Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


12194 ainekaarti
63 õppeainet
119 õpetajat

Ajalugu: 12a, 12b, 12c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Anni Haandi

ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Kontakt: anni.haandi@oesel.edu.ee

Loodud: 27. august 2019. a. kell 11.52
Muudetud: 27. august 2019. a. kell 11.52

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, VI kursus

Kestvus: 35 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ja ajaloolises keskkonnas orienteerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning teadvustada ja analüüsida minevikunähtuste muutlikkust, tõlgendatavust, omavahelisi seoseid ning seoseid tänapäevaga. Käsitletakse inimeste igapäevaelu ja maailmapilti, ühiskonna, kultuuri ja mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi nii enda kui ka teiste vaatenurgast lähtuvalt.
Gümnaasiumi ajalooõpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades. Gümnaasiumi ajalooõpetuses tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast lähtuvalt. Ajalooõpetuses väärtustatakse kultuurilist mitmekesisust ning kujundatakse mõistmist, et mitmekesisus on ühiskonna rikkus ja arengu tingimus. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes.

Ajalooprobleemide analüüsimise kaudu rikastub väärtussüsteem, kujuneb rahvuslik ja kultuuriline identiteet, sallivus ja pooldav suhtumine demokraatlikesse väärtustesse, areneb õpilase ajalooline mõtlemine ning rikastub ajalooteadvus.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

Lähiajalugu III – 20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm

Detailne ainekaart e-koolis!

Eluolu ja kultuur
1. tund - 20.sajand: perioodid, regioonid, rahvastik
2. tund - Õigused
3. tund - Usk ja ateism
4. tund - Tarbimine ja olme
5. tund - Massikultuur
6. tund - Poliitilise, filosoofilise ja majandusmõtte põhijooned
7. tund - ideoloogiate muutumine ja tulevik
8. tund - Vabadus
9. tund - Rahvuslus
10. tund - Kommunikatsioon ja üleilmastumine
11. tund - Vaimsete arengute kajastused kunstis
12. tund - Poliitiliste olude mõju Eesti kultuurile ja eluolule
13. tund - hindeline töö

Sõja ja rahu küsimus
1. tund - Sõda ja suhtumine sõjasse 20.sajandil
2. tund - Sõdade põhjused
3. tund - Relvastuse areng 20.sajandil
4. tund - Võidurelvastumine ja desarmeerimine
5. tund - Külm sõda ja kahepooluseline maailm
6. tund - Konfliktikolded ja sõdade tulevik
7. tund - Rahvusvahelised organisatsioonid ja rahu kaitse
8. tund - hindeline töö

Inimsusevastased kuriteod
1. tund - Inimsusevastaste kuritegude juured
2. tund - Inimsusevastased ja sõjakuriteod
3. tund - Genotsiid
4. tund - Eetilised valikud suhtumises diktatuuridesse
5. tund - Inimsusevastased kuriteod Eestis
6. tund - hindeline töö

Muu maailm
1. tund - Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed
2. tund - Islamimaailma esiletõus. Araabia maad
3. tund - Aasia 20. ja 21. sajandil
4. tund - Aafrika 20. ja 21. sajandil
5. tund - Ladina-Ameerika 20. ja 21. sajandil
6. tund - Uued vastasseisud - terrorism ja kübersõda
7. tund - kokkuvõtted ajaloo kursusest

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Eluolu ja kultuur

Kursuse lõpus õpilane:
- teab tähtsamate ideoloogiate põhiseisukohti ja iseloomustab nende mõju ühiskonnale;
- teab teaduse ja tehnika arengu saavutusi ning kirjeldab nende rakendumist igapäevaelus;
- analüüsib kultuuri arengu põhijooni ning seostab neid ühiskonnas toimunud muutustega.

