Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


12323 ainekaarti
63 õppeainet
119 õpetajat

Kehaline kasvatus: 7c T prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Tiina Käen

kehalise kasvatuse õpetaja

Kontakt: tiina@oesel.edu.ee

Loodud: 29. september 2019. a. kell 16.49
Muudetud: 21. oktoober 2019. a. kell 19.25

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Kehaline kasvatus toetab õpilast oma tervist väärtustava eluviisi kujunemisel. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused on aluseks õpilase iseseisvale liikumisharrastusele. Koolis kogetud liikumisrõõm soodustab huvi spordi vastu, innustab õpilast neid jälgima ning neis osalema. Kehalise kasvatuse õppekorraldus, mis tagab õpilase kehalise/liigutusliku, kõlbelise, sotsiaalse ja esteetilise arengu, toetab tema kujunemist terviklikuks isiksuseks.
Kehalises kasvatuses lähtutakse vajadusest toetada õpilase kujunemist hea tervise ja töövõimega isiksuseks. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused soodustavad õpilase mitmekülgset arengut ning võimaldavad tal leida endale jõukohase, turvalise ja tervisliku liikumisharrastuse.
Kehalises kasvatuses juhitakse õpilast oma kehalise vormisoleku taset jälgima ning seda regulaarselt harjutades ning uusi (sh iseseisvalt omandatud) teadmisi ja oskusi hankides edendama. Õpilane sooritab kehaliste võimete teste ja annab tulemusele hinnangu võrreldes eelmistel aastatel saavutatuga, valib õpetaja juhendusel harjutusi kehalise võimekuse arendamiseks ning sooritab neid. Õpilane teab, mida tähendab aus mäng spordis.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

1.nädal
Sissejuhatus ainesse. Hindamise kriteeriumid, tundides esitatavad nõuded.
Pesapall

2.nädal
Pendelteatejooks. 60m jooks püstilähtest.
Jalgpall

3.nädal
Pallivise
2000m jooks jõukohases tempos. Jõuharjutused oma keharaskusega.

4.nädal
Kaugushüppe hoojooksu ja äratõuke õppimine takistuste ületamisega.
Kaugushüpe tulemusele

5.nädal
1000m jooks tulemusele.
Rahvastepall

6.nädal
Cooperi test
500m vabalt valitud tehnikas ujumist

7.nädal
Rahvastepall, kõhu- ja seljalihaseid treenivad harjutused.
25m vabalt. Vaba tegevus basseinis.

II veerand
1.nädal
HIIT treening. Akrobaatilised harjutused.
Stardihüppe kordamine. Selili ja krooli ujumine labadega

2.nädal
Akrobaatilised paarisharjutused.
500m vahelduvalt krool ja selili, sukeldumine.

3.nädal
Kava elementide harjutamine
50m krooli tulemusele

4.nädal
Ringtreening lihastreeningus. Akrobaatika
Teatevõistlused vees.

5.nädal
Kava koostamine. 1min jooksul hüpitsaga hüppamine
Rinnuli ujumise tehnika plaadi ja ujukiga.

6.nädal
Kava koostamine, harjutamine. Kõhulihaste test
500m erinevates stiilides ujumist


7.nädal
Kava koostamine, harjutamine
50m selili tulemusele.


8.nädal
Võimlemisvõistluseks viimane ettevalmistus
Vaba tegevus ujulas kasutades erinevaid vahendeid.
kokkuvõte I poolaastast

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

1) jookseb kiirjooksu püstistardiststardikäsklustega
2) läbib joostes võimetekohase tempoga 2 km distantsi
3) sooritab õige teatevahetuse teatevõistlustes ja pendelteatejooksus;
4) sooritab palliviske paigalt ja kahesammulise hooga;
5) sooritab hoojooksult kaugushüppe paku tabamiseta.
6) Sooritab võimlemises hundiratta, silla, tirelid ette ja taha.
7) Esitab omaloomingulise akrobaatilise kava
8)ujub 25m krooli eelmise aasta tulemusega võrreldes

Hindamine üles

III kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist ning nende seostamist kehalise aktiivsusega kehalise kasvatuse tundides ning tunnivälises tegevuses.
Teadmistele hinnangut andes arvestatakse eelkõige õpilaste võimet rakendada omandatud teadmisi praktilises tegevuses.
Kehalistele võimetele hinnangut andes arvestatakse tulemuse kõrval õpilaste arengut ning tulemuse saavutamise nimel tehtud tööd.
Kehalisele võimekusele hinnangut andes rakendatakse ka õpilaste enesehindamist.
Õppeperioodis rakendatakse järgmisi hinnanguid: arvestatud „AR”, mittearvestatud „MA”, kujundav hindamine „KH” või null „0” (seotud arvestuslikust õppetegevusest puudumisega).
„AR“ – arvestatud hinnang märgitakse õpitulemuseks, kui määratud õpitulemused on saavutatud.
„MA“ – mittearvestatud hinnang märgitakse õpitulemuseks, kui õpitulemused ei ole saavutatud.
„KH“ – kujundav hindamine on teadmiste ja oskuste hindamisel protsessi vältel kasutatav suuline ja(või)kirjalik edasiviiva iseloomuga tagasiside.
„0“ – arvestuslikust õppetegevusest puudumine, mis peale võla likvideerimist asendub hinnanguga „AR“ või hinnanguga „MA“

