Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Eesti keel: 4d prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Ruth Jasmin

klassiõpetaja

Loodud: 12. august 2019. a. kell 15.12
Muudetud: 30. oktoober 2019. a. kell 14.26

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Põhikooli õppekava, I trimester

Kestvus: 5 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Põhikooli aineõpetus taotleb, et õpilane:
•austab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat;
•arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust;
•väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina;
•arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust, omandab õigekirjaoskuse;
•õpib mõtestatult lugema ja kirjutama eri liiki tekste;
•loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma mõttemaailma;
•arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset;
•huvitub ilukirjandusest ja paikkonna kultuurist;
•õpib hankima teavet erinevatest allikatest; harjub kasutama sõnaraamatuid ja käsiraamatuid.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

I nädal
1. Sissejuhatus ainesse, õppevahenditega tutvumine, vihikute sisseseadmine, hindamise nõuetest. Sissejuhatav tund. Eesmärgi seadmine 4. klassiks. Rääkimine endast. Õpik lk 4–7. Tv harj 1.
2. Raamatuid on kõigile, „Raamatud omavahel” Õpik lk 8–9 Tv harj 2–5. 4.kl lugemisvarast I veerandil.
3. Kordame tähestikku. Õpik lk 10–11 Tv lk 6
4. Häälikud ja tähed. Tähestikuline järjekord. Õ lk 11, TV lk 7
5. Raamatute maailm. Õpik lk 12–13 Tv harj 16–19. „Kui isa kinkis raamatuid”. Õpik lk 14–17 Tv harj 20–24.

II nädal
1. Kontrolletteütlus. Pealkirjad. Õpik lk 18–19 Tv harj 25–29
2. Pealkirjad. Õpik lk 18–19 Tv harj 30–32
3. Kuidas juttu lugeda. Õpik lk 20–21 Tv harj 33. Ümberjutustus
4. „Naerurull, piripill ja udupasun”. Õpik lk 22–25 Tv harj 34–37 Jutu kirjutamine tv h 37 põhjal
5. Nimed. Õpik lk 26–27 Tv harj 38–42

III nädal
1. Nimed. Õpik lk 26–27 Tv harj 43–46
2. „Blogi” Õpik lk 28–31 Tv harj 47–50. Mõistekaardi koostamine tegelaste kohta.
3. Kuidas raamatut valida. Õpik lk 32–35 Tv harj 51–52
4. „Karvased sõrmed”. Õpik lk 36–37 Tv harj 53–56
5. Tegevuspäev - "Reipalt koolipinki!"

IV nädal
1. Nimetused. Õpik lk 38–39 Tv harj 57–62
2. Teeme tutvust kirjanikuga. Õpik lk 40 Tv harj 63–65. „Varastatud oran˛ jalgratas”. Õpik lk 41–43 Tv harj 66–69. Kirjaniku tutvustuse kirjutamine.
3. Loeme luuletusi Õpik lk 44–49
4. Luuletuse esitamine peast. Peatüki kokkuvõte. Õpik lk 50 Tv harjutav kontrolltöö nr 1
5. 27.09. Kontrolltöö nr 1

V nädal
1. II. Teabetekstide kosmoses. „Härra LugemisHull”, Õpik lk 51–54 Tv harj 70–74
2. Teabekirjanduse liigid, Õpik lk 55–57 Tv harj 75–76. Entsüklopeedia, aimeraamat, käsiraamat, sõnaraamat
3. „Georg ja universumi salavõti”, Õpik lk 58–61 Tv harj 77–79. Võrdlus. Jutu kirjutamine (õ lk 61 ül 14)
4. Õpetajate päev. Poolitamine. Õpik lk 62–63 Tv harj 80–84
5. „Külaline saabub”, Õpik lk 64–67 Tv harj 85–88

