suhteid enne II maailmasõda
-analüüsivad II maailmasõja põhjuseid, eeldusi ja tagajärgi
-kirjeldavad II maailmasõja kulgu
-annavad hinnangu II maailmasõja tagajärgedele
- kirjeldavad II maailmasõja kulgu Eestis
- tunnevad olulisemaid teise maailmasõjaga seotud isikuid
- analüüsivad, kuidas mõjutas teine maailmasõda Eestit ja muud maailma
- analüüsivad teise maailmasõja tagajärgi
- kirjeldavad rahvusvahelisi suhteid 20. sajandi keskel
- teavad mis on külm sõda ja miks see toimus
- kirjeldavad eluolu pärast teist maailmasõda ja 20. sajandi keskel
- nimetavad ja analüüsivad probleeme, millega seisid Ameerika Ühendriigid, Saksamaa Liitvabariik ja Nõukogude Liit vastamisi 20. sajandi keskel
- kirjeldavad kommunistliku riigi poliitilist süsteemi
- võrdlevad Poola, Tšehhoslovakkia ja Ungari vastupanupüüdlusi
- analüüsivad Ungari ülestõusu ja Praha kevade põhjuseid ja tagajärgi
- kirjeldavad Eesti NSV valitsemist ja majandust
- kirjeldavad nõukogulikku võimustruktuuri
- iseloomustavad Eesti NSV poliitilisi olusid ja vastupanu

Hindamine üles

Hindamisel kasutatakse kokkuvõtvat hindamist. Teise trimestri hinne kujuneb kahest kontrolltööst ja tunnihindest (tunnikontrollid, suulised vastamised ja tunnitööd). Tunnihinded annavad trimestri lõpuks kokku ühe arvestusliku hinde, mille osakaal lõpphindes on 1/3. Õpetaja hindab ka õpilaste vihiku täitmist, mis peavad olema korrektse välimusega (ei ole soditud, sisaldab ainult selle aine materjale, küsimused on vastatud täislausega, õpilase nimi ja klass on vihiku esikaanel või sisekaanel).
Tegemata või hindele "2" või "1" hinnatud tööd on võimalik järele vastata 10 päeva jooksul pärast hinde teada saamist. Esitamata töö märgitakse nulliga, mis asendub hindega pärast töö esitamist või hindega „1” kui 10 päeva jooksul ei ole tööd esitatud. Järgi saab vastata ainult hinnet "2" ja "1". Ühte tööd on võimalik järele vastata üks kord. Tunnikontrollide ja suuliste vastamise toimumise korra üle otsustab õpetaja. Tunnikontrolli võib kirjutada ka osa õpilasi klassist, mitte terve klass korraga. Õpilane peab olema valmis vastama iga tund. Tunnikontrolle ja suulisi vastamisi järgi vastata ei saa. Kui õpilane ei ole mingil põhjusel saanud antud tunniks õppida, siis ta annab sellest õpetajale teada enne tunni algust, hilisemaid vabandusi arvesse ei võeta.
Kirjalikke tööde hindamine toimub vastavalt skaalale:
90-100% hinne „5”
75-89% hinne „4”
50-74% hinne „3”
20-49% hinne „2”
0-19% hinne „1”t
Konsultatsioon toimub neljapäeviti kell 15.00 ruumis 409. Konsultatsiooni tulemisest ja teemast, mille kohta soovid teadmisi, anna aineõpetajale teada hiljemalt samal päeval kell 14.00.