Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


12194 ainekaarti
63 õppeainet
119 õpetajat

Ajalugu: 5a prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Sirje Mehik

klassiõpetaja

Kontakt: sirje.mehik@oesel.edu.ee

Loodud: 29. august 2019. a. kell 11.27
Muudetud: 29. august 2019. a. kell 15.34

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta

Kestvus: 1 tund nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

5. klassi ajalooõpetuses kasutatakse õpilase aktiivse tegutsemise keskset, mängulist ning arutelu- ja lugudepõhist käsitlust, millega ei taotleta tervikliku ajaloopildi loomist, vaid äratatakse huvi ajaloo vastu. Õppesisu tugineb õpilast vahetult ümbritsevatele allikatele, koduloolisele ainestikule ning Eesti või maailma ajaloole. Kasutatakse erinevaid ajalooallikaid ning minevikust jutustavaid pilte ja lugusid, toetudes varasematele teadmistele.
Õppes tutvuvad õpilased ajaloo põhimõistetega ning omandavad mitmesuguseid oskusi: küsimuste esitamine ja neile vastamine, informatsiooni hankimine, suuline ja kirjalik eneseväljendus, koostööoskus ja kujutlusvõime, funktsionaalne kirjaoskus.
Õpitakse kasutama aja mõistega seonduvaid sõnu ja fraase; tutvutakse erinevate ajalooallikatega; kasutatakse ajalooalast sõnavara. Arutletakse mineviku erinevate esituste ja tõlgenduste üle, millega õpilane kokku puutub. Õpitakse kasutama ajatelge ja ajalookaarti ning täitma kontuurkaarti; jutustama ümber teksti ja sellest olulisemat esile tooma, koostama kava ning lühijuttu. Võimaluse korral tehakse õppekäike ning muuseumi- ja arhiivitunde, kutsutakse tunnikülalisi (nii mineviku vahetuid tunnistajaid kui ka uurijaid), õpitakse tundma ajaloolisi paiku. Toetutakse koduloolisele ainestikule, õpitakse tundma kodukoha ajaloolisi paiku.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

I trimester

2.-06.09.
Ajalugu ja sina: õ lk 6 - 9, tv lk 4 - 6

9.-13.09.
Uurime ajalugu: õ lk 10 - 13, tv lk 8 - 11

16.-20.09.
Arheoloogia: õ lk 18 - 21, tv lk 16 - 19

23.-27.09
Muinsusjutt ei ole muinasjutt: õ lk 22 - 25, tv lk 20 - 23

30.09-04.10.
Paneme aja paika: õ lk 26 - 29, tv lk 24 - 29

07.-11.10.
Kontrolltöö

14.-18.10.
Alustame algusest: õ lk 30 - 33, tv lk 30 - 32

VAHEAEG

28.10-01.11.
Kiviaja kütist rauaaja põllumeheks: õ lk 34 - 37, tv lk 33 - 36


04.-08.11
Muinas- ja keskaja piiril: õ lk 38 - 41, tv lk 37 - 40

11.-15.11.
Kui Lembitu võitles: õ lk 42 - 45, tv lk 41 - 45

18.-22.11.
Vabaduseta, aga ikkagi Euroopas: õ lk 46-49, tv lk 46-49

II trimester

25.-29.11
Linnaõhk teeb vabaks: õ lk 50-53, tv lk 50-53

02.-06.12.
Kirik keset küla õ lk 54-57, tv lk 54-57

09.-13.12
Kontrolltöö

16.-20.12
Filmi vaatamine

VAHEAEG 21. dets 2019 - 5. jaan 2020

06.-10.01.
Liivimaale tullakse kosja õ lk 58-61, tv lk 58-61 Vene – Liivi sõda. Põhjasõda.

13.-17. 01
Vana hea Rootsi aeg õ k 62-65 tv lk 63-64 Tartu ülikool. Eestikeelse koolihariduse algus.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane
- teab, et mineviku kohta saab teavet ajalooallikatest, töötab lihtsamate allikatega, kasutab kontekstis ajalooallikatega seonduvaid mõisteid: kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas;
-kasutab kontekstis aja mõistega seonduvaid sõnu, lühendeid ja fraase sajand, aastatuhat, eKr, pKr, araabia number, Rooma number, ajaloo periodiseerimine;
- väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu;
- kirjeldab mõnda minevikusündmust, mineviku inimeste eluolu;
- leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;
- kasutab ajalookaarti.
- teab, et mineviku kohta saab teavet millal algab ajalugu, millal jõudsid Eestisse esimesed inimesed ja milline oli nende elu, milliseid materjale kasutati tööriistade valmistamisel erinevatel ettappidel, milline oli eestlaste elu 12. ja 13.saj vahetusel
-väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu;
- kirjeldab mõnda minevikusündmust, mineviku inimeste eluolu;
-leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;
- teab, kuidas on mälestus muistsest vabadusvõitlusest eestlasi mõjutanud, mis on selle positiivsed ja negatiivsed tagajärjed
- elust keskaegses linnas
- milliseid muutusi eestlaste usuelus tõi endaga kaasa Eestimaa vallutamine
- miks puhkesid sõjad Liivimaa pärast ja kuidas mõjutasid sõjad eestlaste elu

Hindamine üles

Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis). Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.

Poolaasta kokkuvõttev hinne kujuneb lähtuvalt õpitulemustest (rühma- ja paaristööd, tunnitöö, vihiku ja töölehtede täitmine, tunnikontrollid ja kontrolltööd) .

Hindelised kokkuvõtvad tööd:
90-100% "5"
75-89% "4"
50-74% "3"
49-18% "2"
17- 9 % "1"

Õpilasel on kohustus ebaõnnestunud töö järele vastata 10 päeva jooksul. Õpilasele meeldetuletuseks kajastub esitamata töö või sooritamata kontrolltöö eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist/ esitamist või "1"-ga, kui 10 päeva jooksul ei ole tööd järele vastatud.
Konsultatsioon kolmapäeviti kell 13 ruumis 308 või kokkuleppel õpetajaga.