Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


12117 ainekaarti
62 õppeainet
117 õpetajat

Tehnoloogiaõpetus: 6a T prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Andres Kolk

töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja

Kontakt: andres.kolk@oesel.edu.ee

Loodud: 7. september 2019. a. kell 15.42
Muudetud: 7. september 2019. a. kell 15.42

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Õpilane:
1) planeerib tööd ja lahendab sellega seotud ülesandeid;
2) joonestab joonist ja disainib lihtsaid esemeid;
3) tunneb enam kasutatavaid materjale ja nende omadusi ning kasutab neid töös otstarbekalt;
4) teab lihtsamaid töövahendeid ja töötlemisviise ning oskab neid töös kasutada;
5) valmistab lihtsaid esemeid;
6) esitleb ideed, joonist või eset;
7) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
8) väärtustab ning järgib väljakujunenud tööalaseid hoiakuid ja käitumistavasid.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

04.-08.11.
1. tund.
Sissejuhatus ainesse.
Sisekorra- ja tööohutuseeskirjad tehnoloogiaõpetuse klassis.
Töökoja, tegevuse ja hindamismudeli tutvustamine.

2. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Mõõtmine-märkimine.
Puidust toorikule puuritavate avade tsentrite kandmine.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib PLIIATSIALUS.

11.-15.11.
3. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puurimine.
Toorikusse avavuste puurimine puurpingil.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib PLIIATSIALUS.

4. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Puurimine.
Toorikusse avavuste puurimine puurpingil.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib PLIIATSIALUS.

18.-22.11.
5. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Lihvimine.
Tooriku külgede ja otste lihvimine lihvpaberiga P60.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib PLIIATSIALUS.

6. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Lihvimine.
Tooriku külgede ja otste lihvimine lihvpaberiga P100, P180.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib PLIIATSIALUS.

25.-29.11.
7. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Viimistlemine.
Tööeseme viimistlemine värviga.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib PLIIATSIALUS.

8. tund.
Materjalid ja nende töötlemine. Viimistlemine.
Tööeseme viimistlemine värviga.
Baasoskuste õppimise ja harjutamise tulemusena valmib PLIIATSIALUS.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane:
1) peab tähtsaks tehnoloogilist kirjaoskust igapäevaelus;
2) seostab tehnoloogiaõpetust teiste õppeainete ja eluvaldkondadega;
3) kirjeldab inimtegevuse ja tehnoloogia mõju keskkonnale;
4) selgitab joonte tähendust joonisel, oskab joonestada jõukohast tehnilist joonist ning seda esitleda;
5) teab ja kasutab õpiülesannetes disaini elemente;
6) disainib lihtsaid esemeid, kasutades selleks ettenähtud materjale;
7) tunneb põhilisi materjale, nende olulisemaid omadusi ja töötlemise viise;
8) valib ja kasutab eesmärgipäraselt erinevaid töötlusviise, töövahendeid ja materjale;
9) suudab valmistada jõukohaseid liiteid;
10) valmistab mitmesuguseid lihtsaid esemeid;
11) kasutab õppetöös puurpinki;
12) analüüsib ja hindab loodud eset, sh esteetilisest ja rakenduslikust küljest;
13) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
14) väärtustab ja kasutab tervisele ohutuid töövõtteid;
15) kasutab materjale säästlikult ning leiab võimalusi nende korduskasutuseks;
16) leiab üksi või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
17) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste arvamust;
18) teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistööde osalisena;
19) osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;
20) kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
21) teeb võimetekohase projekti ning analüüsib saadud tagasisidet.

Hindamine üles

Protsessi ja kokkuvõtva hinnanguna kasutatakse mitteeristavat hindamist.
Protsessi hinnangud on jooksvalt õppeperioodi ajal saavutatud õpitulemused.
Kokkuvõttev hinnang on protsessi hinnangute põhjal kujunev poolaasta tulemus.

