Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


12194 ainekaarti
63 õppeainet
119 õpetajat

Ajalugu: 11a, 11b prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Anni Haandi

ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Kontakt: anni.haandi@oesel.edu.ee

Loodud: 27. august 2019. a. kell 11.45
Muudetud: 27. august 2019. a. kell 11.45

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, IV kursus

Kestvus: 35 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ja ajaloolises keskkonnas orienteerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning teadvustada ja analüüsida minevikunähtuste muutlikkust, tõlgendatavust, omavahelisi seoseid ning seoseid tänapäevaga. Käsitletakse inimeste igapäevaelu ja maailmapilti, ühiskonna, kultuuri ja mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi nii enda kui ka teiste vaatenurgast lähtuvalt.
Gümnaasiumi ajalooõpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades. Gümnaasiumi ajalooõpetuses tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast lähtuvalt. Ajalooõpetuses väärtustatakse kultuurilist mitmekesisust ning kujundatakse mõistmist, et mitmekesisus on ühiskonna rikkus ja arengu tingimus. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes.

Ajalooprobleemide analüüsimise kaudu rikastub väärtussüsteem, kujuneb rahvuslik ja kultuuriline identiteet, sallivus ja pooldav suhtumine demokraatlikesse väärtustesse, areneb õpilase ajalooline mõtlemine ning rikastub ajalooteadvus.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

Detailne ainekaart e-koolis!
IV kursus - Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel

Maailm esimese maailmasõja eel (7 tundi)
1. tund - Ühiskonnad enne esimest maailmasõda: moderniseerumise jätkumine
2. tund - Monopolid ja maailmamajandus 1870-1914
3. tund - Impeeriumid ja imperialism
4. tund - Sajandivahetuse ideed ja liikumised
5. tund - Sisepoliitika enne esimest maailmasõda
6. tund - Suurriikide liidud ja kriisid enne esimest maailmasõda
7. tund - Hindeline töö

Esimene maailmasõda (10 tundi)
1. tund - Suurriikide võidurelvastumine
2. tund - Sõja algus. Aastad 1914-1915
3. tund - Sõjategevus 1916. ja 1917. aastal
4. tund - Revolutsioonid Venemaal 1917.aastal
5. tund - Eesti sõjasündmuste keerises
6. tund - Viimased suured lahingud ja sõja lõpp 1918.aastal
7. tund - Impeeriumide lagunemine ja sõja lõpp 1918.aastal
8. tund - Kodusõda Venemaal
9. tund - Eesti Vabadussõda
10. tund - Eesti Vabadussõda

Sõdadevaheline maailm (10 tundi)
1. tund - Uus maailma poliitiline kaart. Rahvasteliit
2. tund - Maailmamajandus ja rahvusvahelised suhted 1920.aastatel
3. tund - Ameerika ühendriigid ja ülemaailmne majanduskriis 1930.aastatel
4. tund - Euroopa demokraatlikud riigid 1919-1939
5. tund - Autoritaarsete režiimide ja diktatuuride kehtestamine Euroopas
6. tund - Totalitaarsed riigid Euroopas 20.sajandil
7. tund - Nõukogude Venemaa ja NSV Liit
8. tund - Saksamaa 1918-1939
9. tund - Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel ja suuremad relvakonfliktid
10. tund - arutluse ettevalmistus, hindamine

Teine maailmasõda (8 tundi)
1. tund - Teise maailmasõja eelõhtu
2. tund - Sõda Euroopas 1939-1940
3. tund - Sõda kujuneb maailmasõjaks
4. tund - Maailmavaatesõda
5. tund - Murrang sõjas 1942.aastal ja liitlaste pealetung
6. tund - Sõda Euroopas 1943-1944
7. tund - Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed
8. tund - Hindeline töö

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

I TEEMA: Maailm Esimese maailmasõja eel
Õpitulemused:
Teema “Maailm Esimese maailmasõja eel” läbimise järel õpilane:
1) iseloomustab suurriikide arengujooni ja rolli muutumist rahvusvahelistes suhetes;
2) teab suurriikide sõjalis-poliitilisi blokke ning analüüsib Antanti ja Kolmikliidu taotlusi;
3) tunneb maailma poliitilist kaarti enne Esimest maailmasõda: näitab kaardil suurriikide sõjalistesse blokkidesse kuuluvaid riike, koloniaalimpeeriume;
4) iseloomustab maailma majanduse arengujooni; analüüsib teaduse ja tehnika mõju;
5) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: imperialism, monopol, Antant, Kolmikliit.

