Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Kehaline kasvatus: 3a prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Stevelin Tamm

klassiõpetaja

Kontakt: Stevelin.Tamm@nooruse.edu.ee

Loodud: 23. august 2019. a. kell 11.11
Muudetud: 28. oktoober 2019. a. kell 08.44

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Põhikooli õppekava, aasta

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Kehaline kasvatus toetab õpilasi tervist väärtustava eluviisi kujundamisel, loob aluse õpilaste iseseisvale liikumisharrastusele, soodustab huvi spordi- ja tantsusündmuste vastu, innustab võistlusi ja üritusi jälgima ning neis osalema. Kehaline kasvatus toetab õpilase nii kehalist/liigutuslikku kui ka kõlbelist, sotsiaalset ja esteetilist arengut ning tema kujunemist
terviklikuks isiksuseks.
Kehalises kasvatuses juhitakse õpilast kehalist vormisolekut jälgima ning seda regulaarselt harjutades ning uusi (sh iseseisvalt omandatud) teadmisi ja oskusi hankides parandama. Keskkonda
hoidev, kaaslasi austav, koostööd ning ausa mängu põhimõtteid väärtustav liikumine ja sportimine toetavad õpilaste sotsiaalset ning kõlbelist arengut.
Kehalises kasvatuses lähtutakse vajadusest toetada õpilaste kujunemist hea tervise ja töövõimega isiksusteks. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused soodustavad
õpilaste mitmekülgset arengut ning võimaldavad neil leida endale jõukohane, turvaline ja tervislik liikumisharrastus.

Põhikooli kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane:
1) soovib olla terve ja rühikas;
2) mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust oma tervisele ja töövõimele ning regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust;
3) tunneb liikumisest/sportimisest rõõmu ning on valmis uusi liikumisoskusi õppima ja liikumist iseseisvalt harrastama;
4) omandab põhikooli ainekavasse kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika;
5) täidab liikudes/sportides ohutus- ja hügieeninõudeid;
6) jälgib oma kehalist vormis olekut; teab, kuidas parandada töövõimet regulaarse treeninguga;
7) õpib kaaslastega koostööd tegema, kokkulepitud reegleid/võistlusmäärusi järgima ja ausa k mängu olemust mõistma;
8) tunneb huvi Eestis, sealhulgas Saaremaal ning maailmas toimuvate spordi- ja liikumisürituste vastu.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

2.-06. september
Üldarendavad harjutused. Rahvastepall
Rivi- ja korraharjutused. Rahvastepall

9.-13. september
Kiirrännak metsas
Rivi- ja korraharjutused. Rahvastepall

16.-20 september
Jooks ja jooksuharjutused ja mängud.
Kestvusjooks

23.-27. september
Palliviske juurdeviivad harjutused. Mängud pallidega
Pallivise. Mängud pallidega

30. september-4. oktoober
Pallivise tulemusele
Kaugushüppe juurdeviivad harjutused

7.-11. oktoober
Kaugushüpe
Kaugushüpe tulemusele

14.-18. oktoober
300 m jooks tulemusele
Üldarendavad harjutused. Pallimängud

VAHEAEG

28.oktoober-1. november
Harjutused hüpitsaga. Hüpped. Mängud hüpitsaga
Hüplemine ajale

4.-18. november
Rivi-ja korraharjutused: rivistumine, joondumine, tervitamine, loendamine, pöörded paigal. Akrobaatilised harjutused. Veered kägaras ja sirutatult. Turiseis
Akrobaatilised harjutused. Veered kägaras ja sirutatult, turiseis, juurdeviivad harjutused tireliks, tirel ette

11.-15. november
Treening ringsüsteemis
Akrobaatilised harjutused. Veered kägaras ja sirutatult, tirel ette, turiseis, tirel ette ja kaarsild abistamisega. Liikumismängud.

18.-22. november
Rivi-ja korraharjutused. Erinevad kõnni-, jooksu-, hüplemisharjutused. Harjutused hüpitsaga. Hüplemine hüpitsaga
Akrobaatilised harjutused. Veered kägaras ja sirutatult, tirel ette, turiseis, tirel ette ja kaarsild abistamisega. Liikumismängud.