Õppeperioodil saavutatud õpitulemuste fikseerimiseks kasutatakse e-koolis järgmiseid protsessi hinnanguid: „AR“, „MA“, „KH“ ja „0“.
„AR“ – arvestatud hinnang märgitakse õpitulemuseks, kui õppe aluseks oleva õppekavaga määratud õpitulemused on saavutatud.
„MA“ – mittearvestatud hinnang märgitakse õpitulemuseks, kui õppe aluseks oleva õppekavaga määratud õpitulemused ei ole saavutatud.
„KH“ – kujundav hindamine märgitakse õpitulemuseks, kui õppe aluseks oleva õppekavaga määratud õpitulemused on tegemata või esitamata, mis peale võla likvideerimist asendub hinnanguga „AR“ ja hinnanguga „MA“ kui tööd kokkulepitud ajal ei esitata.
„0“ – arvestuslikust õppetegevusest puudumine, mille ajal õppe aluseks oleva õppekavaga määratud õpitulemused on tegemata või esitamata, mis peale võla likvideerimist asendub hinnanguga „AR“ ja hinnanguga „MA“ kui tööd kokkulepitud ajal ei esitata.

Tehnoloogiaõpetuses antakse hinnang õpilase töökultuuri, tehnoloogilise kirjaoskuse, eseme kavandamise ja valmistamise osas:
1) suhtumine õppetöösse, töökus, püüdlikkus, järjekindlus, tähelepanelikkus;
2) koostööoskus, abivalmidus, iseseisvus töö tegemisel;
3) õpperuumide kodukorra täitmine;
4) kavandamine (originaalsus, iseseisvus, idee või kavandi rakendamise võimalikkus), materjali ja töövahendite valiku otstarbekus, eseme valmistamise viisi, tööjoonise tehniline korrektsus jm;
5) valikute (ideede, töötlusviiside, materjalide jm) tegemine, analüüsimine ja põhjendamine ning seoste kirjeldamise oskus;
6) valmistamise kulg (materjalide ja töövahendite ning kirjalike ja infotehnoloogiliste vahendite kasutamise oskus, teoreetilisi teadmisi ja nende rakendamise oskus, tööohutuse nõuete järgimine jm);
7) tulemus (idee teostus, eseme viimistlus, esteetiline väärtus, ülesande õigeaegne lõpetamine, eseme kvaliteet jm), sh üksikülesannete sooritamine ja eseme esitlemise oskus.

Tunnitöö hinnang = töössesuhtumine tunnis + tunnis valmistatava töö tulemus.

Õpilase koolivahetusel teisendatakse mitteristavad hinnangud numbrilisteks hinneteks viiepalli süsteemis.

Märge "AR" / hinne "5"
• töövahendid alati kaasas
• jälgib õpetajat, mõtleb kaasa, töötab iseseisvalt
• kindlad teadmised läbivõetud õppematerjali piires
• oskab loogiliselt kasutada eelnevalt õpitud töövõtteid
• kavandab iseseisvalt töö, viib selle lõpuni
• töö puhas ja korrektne
• töö alati viimistletud

Märge "AR" / hinne "4"
• töös esineb üksikuid vigu
• vajab aeg-ajalt õpetaja juhendamist
• kavandab töö õpetaja abiga, kuid viib selle iseseisvalt lõpuni
• vajab eelnevalt õpitud töövõtete ülekordamist
• viimistlus pole täiuslik

Märge "AR" / hinne "3"
• töövahendid aeg-ajalt kodus
• suhtumine töösse huvitu
• tööülesannete täitmisel esineb palju vigu
• töö viimistletud halvasti või poolikult

Märge "MA" / hinne "2"
• töövahendid pidevalt kodus
• õppeülesanded poolikult täidetud
• tööproovid osaliselt tegemata, esitamata või viimistlemata
• suhtumine töösse huvitu
• puuduvad teadmised läbivõetud õppematerjali osas

Märge "MA" / hinne "1"
• õpilasel puudub täielikult huvi aine vastu, ei tööta tunnis kaasa

Õpilase kohustuslikud töövahendid:
• pastapliiats või tintenpen
• harilik pliiats markeeringuga HB (näiteks HB või 2HB või 3HB või 4HB)
• kustutuskumm
• pliiatsiteritaja

KG õpilaste sisekorraeeskirjad punkt 3.4.
Tunniks vajalike vahendite puudumise või mitte kaasatöötamise korral määrab aineõpetaja õpilasele uue aja ja mahu tunnis läbitud teema järele tegemiseks.

Tehnoloogiaõpetuse konsultatsioon toimub esmaspäeviti 9. tunni ajal kabinetis 111 või eelneval kokkuleppel aineõpetajaga.