Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Loodusõpetus: 6b prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Ruth Rist

klassiõpetaja

Kontakt: Ruth.Rist@nooruse.edu.ee

Loodud: 27. august 2019. a. kell 08.41
Muudetud: 27. august 2019. a. kell 08.41

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Põhikooli õppekava, I trimester

Kestvus: 3 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Loodusõpetus kujundab alusteadmised ja -oskused teiste loodusteaduslike ainete (bioloogia, füüsika, geograafia ja keemia) õppimiseks ning loob aluse teadusliku mõtlemisviisi kujunemisele. Loodusõpetus aitab õpilastel omandada üldised alused looduskeskkonna terviklikuks tajumiseks ning esmaste seoste mõistmiseks inimese ja tema elukeskkonna vahel. Õpilane õpib märkama ning eesmärgistatult vaatlema elus- ja eluta looduse objekte ning nähtusi, andmeid koguma ja analüüsima ning nende põhjal järeldusi tegema. Praktiliste tegevuste kaudu õpitakse leidma probleemidele erinevaid lahendusi ja analüüsima nende võimalikke tagajärgi.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

2.-6. sept
1) Sissejuhatus. Õpiku, töövihiku ja õppetegevuse tutvustus. Ainekaart.
2) AED JA PÕLD Aed ja põld elukeskkonnana Mis on kultuurtaimed? Mis on umbrohud? Millised on elutingimused põllul ja aias? Kultuurtaim, umbrohi, kahjur, taimehaigus Õ lk 50–51 TV lk 32–33
3) Kuidas sündisid põllud?Kuidas hariti esimesi põlde Eesti alal? Mis on viljavaheldus? Kuidas saab põllul mullaviljakust säilitada? alepõld, põlispõld, viljavaheldus, liblikõielised, mügarbakterid, sümbioos Õ lk 52–55 TV lk 34–35
https://voicethread.com/myvoice/thread/5068644/25748568/27594517

09.-13. sept
1) Põllud ja mullaviljakus Millistes Eesti piirkondades on parimad põllumullad? Mis on põllumajanduses viimase saja aasta jooksul muutunud? Mis on mahepõllundus? väetis, mahepõllumajandus, keemiline tõrje, biotõrje Õ lk 56–59 TV lk 36–37
2) Põllutaimed Mis tera- ja köögivilju kasvatatakse Eesti põldudel? Kuidas kasvab kartul? Mida valmistatakse rapsist? Õ lk 60–63 TV lk 38–39
3) Ühe toiduaine tootmisest uurimustöö koostamine

16.-20. sept
1) Põlluloomad Mis linnud pesitsevad põllul? Miks on põllul vähe püsielanikke? Mis ohud varitsevad loomi ja linde põllul? Õ lk 64–67 TV lk 40–43
2) Viljapuu- ja köögiviljaaed Mis taimed kasvavad Eesti aedades? Mis eristab köögi- ja juurvilju?köögivili, juurvili, puuvili, sort, maitsetaim, ravimtaim Õ lk 68–71 TV lk 44–45 http://www.hkhk.edu.ee/vanker/koogiviljad/
3) Spordipäev " Reipalt koolipinki"

23.-27. sept
1) Iluaed Mis taimed kasvavad iluaias? Millest koosneb muru? Miks istutatakse hekke? Mis vahe on suvikutel ja püsikutel? iluaed, suvik ehk üheaastane taim, püsik ehk mitmeaastane taim Õ lk 72–75 TV lk 46–4
2) Aiaplaani koostamine, internetti nõudvate uurimisülesannete lahendamine
3) Aialoomad Miks on aias palju tigusid ja nälkjaid? Miks on linnud vahel aias teretulnud ja vahel mitte? Milliseid imetajaid kohtab aias? Õ lk 76–79 TV lk 48

30 sept.-4. okt
1) Umbrohud ja kahjurid Miks on umbrohtudega raske võidelda? Miks peab inimene mõningaid loomi kahjuriteks? Kuidas saab kahjureid tõrjuda? Õ lk 80–81 TV lk 49
2) Kordamine TV lk 50–53
3) Kontrolltöö nr 3

