Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

B-võõrkeel (S): 11abc_grupp prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Marika Varjas

saksa keele õpetaja

Kontakt: Marika.Varjas@nooruse.edu.ee

Loodud: 3. september 2019. a. kell 00.05
Muudetud: 3. september 2019. a. kell 23.14

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, IV kursus

Kestvus: 3 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Saksa keele õppimine võimaldab õpilasel laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu teadmisallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas. Saksa keele populaarsus kasvab, kuna kasvanud on Saksamaa osatähtsus Euroopa majandusriikide seas. 
Riiklik õppekava seab võõrkeeltes keelepoliitiliseks eesmärgiks saavutada gümnaasiumi lõpuks vähemalt kahe võõrkeele valdamine iseseisva keelekasutaja, s.o B-tasemel. 
B-tase on iseseisva keelekasutaja, B-tase tähendab keeleoskuse arengus olulist astet, millega on õppijal võimalik ühiskonnas vähem või rohkem edukalt, kuid siiski iseseisvalt toime tulla. Sel tasemel keeleoskus ulatub lihtsast toimetulekust nõudliku, nt kõrgkooliõpingute alustamiseks vajaliku keeleoskuseni, mistõttu on oluline täpsemalt eristada toimetulekut B1- (suhtluslävi) ja B2- (edasijõudnu) tasemel. 
Raamdokumendi http://www.hm.ee/index.php?044980 üldskaala kirjeldusele toetudes B1-tasemel keeleoskaja „mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm, saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane.” 
B2- (edasijõudnu) tasemel keelekasutaja „mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab paljudel teemadel luua selget üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.” 
Enamasti on B2-taseme keeleoskus kõrgkooli astumise ja toimetuleku eeldus paljudes suhtlemist nõudvates ametites, kui omandatakse ka vajalik ameti- ja oskuskeel. 
Põhikooli B-võõrkele õpetusega taotletakse, et õpilane: 
1) saavutab keeleoskuse taseme,mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla; 
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest; 
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära; 

4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada; 
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; 
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

3.9. - 6.9. 
1) Einführung. Gemeinsam Unterricht planen.
2) L. 1. Glück im Alltag. Perfekt.

9.9. - 13.9. 
1) L.1. Glück im Alltag. Meldungen   
2) L. 1. Glück im Alltag. E-Mail, Kurzmeldung   
3) L.1. Glück im Alltag. Eine Kurzmeldung schreiben   

16.9. - 20.9. 
1) L.1. Glück im Alltag. Plusquamperfekt. Glücksmomente.   
2) L.1. Glück im Alltag. Lebensträume. Fliegen war ihr Leben. Steckbrief   
3) L.1. Glück im Alltag. Radointerview. Lebensgeschichte.   

23.9. - 27.9. 
1) L.1. Glück im Alltag. Glücksbringer. Pech.   
2) L.1. Glück im Alltag. Wortschatzwiederholung.   
3)L.1. Glück im Alltag. Spiele Leben.   

30.9. - 4.10. 
1) Wiederholung der L.1   
2) L.1. Glück im Alltag. TEST.   
3) L.1. Glück im Alltag. Zwischenspiel. Über sich erzählen.   

7.10. - 11.10. 
1) L. 2. Unterhaltung. Filme. Fotos.   
2) L. 2. Unterhaltung. Weil, obwohl. Kino, Fernsehen.   
3) L. 2. Unterhaltung. Meinung äussern   

14.10. - 18.10. 
1) L. 2. Unterhaltung. Interview, Wie finden Sie Filme? Relativpronomen,   
2) L. 2. Unterhaltung. Pläne für den Abend.   
3) L. 2. Unterhaltung. Fernsehprogramm.   

28.10. - 1.11. 
1) L. 2. Unterhaltung. Vorschläge machen, sich einigen.   
2) L. 2. Unterhaltung. Bücher, Romane   
3) Einen Film, Roman, ... vorstellen   

4.1. - 8.11. 
1) L. 2. Unterhaltung. Wortschatzwiederholung.   
2) L. 2. Unterhaltung. Nicht einfach, aber einfach gut.   
3) L. 2. Unterhaltung. Zwischenspiel.   

