Geograafia: 11c prindi
 |
Autor: Malle Tiitson geograafiaõpetaja Kontakt: Malle.Tiitson@nooruse.edu.ee |
Loodud: 6. september 2011. a. kell 10.34
Muudetud: 24. oktoober 2011. a. kell 11.17
Õppeaasta: 2011/2012
Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, III kursus
Kestvus: 35 tundi
Miks me seda ainet õpime?
Gümnaasiumi geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu, saab aru nende
tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;
2) on omandanud süsteemse ülevaate looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja
protsessidest, nende ruumilisest esinemisest, vastastikustest seostest ning arengust;
3) märkab ja teeb vahet kohalikel, regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaal-majanduslikel ja keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel;
4) rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit;
5) mõistab inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates geograafilistes tingimustes,
väärtustades nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduslikku ja kultuurilist
mitmekesisust ning jätkusuutlikku arengut;
6) leiab nii eesti- kui ka võõrkeelsetest teabeallikatest geograafiaalast infot, hindab seda
kriitiliselt ning teeb põhjendatud järeldusi ja otsuseid;
7) on omandanud ülevaate geograafiaga seotud elukutsetest, rakendab geograafias
omandatud teadmisi ja oskusi igapäevaelus ning arvestab neid elukutset valides;
8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, on loov, ettevõtlik ning
motiveeritud elukestvaks õppeks.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
I VEERAND
06.09 Sissejuhatus
08.09 Geograafia areng ja peamised uurimisvaldkonnad. Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias
13.09 Koha määramise meetodid ja nende rakendused
15.09 Arvutikaardid ja nende kasutamine
20.09 Maa kui süsteem. Energiavood Maa süsteemides
22.09 Maa teke ja areng. Geoloogiline ajaskaala
27.09 Tunnikontroll. Litosfäär
29.09 Laamtektoonika
04.10 Vulkanism ja selle tagajärjed
06.10 Maavärinad ja nende tagajärjed
11.10 Õppefilm laamtektoonikast
13.10 Nõlvaprotsessid.
18.10 Pedosfäär
20.10 Kontrolltöö
II VEERAND
03.11 Murenemine ja mulla teke.
04.11 Mulla teke. Maailma mullad.
10.11 Muld kui ressurss, muldade kaitse. Hindeline töö.
11.11 Atmosfääri koostis ja ehitus.
17.11 Kiirgusbilanss.
18.11 Tuul ja õhuringlus.
24.11 Õhumassid, frondid, tsüklonid.
25.11 Õhu saastumine.
01.12 Kontrolltöö
02.12 Veeringe Maal
08.12 Maailmameri ja rannikuprotsessid
09.12 Jõgede toitumine ja veere˛iim, voolusäng ja sellega seotud protsessid.
15.12 Põhjavesi. Veekogude kasutamine ja kaitse.
16.12 Kontrolltöö
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Kursuse lõpul õpilane:
1) on omandanud ettekujutuse geograafia arengust, teab geograafia seoseid teiste
teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses;
2) toob näiteid nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias; teeb vaatlusi ja
mõõdistamisi, korraldab küsitlusi ning kasutab andmebaase vajalike andmete kogumiseks;
3) kasutab teabeallikaid, sh kaarte, info leidmiseks, seoste analüüsiks ning üldistuste ja
järelduste tegemiseks;
4) analüüsib teabeallikate, sh kaartide järgi etteantud piirkonna loodusolusid, rahvastikku, majandust ning inimtegevuse võimalikke tagajärgi.