7.-11 okt LTT esimene esitlus - Mullad
1) MULD Mulla teke ja areng Kuidas tekib muld? Miks kivimid murenevad? Mis on huumus? muld, orgaaniline aine, mineraalaine, murenemine, huumus Õ lk 30–33 TV lk 18–19
2) Mulla koostis Mis on mullasõmerad? Millest muld koosneb? Kuidas mulla koostis muutub? Millest sõltub mulla viljakus? mullasõmerad, mulla tahke osa, mullavesi, mullaõhk, huumushorisont, liivmuld, savimuld, viljakus Õ lk 34–37 TV lk 20–21
3) Katsete tegemine https://novaator.err.ee/256918/uhe-minuti-loeng-peotaies-mullas-on-rohkem-elu-kui-maal-eales-elanud-inimesi

14.-18. okt
1) Muld elukeskkonnana. Mis on taimejuure ülesanded? Kuidas saavad loomad hakkama eluga mullas? Õ lk 38–39 TV lk 22–23
2) Mullaorganismid. Mis roll on mullas bakteritel ja seentel? Millised loomad elavad mullas?aineringe Õ lk 40–43 TV lk 24
3) Projektipäev Mulla elurikkus ja elurikkuse näitajad PMK uuringutes

21. - 25. oktoober - KOOLIVAHEAEG

28. okt -1. nov https://novaator.err.ee/253573/osoon-metsaasukate-talveharjumused
1) Mullaelustik talvel Mis juhtub mullaelustikuga talvel? Kuidas taimed talve üle elavad? Õ lk 44–45 TV lk 25
2) Vee liikumine mullas Mis suunas võib vesi mullas liikuda? Kuidas sõltub vee liikumine mullas mulla koostisest? Õ lk 46–47 TV lk 26–27
3) kokkuvõte katsetest. Kordamine kontrolltööks TV lk 28-31 https://jeopardylabs.com/play/muld17

4. - 8. nov
1) kontrolltöö ( Muld)
2) PINNAMOOD JA PINNAVORMID. Maakoor koosneb kivimitest. Kuidas on tekkinud kivimid? Milliseid kivimeid Eestis leidub? Miks on kivimid väärtuslikud? tardkivim, sete, settekivim, paljand, pankrannik ehk klint. Õ lk 8–11 TV lk 4–5 https://www.slideshare.net/nataliavoronova5682/1-tund-pinnamood
3) Pinnamood ja pinnavormid kaardil. Milline on Eesti pinnamood? Kuidas kujutatakse pinnavorme kaardil? Mida tähendavad absoluutne ja suhteline kõrgus? pinnamood ehk reljeef, pinna-vorm, nõlv, jalam, samakõrgus-joon ehk horisontaal, absoluutne kõrgus, suhteline kõrgus Õ lk 12–15 TV lk 6–7 http://www.elvag.edu.ee/loodusõpetus/0/submit/1353842244.pptx/ ,https://www.slideshare.net/laurigtx/6kl-absoluutne-ja-suhteline-krgus-mestikud,
https://www.slideshare.net/laurigtx/6-kl-eesti-pinnamood-copy-3210388

11. - 15. nov
1) Katsete/praktiliste tööde tegemine
2) Eesti suuremad pinnavormid Mille poolest erinevad Kõrg- ja Madal-Eesti? Millised on Eesti suuremad pinnavormid? Õ lk 16–19 TV lk 8–9
3) Mandrijää kujundas pinnamoe Kuidas tekib mandrijää? Kuidas kujundas mandrijää Eesti pinnamoodi? mandrijää, moreen, rändrahn, voor Õ lk 20–23 TV lk 10–11

18.-22. nov
1) Pinnamoe mõju inimtegevusele ja inimese kujundatud pinnavormid Kuidas kujundab inimene pinnamoodi? Kuidas mõjutab pinnamood inimtegevust? karjäär Õ lk 24–27 TV lk 12–13 https://www.emaze.com/@AZQZTWRC
2) Õppekäik Kodukandi pinnamoega tutvumine https://etv.err.ee/v/elusaated/osoon/videod/a03c141d-6bed-492e-99a8-fdfc900b5018/osoon-uuris-milliseid-maavarasid-meie-maapou-peidab
3) Kordamine TV lk 14–17

