Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


12117 ainekaarti
62 õppeainet
117 õpetajat

Ajalugu: 11a, 11b prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Anni Haandi

ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Kontakt: anni.haandi@oesel.edu.ee

Loodud: 27. august 2019. a. kell 11.47
Muudetud: 27. august 2019. a. kell 11.47

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, III kursus

Kestvus: 35 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ja ajaloolises keskkonnas orienteerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning teadvustada ja analüüsida minevikunähtuste muutlikkust, tõlgendatavust, omavahelisi seoseid ning seoseid tänapäevaga. Käsitletakse inimeste igapäevaelu ja maailmapilti, ühiskonna, kultuuri ja mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi nii enda kui ka teiste vaatenurgast lähtuvalt.
Gümnaasiumi ajalooõpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades. Gümnaasiumi ajalooõpetuses tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast lähtuvalt. Ajalooõpetuses väärtustatakse kultuurilist mitmekesisust ning kujundatakse mõistmist, et mitmekesisus on ühiskonna rikkus ja arengu tingimus. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes.

Ajalooprobleemide analüüsimise kaudu rikastub väärtussüsteem, kujuneb rahvuslik ja kultuuriline identiteet, sallivus ja pooldav suhtumine demokraatlikesse väärtustesse, areneb õpilase ajalooline mõtlemine ning rikastub ajalooteadvus.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

I TEEMA: Rootsi aeg – 9 tundi
Sissejuhatus ainesse, Rootsi suurriigi ajastu (Rootsi suurriigi kujunemine)
Majandus ja rahvastik. Vaimuelu
Tartu Ülikooli asutamine ja tegevus
Kirik, rahvaharidus ja rahvausund. Rootsi riigi jätkuvad sõjad
Suur reduktsioon ja talupoegade lootused. Suur nälg ja sajandi lõpp
Kordamine. [color=red]Kontrolltöö[/color]
II TEEMA: Eesti XVIII sajandil – 9 tundi
Põhjasõja (1700-1721) eellugu ja algus. Sõja tegevus Eestis Põhjasõja teisel poolel. Balti erikord ja Vene keskvõim. Linnad, majandus ja rahvastik.
Roseni deklaratsioon ja talupoegade olukord. Haridus - ja usuelu.
Valgustusideed ja kunst. Kordamine.
[color=red]Kontrolltöö[/color]
III teema. Eesti XIX sajandil ja XX sajandi algul - 12 tundi
Moderniseeruv Euroopa (Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuslik liikumine). Eesti Aleksander I valitsemisajal
Pärisorjuse kaotamine. Teoorjuse aastad
Elukorralduse moderniseerumine. Baltisaksa kultuuriprovintsi õitsengusajand
Eelärkamisaeg. Muutuv Venemaa ja Eesti
Ärkamisaeg. Rahvusliku ärkamise kõrgaeg (1878-1882)
Venestus Eestis, Tartu renessanss, Rahvuslik tõus Põhja-Eestis. 1905. aasta revolutsioon, Tõusuaastad. Eesti areng 1906-1914
23.-7.jaanuar VAHEAEG
Kuressaare Eesti Seltsi projektitöö
Kuressaare Eesti Seltsi projektitöö
[color=red]Kursusehinde kujunemine[/color]

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Teema “Rootsi aeg” läbimise järel õpilane:
1) iseloomustab Rootsi poliitikat Eesti- ja Liivimaal ning annab sellele allikate ja teabetekstide põhjal hinnangu; hindab allikate usaldusväärsust;
2) iseloomustab talurahva õigusliku ja majandusliku olukorra muutumist Rootsi ajal;
3) mõistab luterluse mõju ja Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus, ajaloos ning tänapäeval;
4) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: rüütelkond, reduktsioon, vakuraamat, piiblikonverentsid, Vastne Testament, Academia Gustaviana;
5) teab, kes olid Bengt Gottfried Forselius, Gustav II Adolf, Johan Skytte ja Karl XI, ning iseloomustab nende tegevust.