Eelmise aasta individuaalsete tulemuste võrdlemisel;

1. pallivise
2. 30m jooks
3. kaugushüpe
4. 1000m jooks
5. Kõhulihaste test 1min. jooksul
6. Hüpitsaga hüppamine 1min jooksul

6.Ujumine eelmise aasta tulemusega võrreldes
25m krooli
50m krooli
50m selili

Õpilase koolivahetusel teisendatakse mitteristavad hinnangud numbrilisteks hinneteks viiepalli süsteemis.

Märge "AR" / hinne "5"
- õpilane on tunnis korrektne(s.h. sportlik riietus/jalanõud)
- õpilane mõtleb/töötab tunnis aktiivselt kaasa
- tegutseb oma võimete piires (ületab neid aeg-ajalt)
sooritab planeeritud testharjutused oma võimete piirides
oskab loogiliselt kasutada eelnevalt omandatud teadmisi, oskusi
- osaleb tunnivälis(t)es treeningtegevuses


Märge "AR" / hinne "4"
Õpilane:
- on tunnis korrektne(s.h. sportlik riietus, jalanõud)
- mõtleb/töötab/sooritab tunnis tegevusi peale õpetaja mitmekordseid suunamisi
- töötab/sooritab testharjutused alla oma võimete
-vajab aeg-ajalt õpetaja lisajuhendamist
- töösse suhtumine jätab soovida

Märge "AR" / hinne "3"
- tunniks vajaminev korrektne sportlik riietus, jalanõud aeg-ajalt puuduvad
- õpilane eirab kokkulepitud reegleid
- tunnis kaasatöötamine on passiivne, püüdlikkus puudub
- testharjutused(osaliselt) sooritamata


Märge "MA" / hinne "2"
- tunniks vajaminev korrektne sportlik riietus, jalanõud puuduvad pidevalt
- testharjutused sooritamata
õpilane eirab kokkulepitud reegleid
- õpilasel puudub huvi ja osavõtlikkus õppeaine suhtes

Märge "MA" / hinne "1"
- õpilasel puudub täielikult huvi ja osavõtlikkus õppeaine suhtes

Kehalise kasvatuse konsultatsioon toimub neljapäeviti kell 14 või eelneval kokkuleppel aineõpetajaga.


HEA TEADA:
1. Kehalise kasvatuse tunnist vabastatud õpilane on tunni vältel juhendatud - kehalise kasvatuse õpetaja või füsioterapeudi poolt. Loata lahkumine on põhjuseta puudumine.

Tervislikel põhjustel(kroonilised haigused jms) tundidest vabastatul on arstitõend, mis on aluseks suunamisel kooli füsioterapeudi juurde. Nimekirja õpilastest kinnitab kooli direktor 2 korda õppeaasta vältel. Tõend esitada hiljemalt 1.10.19

Lühiajaliselt tunnist vabastuse saamiseks esitab õpilane kehalise kasvatuse õpetajale:
- Arsti(füsioterapeudi, taastus, eri,-või perearsti) tõendi;
- Lapsevanema tõendi paberil(enne tunni algust, vahetunnis) või e-kirjana hiljemalt tunni toimumise päeva hommikul.

E-kooli märgitakse õpilasele:
• “v” (vabandatud) ja vastavasisuline kommentaar
• Tunnis sooritamata jäänud hindeline töö tähistatakse hindega “0”

Õpilane on põhitunni asemel füsioterapeudi grupis, kui tal ...
1. On tõend ajutise soovitusega (trauma, haigusest taastumine vms) ja ta on füsioterapeudi grupis tervisekahjustusest taastumiseni.
Hindamine - füsioterapeudi sõnaline kirjalik tagasiside e-koolis.

2. Spordi-ja ujumisriided puuduvad. Sel juhul:
* saab kehalise kasvatuse õpetajalt liikumist käsitleva ülesande
* põhigrupis kooli poolt antud spordiriietega
Hinnangu antud protsessis osalemisele annab õpetaja, kelle tunnis õpilane viibis.

Õpilase riietus tunnis on sportlik - lühike või pikk riietus(sõltuvalt ilmastikuoludest ja tunni toimumiskohast - õues või siseruumides). Jalatsid on sportimiseks sobivad sise- või välistossud.


Hinnet saab parandada kuni veerandi lõpuni õpetajaga kokkuleppel konsultatsiooni ajal