Kehaline kasvatus: 4a P prindi
 |
Autor: Sander Suurhans kehalise kasvatuse õpetaja Kontakt: Sander.Suurhans@nooruse.edu.ee |
Loodud: 14. oktoober 2019. a. kell 18.55
Muudetud: 30. oktoober 2019. a. kell 15.21
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta
Kestvus: 3 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Kehalises kasvatuses lähtutakse vajadusest toetada õpilase kujunemist hea tervise ja töövõimega isiksuseks. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused soodustavad õpilase mitmekülgset arengut ning võimaldavad tal leida endale jõukohase, turvalise ja tervisliku liikumisharrastuse. Kehalises kasvatuses juhitakse õpilast oma kehalise vormisoleku taset jälgima ning seda regulaarselt harjutades ning uusi (sh iseseisvalt omandatud) teadmisi ja oskusi hankides edendama. Keskkonda hoidev, kaaslasi austav, koostööd ning ausa mängu põhimõtteid väärtustav liikumine ja sportimine toetavad õpilase sotsiaalset ning kõlbelist arengut.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1. nädal.
Sissejuhatav tund. Lepime kokku nn "mängureeglid." Räägime, mis tundides tegema hakkame.
Pendelteatejooksu õppimine ja harjutamine.
Krooli tehnika harjutamine.
2. nädal
Metsajooks. Liikumismängud.
Jooksuharjutused. Kiirjooksu stardi õppimine. Stardikäsklused. Jooksutehnika.
Vettehingamise harjutused. Libisemine.
3. nädal
60 m jooks ajale. Liikumismängud.
Metsajooks. Liikumismängud.
25 m krooli kontrollujumine.
4. nädal
650 m jooks ajale. Liikumismängud.
Palliviske harjutamine.
Seliliujumise tehnika harjutamine.
5. nädal
Pallivise tulemusele.
1000 m jooks ajale.
Seliliujumise stardi õppimine.
6. nädal
Cooperi test.
Pesapall.
25 m selili kontrollujumine.
7. nädal
Harjutused topispallidega. Pioneerpall.
Korvpalli algõpetuse harjutused.
Ujumise mängutund.
8. nädal
20m kordusjooksu vastupidavustest.
Liikumismängud.
Sukeldumisharjutused.
9. nädal
Üldkehalised harjutused topispallidega. Mäng.
Rippetest kangil.
Seliliujumise jalgade töö tehnika plaadiga.
10. nädal
Korvpalli põrgatusharjutused ja sööduharjutused.
Paigalt kaugushüpe tulemusele.
Ujumine: teatevõistlused.
11. nädal
Korvpalli viskeharjutused, mängureeglid.
Korvpallimäng.
25 m selili ujumine ajale.
12. nädal
Võimlemiskava elementide õppimine.
Kõhulihaste test.
50 m krooli ajale.
13. nädal
Võimlemiskava koostamine. Harjutamine.
Kõrgushüppe tehnika õppimine ja harjutamine.
Ujumine. Teatevõistlused.
14. nädal.
Võimlemiskava harjutamine.
Kõrgushüpe tulemusele.
50 m seliliujumine ajale.
15. nädal.
Võimlemiskava harjutamine.
Võimlemiskava harjutamine.
Ujumise mängutund.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Väärtustavad liikumist, kaaslasi, koostööd ning ausa mängu põhimõtteid. Oskavad pendelteatejooksu teatevahetust. Teavad kiirjooksu stardikäsklusi ja jooksuharjutusi ning oskavad kiirjooksutehnikat. Oskavad kestvusjooksus valida mõõduka tempo, et distants läbida ühtlase ja jõukohase jooksutempoga. Oskavad krooliujumise ja seliliujumise starti ja ujumistehnikat. Oskavad pallivisketehnikat paigalt ja sammudelt. Suudavad läbida Cooperi testi. Oskavad mängida kurikaga pesapalli lihtsustatud reeglitega. Oskavad sooritada üldarendavaid harjutusi topispallidega. Tunnevad pioneerpalli ja rahvastepalli reegleid. Suudavad sooritada korvpalli algõpetuse harjutusi ja tunnevad peamisi mängureegleid. Suudavad läbida 20m kordusjooksu vastupidavustesti. Suudavad sooritada rippetesti kangil. Suudavad sooritada paigalt kaugushüppe korrektse tehnikaga. Suudavad sooritada eakohased võimlemisharjutused ja esitada võimlemisvõistlustel võimlemiskava. Suudavad sooritada kõhulihastetesti. Suudavad sooritada kõrgushüppe vähemalt karjapoisi tehnikaga.
Hindamine
Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse AR ( arvestatud) ja MA (mittearvestatud) . Hindamisel rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid (õpilase arengu toetamine). Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.
Õpilaste kokkuvõttev hindamine toimub I ja II poolaasta lõpul hindega AR või MA.
Õppeperioodis rakendatakse järgmisi hinnanguid: arvestatud „AR”, mittearvestatud „MA”, kujundav hindamine „KH” või null „0” (seotud arvestuslikust õppetegevusest puudumisega).
„AR“ – arvestatud hinnang märgitakse õpitulemuseks, kui määratud õpitulemused on saavutatud.
