Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


12194 ainekaarti
63 õppeainet
119 õpetajat

Ajalugu: 11c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Madli-Maria Naulainen

ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja / haridustehnoloog

Kontakt: madlimaria@oesel.edu.ee

Loodud: 4. september 2019. a. kell 08.15
Muudetud: 9. september 2019. a. kell 06.11

Õppeaasta: 2018/2019

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, I kursus

Kestvus: 2 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Gümnaasiumi ajalooõpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades. Gümnaasiumi ajalooõpetuses tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast lähtuvalt. Ajalooõpetuses väärtustatakse kultuurilist mitmekesisust ning kujundatakse mõistmist, et mitmekesisus on ühiskonna rikkus ja arengu tingimus. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes.
Ajalooprobleemide analüüsimise kaudu rikastub väärtussüsteem, kujuneb rahvuslik ja kultuuriline identiteet, sallivus ja pooldav suhtumine demokraatlikesse väärtustesse, areneb õpilase ajalooline mõtlemine ning rikastub ajalooteadvus.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

Eesti 17. saj – 9 tundi
Sissejuhatus ainesse
Rootsi suurriigi ajastu (Rootsi suurriigi kujunemine)
Majandus ja rahvastik. Vaimuelu
Tartu Ülikooli asutamine ja tegevus
Kirik, rahvaharidus ja rahvausund
Rootsi riigi jätkuvad sõjad
Reduktsioon ja talupoegade lootused
Suur nälg ja sajandi lõpp
Välisilma seminar

Eesti 18. sajandil – 9 tundi
Põhjasõja (1700-1721) eellugu ja algus.
Sõja tegevus Eestis Põhjasõja teisel poolel
Balti erikord ja Vene keskvõim
Linnad, majandus ja rahvastik
Roseni deklaratsioon ja talupoegade olukord
Haridus - ja usuelu
Valgustusideed ja kunst
Välisilma seminar

Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul - 12 tundi
Moderniseeruv Euroopa (Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuslik liikumine).
Eesti Aleksander I valitsemisajal
Pärisorjuse kaotamine. Teoorjuse aastad
Elukorralduse moderniseerumine. Baltisaksa kultuuriprovintsi õitsengusajand
Eelärkamisaeg. Muutuv Venemaa ja Eesti
Ärkamisaeg. Rahvusliku ärkamise kõrgaeg (1878-1882)
Venestus Eestis, Tartu renessanss, Rahvuslik tõus Põhja-Eestis.
1905. aasta revolutsioon, Tõusuaastad. Eesti areng 1906-1914
Kokkvõttev arvestuslik ülesanne
Välisilma seminar

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Teema “Rootsi aeg” läbimise järel õpilane:
1) iseloomustab Rootsi poliitikat Eesti- ja Liivimaal ning annab sellele allikate ja teabetekstide põhjal hinnangu; hindab allikate usaldusväärsust;
2) iseloomustab talurahva õigusliku ja majandusliku olukorra muutumist Rootsi ajal;
3) mõistab luterluse mõju ja Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus, ajaloos ning tänapäeval;
4) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: rüütelkond, reduktsioon, vakuraamat, piiblikonverentsid, Vastne Testament, Academia Gustaviana;
5) teab, kes olid Bengt Gottfried Forselius, Gustav II Adolf, Johan Skytte ja Karl XI, ning iseloomustab nende tegevust.

Teema “Eesti 18. sajandil” läbimise järel õpilane:
1) selgitab Põhjasõja põhjusi, tulemusi ja mõju;
2) iseloomustab Balti erikorda ning selle mõju Eesti arengule;
3) analüüsib allikate ja teabetekstide alusel talurahva majandusliku olukorra ning õigusliku seisundi muutumist;
4) analüüsib rahvastikuprotsesse mõjutanud tingimusi;
5) analüüsib Euroopa valgustusideede mõju eesti vaimuelule;
6) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: balti erikord, restitutsioon, asehalduskord, vennastekogud;
7) teab, kes olid Karl XII, Peeter I, Katariina II, Anton Thor Helle ja August Wilhelm Hupel, ning iseloomustab nende tegevust.

Teema “Eesti 19. sajandil “ läbimise järel õpilane:
1) teab, kuidas muutus talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord, ning selgitab majandusprotsesside ja talurahvaseaduste seoseid;
2) mõistab ärkamisaja tähendust ja tähtsust ning selle mõju kodanikuühiskonna kujunemisele Eesti ajaloos;
3) iseloomustab rahvusliku liikumise eeldusi ja seoseid Euroopaga;
4) teab, millised olid tähtsamad rahvusliku liikumise ettevõtmised ning kes olid rahvusliku liikumise eestvedajad; analüüsib allikate alusel rahvusliku liikumise ettevõtmisi ja ideid;
5) iseloomustab muutusi Eesti ühiskonnas ja ühiskondlik-poliitilise mõtte arengut XIX sajandi lõpul ning loob seoseid omariikluse kujunemisega;
7) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: estofiil, ärkamisaeg, rahvuslik liikumine, venestamine, Aleksandrikool;
8) teab, kes olid Karl Ernst von Baer, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Jaan Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust.

Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi:
1) ajas orienteerumise oskus; oskus leida, analüüsida ja mõista seoseid ning mõtestada ajaloolise keskkonna kujunemist;
2) ajalooalaste mõistete tundmine ja kontekstis kasutamine; oskussõnavara laienemine;
3) ajalooalaste küsimuste esitamine ning neile vastates erinevate lahenduste pakkumine;
4) funktsionaalne kirjaoskus, kriitiline mõtlemine, arutlusoskus, järelduste tegemine ja seoste loomine ning oma seisukoha kujundamine ja põhjendamine;
5) empaatia, oskus asetada end kellegi teise olukorda ajastut arvestades, koostöö- ja konfliktilahendusoskus;
6) allikaanalüüs ja töö ajalookaardiga, info leidmine erinevatest teabeallikatest, selle kasutamine, kriitiline hindamine ja analüüsimine, allika usaldusväärsuse hindamine;
7) suuline ja kirjalik eneseväljendus, referaadi ja ajalooalase uurimistöö koostamine, IKT-vahendite kasutamine info hankimiseks ning oma töötulemuste esitlemiseks.

Hindamine üles

Kursuse jooksul sooritavad õpilased järmised arvestuslikud ülesanded: esitlus, seminar, digiülesanne, kontrolltöö, arutlus.
Ajaliselt planeeritud tööd tuleb järele vastata kahe õppenädala jooksul.

Esitlus - kursuse jooksul teevad õpilased kahepeale esitluse valitud teemal, kannavad selle ette, aeg vastavalt graafikule.
Seminar - kursuse jooksul vaatab iga õpilane läbi ühe Välisilma saate ja osaleb seminaril

Arvestuslike tööde hindamine vastavalt punktiskaalale toimub järgmiselt:
90-100% - hinne 5, 75-89% - hinne 4, 50-74% - hinne 3, 20-49% - hinne 2, 0-19% - hinne 1

Lisaks arvestuslikele ülesannetele on õpilasel võimalus saada hindeid erinevates tunnivälistes tegevustes kaasa lüües (näiteks osalemine erinevatel õpilaskonkurssidel ajalooteemaliste töödega, osalemine ajaloo olümpiaadil, osalemine kooli temaatiliste ürituste organiseerimisel, seal esinemised jne). Lisavõimalusi tutvustab õpetaja läbi kursuse jooksvalt.