11.11. - 15.11. 
1) L. 2. Unterhaltung. TEST   
2) L.3. Fit bleiben. Was passiert?   
3) L.3. Fit bleiben. Tipps für Gesundheit. Genitiv   

18.11. - 22.11. 
1) L.3. Fit bleiben. Radiosendung, Ein Gesundheitsgespräch mit Doktor Wirt.   
2) L.3. Fit bleiben. Empfehlungen.   
3) L.3. Fit bleiben. Futur

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

IV kursuse lõpuks õpilane:   
1) oskab ennast väljendada kursusel käsitletud teemadel: argipäev, e-mail, lühiteade, elulugu, kino, televiisor, film, tervis, tervislikud eluviisid, soovitused    
2) oskab eelnimetatud teemadel avaldada oma arvamust, esitada oma seisukohti, küsida ja vastata, tuua välja olulist;    
3) oskab korrektselt hääldada, intonatsioon on sobiv;    
4) saab aru vastavasisulistest suulistest ja kirjalikest tekstidest erinevate isikute esituses, oskab eristada üleminekut ühelt teemalt teisele;    
5) kasutab õigesti kursusel läbitud grammatika materjali nii kõnes kui kirjas (Perfekt, Plusquamperfekt, wenn, als, weil, obwohl, siduvad asesõnad, genitiiv, passiiv)    
6) oskab õppides leida abi ja täiendavat informatsiooni sõnaraamatutest, kirjandusest ja internetist, paluda abi kaaslastelt õpetajalt.

Hindamine üles

Kursuse hinde saamiseks on õpilane sooritanud testid iga lektsiooni sõnavara ja grammatika kohta, hinne kujuneb punktide alusel vastavalt kogutud punktidele maksimaalsest võimalikust:   
hinne 5 - 100-90%   
hinne 4 - 89-75%   
hinne 3 - 74-50%   
hinne 2 - 49-20%   
hinne 1 - 19- 0%   
Lisaks iga õppetüki kohta sooritatud testile arvestatakse kokkuvõtva hinde väljapanemisel aktiivsust, s.t aktiivset osalust töös, õpilase pingutust (nii suuliste kui ka kirjalike ülesannete korral) ja muude väikesemahuliste tööde hindeid, mille osakaal on 50 % kursuse lõpphindest.
Õpilane valmistab ette IGAKS tunniks, kordab ja õpib sõnavara, lahendab kodused ülesanded ja hoiab korras vihiku, töövihiku ja õpiku.   
Puudumiste korral tuleb tööd järele teha. Kui puudutud tundide arv ületab 25 % kursuse kogumahust, sooritab õpilane kursusel käsitletud materjalide ulatuses hindelise testi, sel juhul on testi hinne ka kursuse hindeks. Järeltöö sooritamiseks on üks võimalus. Kui puudumise tõttu on töö esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see e-koolis nullina, mis asendatakse hindega pärast töö sooritamist. Kui töö jääb sooritamata, siis asendatakse 10 tööpäeva pärast "0" hindega "1". Maha kirjutatud tööd hinnatakse hindega 1 ja see ei kuulu parandamisele. Ebaõnnestunud tööd tuleb parandada 10 päeva jooksul töö kättesaamise päevast.
Kokkuvõttev hinne on hinne aktiivsuse, s.t. tunnitöö, koduste ülesannete sooritamise, õpilase igakordse pingutuse eest (50%) ja testide (50%) hinnetest. Kokkuvõttev hinne ei ole hinnete aritmeetiline keskmine. Kursuse hinnete alusel kujuneb VI kursuse lõpuks välja kokkuvõttev hinne, mis ei ole samuti aritmeetiline keskmine, olulisim on heade teadmiste omandamine kursuste lõppedes ehk VI kursuse tulemus.
Konsultatsioonid neljapäeval peale 7. tundi ruumis 400A või ka muul ajal, õpilane lepib konsultatsiooni ja ka järeltöö sooritamises eelnevalt õpetajaga kokku.