Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Kirjandus: 9c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Merle Rekaya

eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Loodud: 23. august 2019. a. kell 10.33
Muudetud: 23. august 2019. a. kell 10.37

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Eesmärk on, et õpilane:
1) arendab isikustiili, kujundab selget ja arusaadavat kõnet ja kirja;
2) oskab lugeda ja kuulata aktiivselt ja kontsentreeritult;
3) loeb eesmärgipäraselt ja mõistab loetut;
4) orienteerub tekstiliikides, sealhulgas massiteabetekstides;
5) huvitub kirjandusest, oskab näha seoseid kirjanduse ja teiste kunstiliikide vahel;
6) tunneb oma rahvuskirjandust;
7) tunneb kirjandusvoole ja -˛anre.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

1.nädal
I. MUISTSETE INIMPÕLVEDE SOSIN
* Sissejuhatus õppeaastasse. Töövahendid, hindamine, kirjand
* Loodus ja tänapäeva inimene. Animism; õp lk 8-9

2. nädal
* Ürgmetsa tarkus; õp lk 10-11
* Loodususundi hingestatud maailm; õp lk 12-15

3. nädal
* Rahvausund Kivirähki pilgu läbi; õp lk 16-19
* Pühad paigad hiied; õp lk 20-23

4. nädal
* Rääkivad puud ja salapärane vanake; õp lk 24-25
* Loodususku luule; õp lk 26-27

5. nädal
* Loovülesanded
* Loovülesanded

6. nädal
II RAHVASTE HÄÄLED LAULUDES
* Iidse sõna jõud ja vägi; õp lk 30-31
* Rahvalaulu uued kuued;rahvalaul, rahvalaulik, kaasitama, loits, regivärsiline rahvalau, lõppriimiline rahvalaul, värsimõõt, algriim, kordus, mõttekordus, värsijalg, parallelism, stroof, (lõpp)riim; õp lk 32-35

7. nädal
* Laula, laula, suukene…; õp lk 36-37
* Riimiline rahvalaul; õp lk 38-39

8. nädal
* Loovülesanded
* Loovülesanded

9. nädal: VAHEAEG

10. nädal
III EESTLANE ÄRKAB
* „Kas siis selle maa keel...“; ood, pastoraal, võrdlus, anakreontiline luule, kõne, hüperbool, allusioon, epiteet, kordus, metafoor, võrdlus, personifikatsioon, retooriline küsimus või hüüatus, antitees, kõne; õp lk 42-45
* „See vaimustusrikas ärkamisaeg“; õp lk 46-47

11. nädal
* Eestimaal ja eestlastel on ajalugu; õp lk 48-51
* Eesti vajab eestikeelses koolis haritud eestlasi; õp lk 52-55

12. nädal
* Lugude Looja; muistend, muistendi liigid, regilaul, eepos, sünonüüm, rahvaluule, travestia
õp lk 56-57
* Eesti rahva oma eepos; õp lk 58-63

13. nädal
* Eeposed meie lähedal ja mujal maailmas; õp lk 64-65
* Loovtegevused
Õpik lk 56-65

14. nädal
* „...mu õitsev Eesti rada...“; romantism, epiteet
õp lk 66-69
* „Kui tume v eel kauaks ka sinu ma...“; õp lk 70-71

15. nädal
* Loovülesanded
* Loovülesanded

16. nädal
IV KEELE JA KIRJANDUSE KIRGLIK SUHE
* „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“;epiteet, keeleuuendus õp lk 74-75
* „Elu tuli helgib ja sähvab ja lööb...“; õp lk 76-77

17. nädal
* Keeleuuenduse lõpmatu kurv; õp lk 78-79
* Poe’ õõvastavad õudusjutud; õp lk 80-83

18.-19. nädal: VAHEAEG

20. nädal
* Tavaline ebatavaline tegelikkus; novell, teema arendus, sõlmitus, sissejuhatus, kulminatsioon, pööre, konklusioon, epiteet , võrdlus, stiil, ekspressionism, filmikeel, kaader, kadreering, kaadrisügavus, rakurss, plaan, esiplaan, tagaplaan; õp lk 84-87
* Mitmenäoline Friedebert Tuglas; õp lk 88-91

21. nädal
* August Gailit – fantaasiarikas unistaja; õp lk 92-95
* Keelemängur Artur Alliksaar; õp lk 96-97

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane:
1) oskab seostada sõnu väljenditeks, väljendeid lauseks, lauseid tekstiks;
2) tuleb toime erinevates suhtlusolukordades;
3) kirjutab jutustavaid, kirjeldavaid ja arutlevaid tekste;
4) osaleb vestluses: oskab seda juhtida, teha kokkuvõtet, võtta sõna;
5) arendab oma kuulamis- ja esinemis- ning funktsionaalse lugemise oskust;
6) oskab sõnasta teose peamist mõtet, probleeme, iseloomustada tegelast;
7) näeb kirjanduse ja filmi vahelisi seoseid ning oskab välja tuua raamatu ja filmi peamisi erinevusi.