Õppesisu:
- Ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad: sotsialism, liberalism, noorsooliikumine, kodanikuõiguste liikumised, keskkonnakaitse. Ühiskondlike liikumiste ja ideoloogiate avaldumine kultuuris.
- Muutused eluolus: naiste emantsipatsioon, sport, mood, massikultuur, kodumasinad.
- Teaduse ja tehnika areng: autoajastu, raadio, televisioon, arvuti, internet, kosmoseajastu.
- Kultuurivaldkondade arengu iseloomulikud jooned: kunst, kirjandus, arhitektuur, muusika.
- Mitmekultuurilisuse kontseptsioon.
- Poliitiliste olude mõju Eesti kultuurile ja eluolule.

Sõja ja rahu küsimus

Kursuse lõpus õpilane:
- analüüsib, mis asjaoludel kujunesid ja muutusid inimeste hoiakud ning väärtushinnangud sõja ja rahu küsimuses 20. sajandi jooksul;
- analüüsib rahvusvaheliste organisatsioonide rolli riikidevahelistes suhetes;
- teab Lähis-Ida kriisikolde kujunemise põhjusi, selgitab kriisi olemust ja püüdeid seda lahendada;
- seletab ja kasutab kontekstis mõisteid desarmeerimine, võidurelvastumine, patsifism.

Õppesisu:
- Suhtumine sõdadesse: patsifism, võidurelvastumine, desarmeerimine, tuumasõja oht.
- Rahvusvahelised organisatsioonid: Rahvasteliit, ÜRO, NATO. Uue maailmakorra loomise katsed.
- Konfliktid ja nende lahendamise püüded Lähis-Ida näitel.
- Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös.

Inimsusevastased kuriteod

Kursuse lõpus õpilane:
- selgitab, mis arengusuunad ühiskonnas tegid võimalikuks inimsusevastaste kuritegude toimepaneku;
- mõistab inimsusevastaste kuritegude olemust ning nende taunimise ja vältimise vajalikkust;
- seletab ja kasutab kontekstis mõisteid genotsiid, holokaust, küüditamine, GULAG.

Õppesisu:
- Massikuritegude ideoloogilised alused ja psühholoogilised juured.
- Koonduslaagrid, GULAG. Küüditamised.
- Natsismikuriteod.
- Kommunismikuriteod.
- Genotsiid, etnilised puhastused.
- Inimsusevastased kuriteod Eestis.

Muu maailm

Kursuse lõpus õpilane:
- iseloomustab koloniaalsüsteemi toimimist, selle lagunemise põhjusi ja tagajärgi;
- analüüsib uute vastasseisude kujunemist maailmas pärast külma sõja lõppu.

Õppesisu:
- Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed.
- Uute vastasseisude kujunemine, terrorism.
- Islamimaailma aktiviseerumine ja vastuolud läänega.

Hindamine üles

- Kursuse hinne kujuneb arvestuslike- ja protsessihinnete käigus.
- Kursuse hinde saamiseks tuleb sooritada kõik arvestuslikud tööd minimaalsele positiivsele tulemusele. Lisaks kujuneb üks arvestuslik hinne protsessihinnete põhjal.
- Arvestusliku töö parandamise tähtaeg on 10 tööpäeva alates hinde väljapanekust.
- Haiguse või pikema puudumise korral on võimalik töö sooritamise aeg õpetajaga kokku leppida.
- Arutluse, kõne ja essee esitamisel veendu, et kõik vajalikud allikad on viidatud. Viitamata materjalidega töö on plagiaat ning seda uuesti sooritada ei ole võimalik.
- Kirjalike tööde esitamisel lähtu Kuressaare Gümnaasiumi kirjalike tööde vormistamise juhendist.
- Negatiivse kursusehinde puhul tuleb sooritada kursuse lõpus kogu kursust hõlmav arvestuslik töö.
- Kui õpilane puudub põhjuseta kuni 35% ainetundidest, siis tuleb tal sooritada kogu kursust hõlmav arvestuslik töö.ˇ
- Arvestuslike tööde hindamine vastavalt punktiskaalale toimub järgmiselt:
90-100% - hinne 5
75-89% - hinne 4
50-74% - hinne 3
20-49% - hinne 2
0-19% - hinne 1