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane
1.tunneb huvi looduse uurimise vastu; väärtustab koduümbruse heakorda; väärtustab tervislikku toitu, eelistab eestimaist;
2.mõistab, et inimene on looduse osa ning elu sõltub põllumajandusest ja loodusvaradest; mõistab, et keskkonnatingimuste muutmine inimese poolt häirib looduslikku tasakaalu;
3.väärtustab kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust; väärtustab mahepõllumajanduse toodangut;
4.selgitab fotosünteesi tähtsust orgaanilise aine tekkes;
5.kirjeldab mullaelustikku ning toob näiteid seoste kohta erinevate mullaorganismide vahel;
6.toob esile aia ja põllukoosluse sarnasused ning selgitab inimese rolli nende koosluste kujunemises;
7.tunneb õpitud kultuurtaimi ja rühmitab neid;
8.koostab õpitud liikidest toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
9.toob näiteid saagikust mõjutavate tegurite kohta;
10.võrdleb keemilist ja biotõrjet ning põhjendab, miks tasub eelistada mahepõllumajanduse tooteid;
11.toob näiteid muldade kahjustumise põhjuste ja tagajärgede kohta;
12.toob näiteid põllumajandussaaduste osa kohta igapäevases toidus;
13.teab aia- ja põllu elukoosluse tüüpilisi liike;
14.teab, et mullas elab palju väikseid organisme, kellest paljud on lagundajad;
15.teab, et mulla viljakus on oluline taimekasvatuse seisukohalt;
16.teab, et taimed toodavad orgaanilist ainet ja selles protsessis eraldub hapnikku;
17.teab, et inimene muudab keskkonnatingimusi ja et mullad vajavad kaitset.
18. kirjeldab samakõrgusjoonte järgi pinnavormi kuju, absoluutset ja suhtelist kõrgust ning nõlvade kallet;
19.kirjeldab kaardi järgi oma kodumaakonna ja Eesti pinnamoodi, nimetades ning näidates pinnavorme kaardil;
20. toob näiteid mandrijää mõju kohta Eesti pinnamoe kujunemisele; selgitab pinnamoe mõju inimtegevusele ja toob näiteid inimtegevuse mõju kohta koduümbruse pinnamoele.

Hindamine üles

Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis). Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.

SUULINE VASTAMINE JA PRAKTILISED TÖÖD:
Hinne "5": õpilane vastab iseseisvalt, õigesti ja täpselt kogu õppematerjali, oskab praktiliste tööde tegemisel iseseisvalt kasutada omandatud teadmisi.
Hinne "4". vastuses esineb 1-2 ebatäpsust faktides, õpilane vastab küsimustele suuremate raskusteta.
Hinne "3": esitab õigesti põhilise materjali õpetaja suunavate küsimuste abil, teadmiste praktilisel rakendamisel vajab õpetaja abi.
Hinne "2": õpilane ei suuda vastata suuremat ja olulisemat osa õppematerjalist, ei tule toime praktiliste ülesannete lahendamisega, teeb rohkesti sisulisi vigu.
Hinne "1": läbivõetud materjal on täielikult omandamata, õpilasel puuduvad rakenduslikud oskused, õpilane keeldub vastamast, õpilane ei esita nõutud materjali arvestatava põhjuseta.

KIRJALIKUD TÖÖD:
Töö hinne tuletatakse punktide koguarvust.
Hinne "5" - 90-100% tööst on õige
Hinne "4" - 75-89 %
Hinne "3" - 50-74 %
hinne "2" - 20-44 %
hinne "1" - 0-19 %

Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist.

Trimestrihinde kujunemisel võetakse arvesse nii arvestuslikke hindeid, jooksvaid hindeid, kui ka töövihiku eest saadud hindeid, kontrolltööde hinded on suurema kaluga.

Järelvastamine .
Järele saab vastata 10 õppepäeva jooksul pärast töö kättesaamist.

Konsultatsioonid teisipäeviti kell 14.00 ruumis 306 või muul aja kokkuleppel õpetajaga.