II TEEMA: Esimene maailmasõda
Õpitulemused
Teema ”Esimene maailmasõda” läbimise järel õpilane:
1) analüüsib Esimese maailmasõja põhjusi ning sõdivate poolte taotlusi;
2) analüüsib Esimese maailmasõja tagajärgi ja mõju maailma arengule;
3) analüüsib Eesti omariikluse saavutamise eeldusi ja protsessi;
4) teab Eesti Vabadussõja sündmusi ning kirjeldab sõja käiku kaardi alusel;
5) mõistab Vabadussõja ja Tartu rahu tähendust Eesti Vabariigi kindlustumisel;
6) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: Veebruarirevolutsioon, autonoomia, Asutav Kogu, Landeswehr, Tartu rahu;
7) teab, kes olid Nikolai II, Vladimir Lenin, Jaan Poska, Johan Laidoner ja Konstantin Päts, ning iseloomustab nende tegevust.

III TEEMA: Maailmasõdadevaheline aeg: demokraatia ja diktatuurid
Õpitulemused:
Teema “Maailmasõdadevaheline aeg: demokraatia ja diktatuurid” läbimise järel õpilane:
1) analüüsib ja võrdleb rahvusvahelisi suhteid 1920. ja 1930. aastail ning teab muutuste põhjusi;
2) teab ja iseloomustab rahvusvahelisi kriise: Kaug-Ida, Etioopia, Hispaania kodusõda;
3) iseloomustab majanduse arengut maailmasõdadevahelisel perioodil ning selgitab majanduskriisi põhjusi ja mõju;
4) analüüsib ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda;
5) analüüsib Eesti ühiskonna poliitilist arengut 1920. ja 1930. aastail, selgitab autoritarismi kujunemise põhjusi ja mõju ühiskonnale ning iseloomustab vaikivat ajastut;
6) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, kommunism, NSVL, fašism, natsionaalsotsialism, Rahvasteliit, Versailles’ süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, vabadussõjalased;
7) teab, kes olid Jossif Stalin, Adolf Hitler, Benito Mussolini, Franklin D. Roosevelt, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust.

IV teema Teine maailmasõda
Õpitulemused:
teema “Teine maailmasõda” läbimise järel õpilane:
1) analüüsib rahvusvahelisi suhteid Teise maailmasõja eel;
2) iseloomustab Teise maailmasõja põhjusi ja tagajärgi;
3) iseloomustab sõjategevust kaardi järgi;
4) teab Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemislugu;
5) analüüsib Teise maailmasõja mõju Eesti ajaloole;
6) teab, kes olid Winston Churchill, Charles de Gaulle, Dwight Eisenhower, Georgi Žukov, Johannes Vares ja Otto Tief, ning iseloomustab nende tegevust;
7) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: Anšluss, Müncheni konverents, MRP, baasideleping, okupatsioon, suvesõda, Atlandi Harta, ÜRO.

Hindamine üles

- Kursuse hinne kujuneb arvestuslike- ja protsessihinnete käigus.
- Kursuse hinde saamiseks tuleb sooritada kõik arvestuslikud tööd minimaalsele positiivsele tulemusele. Lisaks kujuneb üks arvestuslik hinne protsessihinnete põhjal.
- Arvestusliku töö parandamise tähtaeg on 10 tööpäeva alates hinde väljapanekust.
- Haiguse või pikema puudumise korral on võimalik töö sooritamise aeg õpetajaga kokku leppida.
- Arutluse, kõne ja essee esitamisel veendu, et kõik vajalikud allikad on viidatud. Viitamata materjalidega töö on plagiaat ning seda uuesti sooritada ei ole võimalik.
- Kirjalike tööde esitamisel lähtu Kuressaare Gümnaasiumi kirjalike tööde vormistamise juhendist.
- Negatiivse kursusehinde puhul tuleb sooritada kursuse lõpus kogu kursust hõlmav arvestuslik töö.
- Kui õpilane puudub põhjuseta kuni 35% ainetundidest, siis tuleb tal sooritada kogu kursust hõlmav arvestuslik töö.ˇ
- Arvestuslike tööde hindamine vastavalt punktiskaalale toimub järgmiselt:
90-100% - hinne 5
75-89% - hinne 4
50-74% - hinne 3
20-49% - hinne 2
0-19% - hinne 1