Teema “Eesti 18. sajandil” läbimise järel õpilane:
1) selgitab Põhjasõja põhjusi, tulemusi ja mõju;
2) iseloomustab Balti erikorda ning selle mõju Eesti arengule;
3) analüüsib allikate ja teabetekstide alusel talurahva majandusliku olukorra ning õigusliku seisundi muutumist;
4) analüüsib rahvastikuprotsesse mõjutanud tingimusi;
5) analüüsib Euroopa valgustusideede mõju eesti vaimuelule;
6) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: balti erikord, restitutsioon, asehalduskord, vennastekogud;
7) teab, kes olid Karl XII, Peeter I, Katariina II, Anton Thor Helle ja August Wilhelm Hupel, ning iseloomustab nende tegevust.

Teema “Eesti 19. sajandil “ läbimise järel õpilane:
1) teab, kuidas muutus talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord, ning selgitab majandusprotsesside ja talurahvaseaduste seoseid;
2) mõistab ärkamisaja tähendust ja tähtsust ning selle mõju kodanikuühiskonna kujunemisele Eesti ajaloos;
3) iseloomustab rahvusliku liikumise eeldusi ja seoseid Euroopaga;
4) teab, millised olid tähtsamad rahvusliku liikumise ettevõtmised ning kes olid rahvusliku liikumise eestvedajad; analüüsib allikate alusel rahvusliku liikumise ettevõtmisi ja ideid;
5) iseloomustab muutusi Eesti ühiskonnas ja ühiskondlik-poliitilise mõtte arengut XIX sajandi lõpul ning loob seoseid omariikluse kujunemisega;
7) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: estofiil, ärkamisaeg, rahvuslik liikumine, venestamine, Aleksandrikool;
8) teab, kes olid Karl Ernst von Baer, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Jaan Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust.

Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi:
1) ajas orienteerumise oskus; oskus leida, analüüsida ja mõista seoseid ning mõtestada ajaloolise keskkonna kujunemist;
2) ajalooalaste mõistete tundmine ja kontekstis kasutamine; oskussõnavara laienemine;
3) ajalooalaste küsimuste esitamine ning neile vastates erinevate lahenduste pakkumine;
4) funktsionaalne kirjaoskus, kriitiline mõtlemine, arutlusoskus, järelduste tegemine ja seoste loomine ning oma seisukoha kujundamine ja põhjendamine;
5) empaatia, oskus asetada end kellegi teise olukorda ajastut arvestades, koostöö- ja konfliktilahendusoskus;
6) allikaanalüüs ja töö ajalookaardiga, info leidmine erinevatest teabeallikatest, selle kasutamine, kriitiline hindamine ja analüüsimine, allika usaldusväärsuse hindamine;
7) suuline ja kirjalik eneseväljendus, referaadi ja ajalooalase uurimistöö koostamine, IKT-vahendite kasutamine info hankimiseks ning oma töötulemuste esitlemiseks.

Hindamine üles

- Kursuse hinne kujuneb arvestuslike- ja protsessihinnete käigus.
- Kursuse hinde saamiseks tuleb sooritada kõik arvestuslikud tööd minimaalsele positiivsele tulemusele. Lisaks kujuneb üks arvestuslik hinne protsessihinnete põhjal.
- Arvestusliku töö parandamise tähtaeg on 10 tööpäeva alates hinde väljapanekust.
- Haiguse või pikema puudumise korral on võimalik töö sooritamise aeg õpetajaga kokku leppida.
- Arutluse, kõne ja essee esitamisel veendu, et kõik vajalikud allikad on viidatud. Viitamata materjalidega töö on plagiaat ning seda uuesti sooritada ei ole võimalik.
- Kirjalike tööde esitamisel lähtu Kuressaare Gümnaasiumi kirjalike tööde vormistamise juhendist.
- Negatiivse kursusehinde puhul tuleb sooritada kursuse lõpus kogu kursust hõlmav arvestuslik töö.
- Kui õpilane puudub põhjuseta kuni 35% ainetundidest, siis tuleb tal sooritada kogu kursust hõlmav arvestuslik töö.ˇ
- Arvestuslike tööde hindamine vastavalt punktiskaalale toimub järgmiselt:
90-100% - hinne 5
75-89% - hinne 4
50-74% - hinne 3
20-49% - hinne 2
0-19% - hinne 1