Matemaatika: 11a prindi
 |
Autor: Laivi Jürisson matemaatikaõpetaja Kontakt: Laivi.Jurisson@nooruse.edu.ee |
Loodud: 22. august 2019. a. kell 11.23
Muudetud: 29. august 2019. a. kell 14.21
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, I kursus
Kestvus: 3 tundi
Miks me seda ainet õpime?
Matemaatikapädevus tähendab matemaatiliste mõistete ja seoste süsteemset tundmist, samuti suutlikkust kasutada matemaatikat temale omase keele, sümbolite ja meetoditega erinevate ülesannete modelleerimisel nii matemaatika sees kui ka teistes õppeainetes ja eluvaldkondades. Matemaatikapädevus hõlmab üldist probleemi lahendamise oskust, mis sisaldab endas oskust probleeme püstitada, sobivaid lahendusstrateegiaid leida ja neid rakendada, lahendusideed analüüsida, tulemuse tõesust kontrollida. Matemaatikapädevus tähendab loogilise arutlemise, põhjendamise ja tõestamise oskust, samuti erinevate esitusviiside (sümbolid, valemid, graafikud, tabelid, diagrammid) mõistmise ja kasutamise oskust. Matemaatikapädevus hõlmab ka huvi matemaatika vastu, matemaatika sotsiaalse, kultuurilise ja personaalse tähenduse mõistmist ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamist.
Gümnaasiumi riiklik õppekava
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
I kursus 2. september - 22. november
1. Sirge võrrand.
2. Sirge üldvõrrand.
3. Kahe sirge vastastikused asendid.
4. Ringjoone võrrand.
5. Ülesanded joone võrrandite kohta.
6. Kontrolltöö 1. Joone võrrand.
7. ARVJADAD. Arvjada mõiste.
8. Aritmeetiline jada.
9. Aritmeetiline jada.
10. Geomeetriline jada.
11. Geomeetriline jada.
12. Hääbuv jada.
13. Jadad.
14. Jada piirväärtus.
15. Piirväärtuse arvutamine.
16. Piirväärtuse arvutamine.
17. Kordamine.
18. Kontrolltöö 2. Jadad.
19. FUNKTSIOONID I. Võrdeline ja pöördvõrdeline sõltuvus.
20. Lineaarfunktsioon.
21. Ruutfunktsioon.
22. Funktsiooni mõiste. Määramis- ja muutumispiirkond.
23. Funktsiooni esitusviisid.
24. Funktsiooni nullkohad.
25. Funktsiooni positiivsus- ja negatiivsuspiirkond.
26. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine ning ekstreemumkohad.
27. Funktsioonide uurimine graafiliselt.
28. Funktsiooni uurimine graafiliselt.
29. Kordamine.
30. Kontrolltöö 3. Funktsiooni uurimine graafiliselt.
31. Astmefunktsioonid.
32. Funktsiooni graafiku teisendused.
33. Funktsiooni graafiku teisendused.
34. Paaris- ja paaritu funktsioon.
35. Pöördfunktsioon.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Kursuse lõpuks õpilane
* koostab sirge võrrandi (kui sirge on määratud punkti ja sihivektoriga, punkti ja tõusuga, tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga) ning teisendab selle üldvõrrandiks; määrab kahe sirge vastastikuse asendi tasandil, lõikuvate sirgete korral leiab sirgete lõikepunkti ja nurga sirgete vahel;
* koostab hüperbooli, parabooli ja ringjoone võrrandi; joonestab ainekavas esitatud jooni nende võrrandite järgi; leiab kahe joone lõikepunktid.
* teab, mis on arvjada ja tunneb jadaga seotud mõisteid;
* tunneb ära aritmeetilise, geomeetrilise ja hääbuva jada;
* teab aritmeetilise, geomeetrilise ja hääbuva jada üldliikme valemit;
* oskab arvutada aritmeetilise, geomeetrilise ja hääbuva jada n esimese liikme summat;
* saab aru, mis on jada piirväärtus;
* oskab arvutada jada piirväärtust;
* teab, mis on funktsioon, selle määramis- ja muutumispiirkond;
* teab, kuidas funktsioone esitatakse;
* oskab funktsioone uurida graafiliselt;
* teab, mis on astmefunktsioon;
* oskab kirjeldada ja rakendada erinevaid fni graafiku teisendusi;
* teab, mis on pöördfunktsioon.
Hindamine
Kursuse hinne kujuneb tunnikontrollides ja kontrolltöödes saadud punktide põhjal.
Hindamiskriteeriumid:
hinne "5" - 100-90%
hinne "4" - 89-75%
hinne "3" - 74-50%
hinne "2" - 49-20%
hinne "1" - 19- 0%
hinne "0" - töö sooritamata
Järelevastamise kord:
https://www.oesel.ee/kg/bin/kg_jarelevastamise_kord.pdf
Konsultatsioon . tund kell ruumis 003.
Õppevahendid:
* A4 või A3 ruuduline kaustik
* Mittekustuvad kirjutusvahendid
* Joonestusvahendid: harilik pliiats, joonlaud igapäevaselt, muu kokkuleppel
* Kilekaaned, mille vahele koguda sooritatud kontrolltöid, vigade parandusi, valemite lehti jms