Tekstiõpetus: 4d prindi
 |
Autor: Ruth Jasmin klassiõpetaja |
Loodud: 12. august 2019. a. kell 16.06
Muudetud: 30. oktoober 2019. a. kell 14.25
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta
Kestvus: 1 tund nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Tekstiõpetus toetab emakeele õpetamise eesmärke.
Taotletakse, et õpilane:
1. väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit, suhtub lugupidamisega teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse;
2. tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja oma identiteedi olulise osana, kujuneb teadlikuks keelekasutajaks;
3. omandab põhiteadmised keelest ja õigekirjaoskuse, tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasiõppimisel;
4. arendab keeleoskust kui eneseväljendus- ja suhtlusvahendit, arvestades kultuuris väljakujunenud keelekasutustavasid;
5. õpib asjakohaselt kasutama eri suhtluskanaleid; arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet;
6. õpib tundma eri tekstiliike, nende seoseid ja kasutamisvõimalusi, arendab oma tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana;
7. arendab kriitilist mõtlemist ning analüüsi-, järeldus- ja põhjendusoskust;
8. harjub oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks kasutama sõna- ja käsiraamatuid ning veebiallikaid;
9. suhtub tolerantselt eesti keele kui võõrkeele kasutamisse ja toetab muu emakeelega kaaslaste eesti keele omandamist.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
05.09. Sissejuhatus ainesse. Suhtlemine. Suuline ja kirjalik kõne. Nimekaardi kujundamine (nimi + illustreeriv sümbol, joonistus vms), enda tutvustamine kaardil oleva lahtiseletamisega. Mõttekaardi koostamine (MINA), paaristööna oma mõttekaartide tutvustamine, võrdlemine, lisainfo küsimine kaaslaselt, mõttekaartide täiendamine. Paarilise iseloomustamine (kirjalik), selle ettelugemine kaaslasele. Arvamus kirjutatust-kuuldust.
12.09. Keel kui suhtlemisvahend. Mõistekaardi koostamine loetud teksti ("Suhtlemise vahendid") põhjal. Situatsioonimängud. Ühest ja samast sündmusest rääkimine erinevas rollis olevatele inimestele (emale, sõbrale, politseile, õpetajale). Rühmatöö (suhted ja suhtumised).
19.09.Pealkirjad. Ennustamine pealkirja, kujunduse, piltide, autori vm järgi.
26.09.Tund raamatukogus. Kuidas raamatut valida?
03.10. Esinemine. Luuletuse esitamine peast. Tagasiside klassikaaslastelt. Enese hindamine (hinnang).
10.10. Raamatud ja lemmikraamatud. Mida loen praegu? Loetust kokkuvõtte tegemine.Lugemiskontroll.
KOOLIVAHEAEG
28.10.Ilukirjandus ja teabekirjandus. Olulise eristamine ebaolulisest. Töö teabetekstiga (mõistetava lühikokkuvõtte koostamine).
04.11. Fakt ja arvamus. Avaldame arvamust. Artikkel. Artikli kirjutamine (rühmatöö)
11.11. Muinasjutud. Tuntud muinasjutu lavastamine pantomiimina. Muinasjutu kirjutamine.
14.11.2018. Lastekirjanik Astrid Lindgren, tema elu ja looming. Referatiivse töö koostamine.
21.11.2018. Kuidas saada aru kirjaniku mõtetest, kui kirjandusteoses tuleb lugeda "ridade vahelt" (H. Käo "Kui mind üldse olemas ei oleks" näitel)?
28.11.2018. Kiri, selle vormistamine. Kirja kirjutamine jõuluvanale / päkapikule.
05.12.2018. Luuletused. Riim, rütm, vabavärss. Talve- või jõululuuletuse kirjutamine.
12.12.2018. E. Kästner "Veel üks Lotte" või Ole Lund Kirkegaard "Kummi-Tarzan ja teised" või Aapeli "Üle linna Vinski" - rühmatööna teose peaprobleemide leidmine, tegelaste iseloomustamine, raamatu tutvustamine kaaslastele.
19.12.2018. Jõulujutud, funktsionaalne lugemine.
09.01.2019. Etlemine. Teksti valimine, selle ilmekas, mõtestatud esitamine.
16.01.2019. Eneseanalüüs. Edasiside. Kokkuvõte I poolaastal õpitust.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
4. kl lõpetaja õpitulemused
Suuline ja kirjalik suhtlus
• Kuulab mõtestatult eakohast teksti, toimib saadud sõnumi või juhendite järgi;
• annab lühidalt edasi kuuldu sisu;
• väljendab end suhtlusolukordades selgelt ja arusaadavalt koolis, avalikus kohas, eakaaslastega, täiskasvanutega suheldes;
• esitab kuuldu ja nähtu kohta küsimusi;
• väljendab oma arvamust, annab infot edasi selgelt ja ühemõtteliselt;
• leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku vormi;
• kasutab sõnastikke ja teatmeteoseid;
• esitab peast luuletuse või rolliteksti;
Teksti vastuvõtt
• loeb eakohast teksti ladusalt ja mõtestatult; mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti;
• otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse;
• vastab teksti põhjal koostatud küsimustele tekstinäidete või oma sõnadega, koostab teksti kohta küsimusi;
• leiab teksti peamõtte;
• kirjeldab teksti põhjal sündmuste toimumise kohta ja tegelasi;
• leiab tekstist vajalikku infot;
• tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna, kõnekäänu, kirja;
• on läbi lugenud vähemalt neli eakohast väärtkirjandusteost (raamatut);
• tutvustab loetud kirjandusteose sisu ja tegelasi ning kõneleb loetust;
Tekstiloome
• jutustab ja kirjutab loetust ning läbielatud sündmusest;
• jutustab tekstilähedaselt, kokkuvõtlikult kavapunktide järgi, märksõnaskeemi ja küsimuste toel;
• kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit, inimest;
• kirjutab nii koolis kui ka igapäevaelus käsitsi ja arvutiga eakohaseid tekste vastavalt kirjutamise eesmärgile, funktsioonile ja adressaadile;
• kirjutab eakohase pikkusega loovtöid (k.a ümberjutustusi) küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnaskeemi või kava toel;
• teeb oma tekstiga tööd
Hindamine
Tekstiõpetuses kasutatakse kujundava (õppijat toetava) hindamise põhimõtteid. Tööd kogub õpilane õppeaasta jooksul eesti keele tööde kausta (õpimapp). Tekstiõpetuses tehtud töid võib hinnata, hinne märgitakse eKoolis eesti keele päevikusse. Tekstiõpetuses kokkuvõttev hinnang - arvestatud/mittearvestatud (AR/MA) poolaasta lõpul (dets, mai)
Konsultatsioon neljapäeval kell 14.00 ruumis 308.