5) iseloomustab Maa sfääre kui süsteeme ning toob näiteid nendevaheliste seoste kohta;
6) analüüsib Maa sfääride ja inimtegevuse vastastikust mõju;
7) iseloomustab geoloogilise ajaskaala järgi üldjoontes Maa teket ja arengut.1) tunneb looduses ja pildil ära lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi, teab
nende tähtsamaid omadusi ning toob näiteid kasutamise kohta;
8) teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet;
9) iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort;
10) võrdleb geoloogilisi protsesse laamade eemaldumise, sukeldumise, põrkumise, nihkumise ja kuuma täpi piirkonnas;
11) iseloomustab teabeallikate järgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse,
seostades neid laamade liikumisega;
12) iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi vulkaane, seostades nende paiknemist
laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega;
13) teab maavärinate tekkepõhjusi ja esinemispiirkondi, seismiliste lainete liigitamist ning
maavärinate tugevuse mõõtmist Richteri skaala järgi;
14) toob näiteid maavärinate ja vulkanismiga kaasnevate nähtuste ning nende mõju kohta keskkonnale ja majandustegevusele;
15) iseloomustab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise järgi atmosfääri ehitust;
16) selgitab joonise järgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti;
17) teab kliimat kujundavaid tegureid, sh astronoomilisi tegureid;
18) selgitab joonise põhjal üldist õhuringlust ning selle mõju konkreetse koha kliimale;
19) analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele;
20) iseloomustab ilmakaardi järgi ilma etteantud kohas, teab ilma prognoosimise
nüüdisaegseid võimalusi;
21) iseloomustab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi järgi etteantud koha kliimat ning
seostab selle kliimat kujundavate tegurite mõjuga;
22) toob näiteid inimtegevuse mõju kohta atmosfääri koostisele;
23) teab vee jaotumist Maal ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri
piirkondades;
24) analüüsib kaardi ja jooniste järgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi maailmameres;
25) selgitab hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning rolli kliima
kujunemises;
26) selgitab tõusu ja mõõna teket ning mõju rannikutele;
27) selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel ning toob näiteid inimtegevuse mõju kohta rannikutele;
28) tunneb piltidel, joonistel ning kaartidel ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugranniku;
29) teab liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks ning liustike
levikut;
30) selgitab liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes;
31) selgitab liustike tegevust pinnamoe kujunemisel ning toob näiteid liustikutekkeliste
pinnavormide kohta;
32) võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ning selle mõju inimtegevusele;
33) iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiili) ja kujunemist;
34) iseloomustab joonise põhjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse;
35) selgitab bioomide tsonaalset levikut ning analüüsib tundrat, parasvöötme okas- ja
lehtmetsa, rohtlat, kõrbet, savanni ja vihmametsa kui ökosüsteemi;
36) iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, parasvöötme okas- ja lehtmetsas, rohtlas, kõrbes, savannis ning vihmametsas;
37) tunneb joonistel ning piltidel ära leet-, must-, ferraliit- ja gleistunud mulla;
38) analüüsib teabeallikate põhjal etteantud piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoseid.
Hindamine
Kursuse jooksul (kursus kestab I poolaasta) on kokku viis arvestuslikku tööd. 11. klassi hinne pannakse välja II veerandi lõpus, lõpuhinne 12. klassi tunnistusele tuleb 10. ja 11. klassi kursuste pealt kokku.
Tööde hinded:
5 - 90%-100%
4 - 75%-89%
3 - 50%-74%
2 - 20%-49%
1 - 0%-19%
Kokkuvõtva hinde saamisel lähevad arvesse kõigi arvestuslike tööde eest saadud punktid ümberarvestatuna protsentidesse. Kõik arvestuslikud tööd on võrdse osakaaluga.
Kui õpilane on tundidest puudunud, siis tuleb vahepealne osa iseseisvalt omandada ja töövihikust ülesanded (vt e-koolist) järele teha või tulla abi saamiseks konsultatsioonitundi.
Konsultatsiooniaeg on neljapäeviti kell 15.00-15.45 kabinetis 103.
Kui õpilane soovib hinnet parandada, siis tuleb seda teha kümne päeva jooksul peale hinde teadaandmist õpetaja poolt, aeg ja koht kokkuleppel õpetajaga.