I TRIMESTRI LÕPP

25.-29. november
Erinevad kõnni-, jooksu-, hüplemisharjutused. Harjutused hüpitsaga, paarisharjutused. Hüplemine hüpitsaga.
Akrobaatika arvestus

2.-6. detsember
Püramiidid
Harjutamine võimlemisvõistlusteks

9.-13. detsember
Harjutamine võimlemisvõistlusteks
Harjutamine võimlemisvõistlusteks

16.-20. detsember
Harjutamine võimlemisvõistlusteks

VAHEAEG

6.-10. jaanuar
Treening ringsüsteemis
Rahvastepall

13.-17. jaanuar
Liikumismängud
Rahvastepall

20.-24. jaanuar
Treening ringsüsteemis
Kelgutamine.

27.-31. jaanuar
Paigalt kaugushüpe. Madalatest takistustest ülehüpped parema ja vasaku jalaga.
Kelgutamine, suusatamine.

3.-7. veebruar
Eelharjutused kõrgushüppeks. Kõrgushüpe
Kelgutamine, suusatamine.

10.-14. veebruar
Eelharjutused kõrgushüppeks. Kõrgushüpe
Kelgutamine, suusatamine.

17.-21. veebruar
Palli käsitsemisharjutused, põrgatamine, vedamine, heitmine, viskamine, söötmine ja püüdmine.
Kelgutamine, suusatamine.

VAHEAEG

2.-6. märts
Sportmänge ( korv-, käsi-, võrk-, jalgpall ja saalihoki ) ettevalmistavad liikumismängud.
Teatevõistlused pallidega.

II TRIMESTRI LÕPP

9.-13. märts
Korvpalli põrgatamine
Pallimängud

16.-20. märts
Tennispallivise ülalt täpsusele ja kaugusele
Teatevõistlused

23.-27. märts
Eelharjutused paigalt kaugushüppeks. Paigalt kaugushõpe
Rahvastepall

30. MÄRTS-3. aprill
Treening ringsüsteemis
Rivi- ja korraharjutused. Rahvastepall

6.-10. aprill
Liikumismängud, teatevõistlused
Rahvastepall

13.-17. aprill
Metsajooks. Üldarendavad harjutused
Kiirrännak

VAHEAEG

27. aprill-1. mai
Kestvusjooks
Pallivise

4.-8. mai
Pallivise, pallimängud
Kaugushüppe juurdeviivad harjutused

11.-15. mai
Kaugushüpe
Kõnni- ja jooksuharjutused. Jooksu kiire alustamine püstilähtest.

18.-22. mai
Üldarendavad harjutused. 30 m jooks, liikumismängud
Üldarendavad harjutused. 60 m jooks

25.-29. mai
Üldarendavad harjutused. 300 m jooks
Mängud metsas

1.-5. juuni
Praktikapäevad

8.-12. juuni
Praktikapäevad, õppeaasta lõpetamine.

III TRIMESTRI LÕPP

VAHEAEG

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane:
Riietub iseseisvalt vastavalt ilmale, peab kinni ühistest (mängu)reeglitest.
Oskab rivistuda viirus, tervitada, pöörata paremale ja vasakule
Oskab täita stardikäsklust, osaleb teatevõistlustes
Teab ja järgib ohutusnõudeid nii sise- kui välitingimustes(kelkudega)
Omab kogemust olla füüsiliselt aktiivne talvistes tingimustes.
Teeb erinevaid kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutusi.
Sooritab akrobaatilisi harjutusi.

Hindamine üles

Kehalises kasvatuses antakse suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid. Hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele. Hinnang toetab õpilase positiivse enesehinnangu kujunemist. Tunnistusele kantakse kehaline kasvatus hinnates osaoskusi.
E-kooli tunnistusele kantakse igas õppeaines osaoskuste saavutatus trimestri lõppedes.
Osaoskused I trimestris
Tead ja järgid kehalise kasvatuse tunnis (k.a. ujulas) kehtivaid reegleid ja ohutusnõudeid.
Täidad erinevaid jooksu-, viske - ja hüppeharjutusi.
Oskad käsitseda palli.

Osaoskused II trimestris
Osaoskused III trimestris

Sõnaliste hinnangute kriteeriumid:
T = tean, oskan, kasutan.
Sooritab harjutusi õigesti ettenähtud tempos.
Oskab rakendada tunnis õpitut.
On mängudes aktiivne, tunneb ja täidab mängureegleid.
P = pean veel harjutama
Sooritab eelpool nimetatut mõningate eksimustega. Vajab veel harjutamist.
O = oskus omandamata
Sooritab harjutusi valesti, lohakalt.
Ei oma teadmisi ja oskusi läbivõetud õppematerjalist.
Mängudes on vähepüüdlik, ei oska mängida kollektiivis, ei tunne mängureegleid.
Mõjuva põhjuseta keeldub sooritamast harjutusi või osalemast mängudes.