Eesti keel: 10c prindi
 |
Autor: Jaana Puksa eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kontakt: Jaana.Puksa@nooruse.edu.ee |
Loodud: 22. august 2019. a. kell 11.13
Muudetud: 17. jaanuar 2020. a. kell 12.46
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, I kursus
Kestvus: 35 tundi
Miks me seda ainet õpime?
Gümnaasiumi eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane
1) valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda korrektselt kõnes ja kirjas;
2) on keeleteadlik, tajub keelt oma identiteedi osana, analüüsib ning hindab kriitiliselt keele muutumise tendentse ja nüüdisolukorda;
3) tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit ning suhtleb eesmärgipäraselt, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt;
4) tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada;
5) rakendab oma suhtlus- ja tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana;
6) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist;
7) valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
Kursus "Praktiline eesti keel I"
02.-06.09.2019
* Sissejuhatus õppeaastasse: eesmärgid, töövahendid, hindamine
* Eelhindamistöö kirjutamine - milline on õpilaste õigekeeleoskus?
* Eelhindamistöö parandamine ja analüüs
* Eesti õigekirja põhimõtted, häälikupikkuse märkimine kirjas
* Harjutamine
09.-13.09.2019
* Harjutamine
* Harjutamine
* Tunnikontroll: häälikuortograafia põhireeglid
* Võõrsõnade õigekiri
* Harjutamine
16.-20.09.2019
* Harjutamine
* Harjutamine
* Tunnikontroll: võõrsõnade õigekiri
* Tervisepäev
* ÕSi kasutamine
23.-27.09.2019
* Harjutamine
* Harjutamine
* Tunnikontroll: ÕSi kasutamine
* Suur ja väike algustäht
* Harjutamine
30.09-04.10.2019
* Harjutamine
* Harjutamine
* Tunnikontroll: suur ja väike algustäht
* Kordamine
* Kordamine
07.-11.10.2019
* Kordamine
* Kordamine
* Kooli arvestustöö (õigekiri)
* Sünonüümid, antonüümid, metafoorid, polüseemia, homonüümid, paronüümid
* Harjutamine
14.-18.10.2019
* Kooli arvestustöö analüüs
* Tarbetekstid
* Keelkonnad. Eesti kirjakeel, kõnekeel
* Kirjakeel, kõnekeel, murded ja murrete põhijooni. Kodumurre
* Õpimapi korrastamine. Eneseanalüüs
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Kursuse lõpetamisel õpilane
* väljendab ennast nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses selgelt, eesmärgipäraselt ja
sobivalt ning üldkirjakeele normide järgi;
* valib suhtluskanaleid ning väljendusvahendeid sobivalt, lähtudes funktsionaalsetest,
eetilistest ja esteetilistest kaalutlustest;
* oskab oma tekstide loomiseks leida, kriitiliselt hinnata ja kasutada eri laadi teabe allikaid;
* teab tekstide ülesehituse põhimõtteid ja iseärasusi, oskab luua ning analüüsida eri liiki
suulisi ja kirjalikke tekste;
* kõneleb ja kirjutab asjakohastele tekstidele reageerides ning nendele toetudes;
* analüüsib ja hindab kriitiliselt meedia- jm avalikke tekste ning tunneb tekstide
mõjutusvahendid;
* oskab oma keelekasutuse parandamiseks kasutada keeleinfo allikaid.
* mõistab keele rolli, funktsioone ja tähendust ühiskonnas;
* tunneb eesti keele erijooni teiste keeltega võrreldes;
* mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust;
* tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti;
* oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi.
Hindamine
* Õpilane saab kursuse jooksul vähemalt 6 hinnet järgmiste tööde eest:
1) tunnikontroll: häälikuortograafia põhireeglid;
2) tunnikontroll: võõrsõnade õigekiri;
3) tunnikontroll: ÕSi kasutamine;
4) suur ja väike algustäht;
5) väitlus;
6) arvestustöö (õigekiri).
* Kõik tunnikontrollid, kontrolltööd ja etteütlused tuleb sooritad, kui õpetaja pole klassiga kokku leppinud teisiti.
* Järeltööle registreerimise eelduseks on ebaõnnestunud töö vigade parandus koos analüüsiga, mida tuleb näidata õpetajale enne järeltööle registreerimist.
* Kõik hinded on kursusehinde panekul võrdse kaaluga. Kui kursusehinne jääb kahe hinde vahele, saab määravaks arvestustöö (etteütluse) hinne.
* Õppeaasta lõpus saab õpilane hinde õpimapi eest (hinne läheb viimasesse kursusesse.)
* Kontrolltöö ja tunnikontrolli hindamisel on aluseks punktisüsteem:
90-100% hinne "5"
75-89% hinne "4"
50-74% hinne "3"
20-49% hinne "2"
... 19% hinne "1"
* Etteütluse hindamisel võetakse aluseks riigieksami hindamisjuhend, s.t
0-2 v - "5"
3-4 v - "4"
5-6 v - "3"
7-8 v - "2"