„MA“ – mittearvestatud hinnang märgitakse õpitulemuseks, kui õpitulemused ei ole saavutatud.
„KH“ – kujundav hindamine on teadmiste ja oskuste hindamisel protsessi vältel kasutatav suuline ja(või)kirjalik edasiviiva iseloomuga tagasiside.
„0“ – arvestuslikust õppetegevusest puudumine, mis peale võla likvideerimist asendub hinnanguga „AR“ või hinnanguga „MA“
Arvestuslikud õpitulemused;
1) sooritab hoojooksult palliviske eelmise aasta tulemusega võrreldes
2)sooritab kiirjooksu stardikäsklustega
3)sooritab kõrgushüppe üleastumistehnikas
4)hüpleb hüpitsat ette tiirutades paigal ja liikudes 1min jooksul
5)sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatiliste elementidega
Hindamisel rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid ja keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.
Õpilase koolivahetusel teisendatakse mitteeristavad hinnangud numbrilisteks hinneteks viiepalli süsteemis.
Märge "AR" / hinne "5"
- õpilane on tunnis korrektne(s.h. sportlik riietus/jalanõud)
- õpilane mõtleb/töötab tunnis aktiivselt kaasa
- tegutseb oma võimete piires (ületab neid aeg-ajalt)
-sooritab planeeritud testharjutused oma võimete piirides
-oskab loogiliselt kasutada eelnevalt omandatud teadmisi, oskusi
- osaleb tunnivälis(t)es treeningtegevuses
Märge "AR" / hinne "4"
Õpilane:
- on tunnis korrektne(s.h. sportlik riietus, jalanõud)
- mõtleb/töötab/sooritab tunnis tegevusi peale õpetaja mitmekordseid suunamisi
- töötab/sooritab testharjutused alla oma võimete
-vajab aeg-ajalt õpetaja lisajuhendamist
- töösse suhtumine jätab soovida
Märge "AR" / hinne "3"
- tunniks vajaminev korrektne sportlik riietus, jalanõud aeg-ajalt puuduvad
- õpilane eirab kokkulepitud reegleid
- tunnis kaasatöötamine on passiivne, püüdlikkus puudub
- testharjutused(osaliselt) sooritamata
Märge "MA" / hinne "2"
- tunniks vajaminev korrektne sportlik riietus, jalanõud puuduvad pidevalt
- testharjutused sooritamata
-õpilane eirab kokkulepitud reegleid
- õpilasel puudub huvi ja osavõtlikkus õppeaine suhtes
Märge "MA" / hinne "1"
- õpilasel puudub täielikult huvi ja osavõtlikkus õppeaine suhtes
Õpilase tunni riietuseks on lühike või pikk dress ja vahetusspordijalatsid ( välis+ sise). Ujumistunnis on kohustuslik ujumismüts, pesemisvahendid ja rätik. Ettenähtud riietuseta tundi ilmumine vähemalt kolmel korral langetab poolaasta hoolsushinnet ühe pügala võrra. Iga järgnev kord langetab hoolsushinnet veelgi. Puudumise tõttu tegemata jäänud arvestuslikud sooritused saab järele teha konsultatsioonitundides esmaspäeviti.
Meditsiinilistel põhjustel tundidest vabastatud õpilased (kroonilised haigused jm. tervislikud põhjused)) suunatakse kooli kehalise kasvatuse abiõpetaja juurde, kus õpilane sooritab temale vajalikke harjutusi . Rohkem, kui kaks nädalat arstitõendiga kehalisest kasvatusest või ainult ujumisest vabastatud õpilased määratakse abirühma spordiosakonna juhipoolse esildisega iga veerandi esimesel nädalal. Vabastust taotlev õpilane esitab arstitõendi oma kehalise kasvatuse õpetajale (nimekirja kinnitab direktor).
Kehalise kasvatuse abiõpetaja teeb märkmeid kinnitatud nimekirjast puuduvate õpilaste kohta eKooli. Kehalist kasvatust sellisel juhul hindab abiõpetaja. Hindamisel juhindutakse kooli õppekavast ja kehalise kasvatuse ainekavast.
Lühiajaliselt (1-2 nädalat) kehalisest kasvatusest lapsevanema või arsti poolt vabastatud õpilane esitab tõendi/kirja enne tunni algust (vahetunnis) oma kehalise kasvatuse õpetajale, kes saadab õpilase osalema tunnitööks abiõpetaja juurde või annab õpilasele teoreetilise hindelise ülesande iseseisvaks täitmiseks. Aineõpetaja lepib enne tunni algust kokku abiõpetaja tema tunnis osalevad õpilased. Õpilase kohalviibimise tunnis fikseerib abiõpetaja e-koolis „F“ tähega ja võimalusel hindab õpilase tunnitööd. Poolaasta kokkuvõtva hinde paneb õpilasele kehalise kasvatuse õpetaja. Pikema- või lühemaajaliselt kehalisest kasvatusest vabastatud õpilane on iga keh.-kasv. tund aineõpetaja või abiõpetaja poolt juhendatud (s.t. ei puudu/ei lahku omavoliliselt tunnist).