VI nädal
1. Sõnaraamatute kasutamine, sõnastikuvorm; Õpik lk 68–69 Tv harj 89–94
2. Kuidas teabeteksti lugeda, Õpik lk 70–71 Tv harj 95–97. Etteütlus (võõrsõnad)
3. Lühendid, Õpik lk 72–73 Tv harj 98–100
4. „Oma arvamus”, sündmuste järjestamine tegevuskaardil, Õpik lk 74–77 Tv harj 101–104
5. Fakt ja arvamus, Õpik lk 78–79 Tv harj 105–108

VII nädal
1. Arvamuse avaldamine, Õpik lk 84–85 Tv harj 113–114
2. Luuletusi muusikast ja kosmosest; Õpik lk 86–89 Tv harjutav kontrolltöö nr 2
3. Kordamine. Peatüki kokkuvõte. Õpik lk 90
4. Kontrolltöö nr 2


KOOLIVAHEAEG

VIII nädal
1. Lühendid, Õpik lk 72–73 Tv lk 53 harj 98–100. Fakt ja arvamus, Õpik lk 78–79 Tv harj 105–108
2. „Oma arvamus”, sündmuste järjestamine tegevuskaardil, Õpik lk 74–77 Tv harj 101–104
3. Arvamuse avaldamine, Õpik lk 84–85 Tv harj 113–114. Tv lk 62-63 harjutav kontrolltöö nr 2
4. „Johannese oratoorium”, Õpik lk 80–83
5. „Johannese oratoorium”, Õpik lk 80–83 Tv harj 109–112

IX nädal
1. Luuletusi muusikast ja kosmosest; Õpik lk 86–89.
III Lähme raamatukokku
2. Roald Dahl „Matilda – raamatuneelaja”. Õpik lk 91 –95 Tv h 115–119
3. Raamatukogud. Õpik lk 96–98 Tv h 120–123
4. Juhan Saar „Kaks hobust“. Õpik lk 99–101 Tv h 124–128
X nädal
1) Õige keel ja ilus keel. Õpik lk 102–103 Tv h 129–131 Võrdlus. Kirjeldus.
2) Helilised ja helitud häälikud; –ki, -gi liide. Õpik lk 104–105 Tv h 132–139
3) Alan Alexander Milne "Karupoeg Puhh". katkend (neljas peatükk). Õ lk 106-111, TV lk 74-75
4) Helitu hääliku naabrid. Sulghäälik s-i kõrval. Õpik lk 112–113 Tv h 144–150
5) Helilised ja helitud häälikud. Helitu hääliku naabrid. Kuidas raamatukogu kasutada. Õ lk 114-117, tv lk 78-79
XI nädal
1) Lemony Snicket „Ahastav algus” Õpik lk 118–121 Tv h 154–155. Tegelase lühitutvustuse kirjutamine
2) „Ahastav algus”, TV lk 81 - sulghäälikud, nimed, pealkirjad. Kaashäälikuühend, TV h 159-162, õ lk 122
3) Kaashäälikuühend. Õpik lk 122–123, Tv h 163–166. Harjutav etteütlus.
4) Etteütlus: Helilised ja helitud häälikud. Helitu hääliku naabrid. Sulghäälik s-i kõrval. Kaashäälikuühend.
5) Siiri Laidla „Nõiatembud raamatukogus”. Õpik lk 124–127 Tv h 167–171
XII nädal
1) „Nõiatembud raamatukogus” Õpik lk 124–127, Tv h 172–175
2) i ja j õigekiri Õpik lk 128–129 Tv h 176–182 tegijanimi, liitsõna
3) Loeme luuletusi. Õpik lk 131–132. Kokkuvõte (õ lk 132)
4) Kordamine kontrolltööks. Tv lk 90-91 harjutav kontrolltöö nr 3.
5) 09.12.2018 - Kontrolltöö nr 3 .