Õpilu autorid annavad järgmised õpitulemused
Klassi lõpetamisel õpilane
on läbi lugenud vähemalt kuus eakohast eri ˛anrisse kuuluvat väärtkirjandusteost (raamatut);
loeb kirjandusteksti ladusalt ja mõtestatult ning väärtustab lugemist;
tutvustab loetud raamatu autorit, sisu, tegelasi, probleeme ja sõnumit ning võrdleb teost mõne teise teosega.
jutustab kokkuvõtvalt loetud teosest, järgides teksti sisu ja kompositsiooni.
vastab teksti põhjal fakti-, järeldamis- ja analüüsiküsimustele;
kasutab esitatud väidete tõestamiseks tekstinäiteid ning tsitaate;
kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -kohta, määrab teose olulisemad sündmused ning arutleb põhjuse-tagajärje seoste üle;
kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib tegelaste suhteid, võrdleb ja hindab tegelasi, arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;
leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema, probleemi ja peamõtte ning kirjutab teksti põhjal kokkuvõtte;
otsib teavet tundmatute sõnade kohta ning teeb endale selgeks nende tähenduse;
tunneb ära ja kasutab tekstides epiteete, metafoore, isikustamist, võrdlusi ja algriimi;
selgitab õpitud vanasõnade, kõnekäändude ja mõistatuste kujundlikkust ning tähendust;
mõtestab luuletuse tähendust iseenda elamustele, kogemustele ja väärtustele tuginedes.
eristab (tekstinäidete põhjal), rahvalaulu (regilaul ja riimiline rahvalaul);
seletab oma sõnadega eepika, lüürika, dramaatika, eepose, romaani, novelli, vabavärsi, soneti, komöödia ja tragöödia olemust.
esitab peast luule-, proosa- või draamateksti, jälgides esituse ladusust, selgust ning tekstitäpsust;
kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega kirjeldava (tegelase iseloomustus või miljöö kirjeldus) või jutustava teksti;
kirjutab kirjandusteose põhjal arutluselementidega kirjandi, väljendades oma seisukohti alusteksti näidete ja oma arvamuse järgi ning jälgides teksti sisu arusaadavust, stiili sobivust, korrektset vormistust ja õigekirja.

Hindamine üles

Õpilane saab poolaastas vähemalt kuus hinnet: kolme lugemisanalüüsi ja kolme lühikirjandi sisu eest. Kolmanda teose (Margus Karu "Nullpunkt") lugemine on vabatahtlik. Kes seda teost lugeda ei taha, sooritab kontrolltöö poolaasta teoreetilise materjali peale. Kontrolltöö hindamisel on aluseks punktisüsteem.
90-100% "5"
75-89% "4"
50-74% "3"
20-49% "2"
... 19% "1"

Lühikirjandi sisu hinnatakse üldmulje põhjal. Sisu hindamisel arvestatakse teksti üldistusjõudu, mõtete esitamise selgust ja veenvust ning teemakohasust. Sisu eest on võimalik anda 20, 15, 10, 5 või 1 punkt. Vahepealseid punkte (näiteks 8, 3 jms) ei ole lubatud kasutada. Kui tekst ei vasta teemale, ülesandest ei ole aru saadud või see on lahendamata, siis hinnatakse kogu kirjand 0 punktiga.

20 sisupunkti - hinne "5"
10-15 sisupunkti - hinne "4"
5 sisupunkti - hinne "3"

Teose analüüsi hindamisel lähtutakse põhikooli lõpueksami hindamisjuhendist, mida kohandatakse vastavalt töö laadile (s.h pikkusele)
"5" Tekst vastab teemale, on üldistusjõuline ja isikupärane, sõnavara ulatuslik ja mitmekülgne, on liigendatud tervik, ülesehitus loogiline.
"4" Tekst vastab teemale, mõtted on esitatud selgelt, sõnavara ja lausestus ühekülgsed, ülesehitus on loogiline, kuid esineb liigendusvigu.
"3" Tekst vastab teemale, kuid on üldsõnaline, mõtted esitatud arusaadavalt, sõnavara ühekülgne, esineb lausestusraskusi, ülesehituses vastuolud.
"2" Tekst vastab üldjoontes teemale, kuid mõtted on kohati seosetud ja ebaselged, sõnavara ja lausestus on algelised, teksti ülesehituses on vastuolud, puudub mõni tekstiosa.
"1" Tekst ei vasta teemale.

Konsultatsioon toimub teisipäeviti kell 14-14.45 ruumis 301.

Järelvastamine toimub kokkuleppel õpetajaga, järele saab vastata 10 õppepäeva jooksul pärast töö kättesaamist. Enne järelvastamist peab õpilane esitama ebaõnnestunud töö kohta nõuetekohase vigade paranduse. Samad reeglid kehtivad ka sel juhul, kui õpilane soovib parandada tööd, mis on sooritatud hindele "3" või "4".