Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


12117 ainekaarti
62 õppeainet
117 õpetajat

Ajalugu: 6c, 6d prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Lelet Aavik-Part

klassiõpetaja

Kontakt: lelet.aavik@oesel.edu.ee

Loodud: 30. juuli 2019. a. kell 13.24
Muudetud: 3. september 2019. a. kell 16.24

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Põhikooli ajalooõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
tunneb huvi mineviku vastu;
tunneb oma kodukoha ajalugu, Eesti ajalugu, Euroopa ning maailma ajalugu ajastut kõige enam iseloomustavate sündmuste ja isikute kaudu;
kasutab ajaloo põhimõisteid õiges kontekstis, eristab ajaloofakti tõlgendusest ning arvamusest, näeb ja sõnastab probleeme ning esitab neist lähtudes küsimusi ja pakub lahendusteid;
leiab, üldistab, tõlgendab, kasutab ja hindab kriitiliselt ajalooteavet ning allikate usaldusväärsust;
väärtustab kultuurilist mitmekesisust ja oma rolli kultuuripärandi säilitajana ning määratleb end oma rahva liikmena;
mõistab ühiskonna mitmekesisust, kujundab ning põhjendab oma arvamust, analüüsib ja hindab oma tegevust ning näeb ja korrigeerib oma eksimusi;
tunneb ja kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike ja teabeallikaid, väljendab oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult ning kasutab õppetegevuses IKT vahendeid.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

1. nädal (2.-6. sept)
Sissejuhatus ainesse. Tutvmine õppematerjalidega. Arutelu mõistel ajalugu?
Õ lk 8-11. Mõisted esiaeg ja vanaaeg.

2. nädal (9.-13. sept)

3. nädal (16.-20. sept)

4. nädal (23.-27. sept)

5. nädal (30. sept-4. okt)

6. nädal (7.-11. okt)

7. nädal (14.-18. okt)

8. nädal (21.-25. sept) VAHEAEG

9. nädal (28. okt - 1. nov)

10. nädal (4.- 8. nov)

11. nädal (11.-15. nov)

12. nädal (18.-22. nov)

13. nädal (25.-29. nov)

14. nädal (2.-6. dets)

15. nädal (9.-13. dets)

16. nädal (16.-20. dets)

17. ja 18 nädal (23. dets-3. jaanuar) VAHEAEG

19. nädal (6.-10. jaanuar)

Jätkub

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

6. klassi lõpetaja:
kasutab asjakohaselt aja mõistega seonduvaid õpitud sõnu, lühendeid ja fraase;
tunneb mõningaid iseloomulikke sündmusi kodukoha ja Eesti ajaloost ning seostab neid omavahel;
teab mõnda ajaloolist asumit, selle tekkimise ja kujunemise põhjusi;
hindab materiaalset keskkonda kui ajaloosündmuste peamist kandjat;
toob näiteid muinasaja ja vanaaja kohta;
mõistab vanaaja kultuuripärandi tähtsust inimkonna ajaloos ning esitab näiteid erinevate kultuurivaldkondade kohta;
mõistab, et ajaloosündmustel ja -nähtustel on põhjused ja tagajärjed, ning loob lihtsamaid seoseid mõne sündmuse näitel;
teab, et mineviku kohta saab teavet ajalooallikatest, töötab lihtsamate allikatega ja hindab neid kriitiliselt;
väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava, lühijuttu ja kirjeldust ning kasutab ajalookaarti.

Vanad Idamaad
selgitab, miks, kus ja millal tekkisid vanaaja kõrgkultuurid, ning näitab kaardil Egiptust ja Mesopotaamiat;
kirjeldab vanaaja elulaadi ja religiooni Egiptuse, Mesopotaamia või Juuda riigi näitel;
tunneb vanaaja kultuuri- ja teadussaavutusi: meditsiin, matemaatika, astronoomia, kirjandus, kujutav kunst, Egiptuse püramiidid ja Babüloni rippaiad; teab, et esimesed kirjasüsteemid olid kiilkiri ja hieroglüüfkiri;
seletab mõisteid linnriik, vaarao, muumia, sfinks, tempel, püramiid, preester, Vana Testament.

Vana-Kreeka
näitab kaardil Kreetat, Kreekat, Balkani poolsaart, Ateenat ja Spartat;
teab, et Vana-Kreeka tsivilisatsioon sai alguse Kreeta-Mükeene kultuurist;
kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja eluolu iseloomulikke jooni järgmistes valdkondades: kirjandus, teater, religioon, kunst, sport;
võrdleb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust Ateena ja Sparta näitel;
seletab ja kasutab kontekstis mõisteid polis, rahvakoosolek, akropol, agoraa, türann, aristokraatia, demokraatia, kodanik, ori, eepos, olümpiamängud, teater, tragöödia, komöödia, skulptuur, Trooja sõda, hellenid, tähestik.

Vana-Rooma
näitab kaardil Apenniini poolsaart, Vahemerd, Kartaagot, Roomat, Konstantinoopolit, Ida-Roomat ja Lääne-Roomat;
teab Rooma riigi tekkelugu ning oskab tingmärkidest juhindudes näidata kaardil Rooma riigi territooriumi ja selle laienemist;
iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis;
seletab ja kasutab kontekstis mõisteid vabariik, foorum, kapitoolium, Colosseum, patriits, plebei, konsul, senat, rahvatribuun, orjandus, amfiteater, gladiaator, leegion, kodusõda, kristlus, piibel, provints, Ida-Rooma, Lääne-Rooma, Kartaago, Konstantinoopol, ladina keel.

Hindamine üles

Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet. Kujundav hindamine kajastub ka eKooli päevikus (KH)

Ühiskonnaõpetuse kokkuvõttev hinnang (AR/MA) tunnistusele kujuneb I poolaasta (2. sept - 17. jaanuar) ja II poolaasta (20. jaanuar - 9. juuni) lõppedes õppeprotsessi käigus saadud hinnangutest. Õpilane saab hinnanguid töölehtede, iseseisvate tööde, rühmatööde, tunnikontrollide ja kontrolltööde eest.

Õpilasel on kohustus ebaõnnestunud töö järele vastata 10 päeva jooksul. Õpilasele ja lapsevanemale meeldetuletuseks kajastub esitamata töö või sooritamata kontrolltöö eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist/ esitamist või "1"-ga, kui 10 päeva jooksul ei ole tööd järele vastatud.
Kui õpilasel on kodutöö tegemata, siis on tal samal päeval võimalus oma tegemata töö ära teha peale tunde õpitugis. Kui õpilane seda võimalust ei kasuta, on kodutöö hinne MA ja seda enam parandada ei saa.

Vajalikud õppevahendid ühiskonnaõpetuse tunnis: Õpik ja TV, jooneline (23-joont) joonitud õhuke kaustik.


Konsultatsioonid ja järelvastamine teisipäeviti al 14.00 ruumis 309 või muul ajal kokkuleppel õpetajaga.