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane
Mõistab, et erinevatel tekstidel on eri eesmärgid.
Teab peast tähestikku, täis- ja kaashäälikuid. Tunneb võõrsõnatähti ja võõrtähti. Oskab raamatuid, nimesid jm panna tähestikulisse järjekorda.
Teab tekstiliike. Mõistab ilu- ja teabekirjanduse erinevust.
Loeb arusaamisega, leiab tekstist infot, tõlgendab teksti.
Tunneb tekstist ära pealkirja. Oskab kirjutada pealkirju õigesti.
Teab, kuidas juttu mõtestatult lugeda. Oskab juttu ümber jutustada.
Oskab iseloomustada tegelasi.
Teeb vahet ilukirjandus- ja teabetekstil. Oskab mõelda loole erinevaid lõppe.
Teab, mis on nimi. Oskab eristada isiku-, looma-, koha-, riigi jm nimesid.
Oskab nimesid õigesti kirjutada. Oskab lugeda graafikut ja kasutada selle andmeid tekstis.
Oskab koostada mõistekaarti tegelaste kohta.
Oskab oma elamustest ja juhtumustest jutustada.
Oskab leida endale huvipakkuvat kirjandusteost, raamatut tutvustada. Oskab suhelda virtuaalkeskkonnas.
Loeb arusaamisega, tõlgendab teksti. Oskab leida loo olulisemad sündmused. Oskab arutleda teoses toimunu üle.
Teab, mis on nimetus. Oskab kirjutada ameti-, kuu-, looma-õppeainete, keelte, rahvuste, tähtpäevade nimetusi.
Oskab leida intervjuust olulist infot.
Loeb arusaamisega, leiab tekstist infot, tõlgendab teksti. Oskab esitada kuuldu ja loetu põhjal küsimusi. Oskab kirjutada mõttekaardi järgi kirjaniku tutvustust.
Oskab luuletust mõtestatult lugeda ning esitada, leida esitamiseks kohase tempo, hääletugevus ja intonatsiooni. Esitab luuletuse peast.
Oskab raamatut tutvustada.
Oskab teose tegelast ja tema käitumist suhestada enda ja ümbritsevaga. Oskab teha loetu põhjal järeldusi. Oskab leida tarbetekstist infot.
Teab teabetekstide liigitust. Tunneb teabetekstide iseärasusi. Oskab kasutada teatmeteost.
Arutleb teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle.
Oskab poolitada ja silbitada. Tõlgendab luuleteksti.
Loeb arusaamisega, tõlgendab teksti. Arutleb katkendis käsitletud teema üle. Kirjutab juhtnööride abil teabeteksti.
Oskab kasutada sõnaraamatut, moodustada sõnadest sõnastikuvormi.
Teab, kuidas lugeda teabeteksti. Hindab pealkirja ja pildi koosmõju, ennustab teksti sisu.
Teab, miks kasutatakse lühendeid. Tunneb üldlevinud lühendeid ja oskab neid õigesti kasutada.
Loeb arusaamisega, tõlgendab teksti. Oskab väidet tõestada tekstinäidete abil. Järjestab sündmusi, täidab tegevuskaardi, jutustab lugu ümber.
Teeb vahet faktil ja arvamusel.
On teadlik aja planeerimise vajalikkusest. Arutleb teksti teema, põhisündmuste, tegelast, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ning põhjendab arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust.
Teab, kuidas väljendada oma arvamust. Oskab arvamust põhjendada. Teab, mida vestlemisel meeles pidada.
Oskab sõnastada luuletuse kõige olulisema mõtte. Tõlgendab luuleteksti. Avaldab arvamust loetud luuletuste kohta.
Oskab töötada rühmas.

Hindamine üles

Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.
Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Kasutatakse nii kujundavat hindamist kui kokkuvõtvat hindamist, mida kombineeritakse suulise või kirjaliku tagasi-/edasisidega; hinnangutega.

Õpilane saab veerandi jooksul hinded 1 etteütluse, 4 kontrolltöö, 1 ümberjutustuse ja 2 kirjandusteose analüüsi eest; valikuliselt hinnatakse tv ja koduste ülesannete täitmist, jutustamist, lugemist, kava koostamist ja lühisõnumi kirjutamist.

LUGEMINE:
Lugemise eest pandav koondhinne õppeperioodi lõpuks väljendab õpilase teadmisi ja oskusi
1) Lugemises (õpitud ja tundmatu tekst, luuletuse esitamine)
2) Töös lugemispalaga (pala analüüsimine, tegelaste iseloomustamine, peamõtte esiletoomine, järelduste tegemine, kavastamine, jutustamine, töö sõnavaraga, loovad tööd lugemispala juurde)
3) Klassivälises lektüüri tundmises

Hinne"5" - vigadeta, ladus, teadlik ja ilmekas lugemine; õige, loogiline ja sõnavaralt õige jutustamine; õpilane oskab pealkirjastada teksti erinevaid osi
Hinne"4" - lugemises 1-2 viga, jutustamisel esineb mõningaid ebatäpsusi pala sisu edasiandmisel, puudusi sõnavalikus vms.; peast lugemisel vahetatakse sõnu, kuid parandatakse need ise
Hinne"3" - lugemisel esineb 3-5 viga, tempo aeglane; jutustamisel takerdutakse, jutustus lünklik, sõnavara vaene; luuletuse tekst ei ole kindlalt peas
Hinne"2" - lugemisel 6 või enam viga, ei saada aru loetust ega osata vastata küsimustele; jutustamisel ei suudeta edasi anda pala sisu; luuletuse tekst ei ole peas

KEELEÕPETUS
Kontrolletteütlustel hinne:
"5" - 1 viga või töö veatu
"4" - 2-4 ortograafia viga
"3" - 5-7 viga
"2" - 8-10 viga
"1" - vigu rohkem kui 10

Keelelistel kontrollharjutustel ja kontrolltöödel hinne:
"5" - 90-100% punktide üldarvust
"4" - 75-89%
"3" - 50-74%
"2" - 20-49%
"1" - 0-19%

KIRJATEHNIKA hindamisel võetakse arvesse
* õigete tähevormide kasutamist
* tähtede õiget seostamist
* teksti paigutust lehele (ridade täiskirjutamine, ühtlane kirjarida ja kallak, pealkirja paigutus ja esiletõstmine, kuupäeva kirjutamine, äärte jätmine, taandridade kasutamine jne.)
* kirjutatu puhtust
* ärakirja puhul õigekirja
Kirjutusvahend sinine või must tinten-pen (kogu vihik sama värviga!)

Eesti keele kokkuvõttev hinne iga õppeperioodi lõpus + koondhinne õppeaasta lõppedes. Kõik osaoskused kajastuvad ühes perioodi hindes (ei ole eraldi lugemise, keeleõpetuse ja kirjatehnika hinnet). Töö ebaõnnestumise või koolist puudumise korral on õpilasel võimalus kokkuvõttev töö (kontrolltöö, etteütlus, töö klassivälise lugemise kohta) järele vastata 10 päeva jooksul.

Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või "1"-ga, kui veerandi lõpuks tööd järele ei vastata.

Konsultatsioon toimub neljapäeval kell 14.00 või muul ajal kokkuleppel õpetajaga. Järelvastamine kokkuleppel õpetajaga, järele saab vastata 10 õppepäeva jooksul pärast töö kättesaamist. Enne järelvastamist peab õpilane esitama ebaõnnestunud töö kohta nõuetekohase vigade paranduse.


Märkused:
Õppekomplekt
Kaja Sarapuu, Liisi Piits, Kristiina Orgla, Kati Lepp, Jaak Urmet, Lauri Vanamölder "Eesti keele õpik 4.klassile" ,tv 4.klassile, kontrolltööd 4.klassile; kirjastus Avita 2011