Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Loodusõpetus: 6c, 6d prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Lelet Aavik-Part

klassiõpetaja

Loodud: 30. juuli 2019. a. kell 13.19
Muudetud: 26. oktoober 2019. a. kell 12.23

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta

Kestvus: 3 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Loodusõpetuse õppimise kaudu kujuneb õpilastel arusaam loodusest kui tervikust. Õppes on peamised tunnetusobjektid looduse objektid, nähtused ja protsessid ning nendevahelised seosed. Õpitakse märkama seoseid looduses, mõistma looduse toimimise seaduspärasusi, inimese sõltuvust looduskeskkonnast ning inimtegevuse mõju looduskeskkonnale. Loodusõpetust õppides kujuneb arusaam, et igal nähtusel on põhjus ja igasugune muutus looduses kutsub esile teisi muutusi, mis võivad olla soovitud või soovimatud. Omandatakse positiivne hoiak kõige elava suhtes. Arendatakse tahet ja valmisolekut kaitsta looduskeskkonda ning kujundatakse säästvaid väärtushinnanguid ja hoiakuid.
Loodusõpetus arendab kriitilist ja loovat mõtlemist – õpilane õpib eesmärgistatult märkama ning vaatlema, küsimusi esitama, andmeid koguma ja süstematiseerima, analüüsima ning järeldusi ja üldistusi tegema; õpilane õpib leidma probleemidele alternatiivseid lahendusi ning prognoosima erinevate lahendusviiside ja otsuste tagajärgi.
Õppe korraldamine põhineb looduse vahetul kogemisel ning eakohastel tegevustel. Õpet plaanides lähtutakse seatud probleemide teaduslikkusest ja nende olulisusest, mida tunnis korraldatakse praktilise tegevusena looduse objektidega või nende mudelitega. Õpikeskkond on aktiivne, õpilaskeskne ja probleemipõhine. Õpe on seotud igapäevaeluga ning soodustab sisemise õpimotivatsiooni kujunemist.

II kooliastmes arendatakse edasi loodusteaduslikke uurimisoskusi. Kujuneb oskus teaduslikult ja loovalt mõelda ning probleeme lahendada, sõnastada katsega kontrollitavaid väiksema mahuga teadusküsimusi või -hüpoteese. Kujunevad keskkonnahoiakud.
(Allikas: https://oppekava.innove.ee/pohiharidus/loodusained-2/loodusopetus/)

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

1. nädal (2.-6. sept)
Sissejuhatus kooliaastasse, õppekirjandusega tutvumine. Ootused uuele kooliaastale- rühmatöö.
1. Pinnamood ja pinnavormid: maakoor, kivimid, mandrijää. TV lk 6 ühine lahendamine + esitamine (näited interaktiivsel tahvlil).

2. nädal (9.-13. sept)
Pinnamood ja pinnavormid. Mõisted: pinnamood, pinnavorm, nõlv, jalam, samakõrgusjoon, absoluutne ja suhteline kõrgus.
Atlase kasutamine lk 5-7 kaardid
Filmid: https://www.youtube.com/watch?v=8thaFR7BbU0
https://www.youtube.com/watch?v=8thaFR7BbU0
https://www.youtube.com/watch?v=on-mbGell4M
* https://www.youtube.com/watch?v=L5r5EO_nu5Q

3. nädal (16.-20. sept)
2) PINNAMOOD JA PINNAVORMID. Maakoor koosneb kivimitest. Kuidas on tekkinud kivimid? Milliseid kivimeid Eestis leidub? Miks on kivimid väärtuslikud? tardkivim, sete, settekivim, paljand, pankrannik ehk klint. Õ lk 8–11 TV lk 4–5 https://www.slideshare.net/nataliavoronova5682/1-tund-pinnamood
3) Pinnamood ja pinnavormid kaardil. Milline on Eesti pinnamood? Kuidas kujutatakse pinnavorme kaardil? Mida tähendavad absoluutne ja suhteline kõrgus? pinnamood ehk reljeef, pinna-vorm, nõlv, jalam, samakõrgus-joon ehk horisontaal, absoluutne kõrgus, suhteline kõrgus Õ lk 12–15 TV lk 6–7 http://www.elvag.edu.ee/loodusõpetus/0/submit/1353842244.pptx/ ,https://www.slideshare.net/laurigtx/6kl-absoluutne-ja-suhteline-krgus-mestikud,
https://www.slideshare.net/laurigtx/6-kl-eesti-pinnamood-copy-3210388


4. nädal (23.-27. sept)
1) Katsete/praktiliste tööde tegemine
2) Eesti suuremad pinnavormid Mille poolest erinevad Kõrg- ja Madal-Eesti? Millised on Eesti suuremad pinnavormid? Õ lk 16–19 TV lk 8–9

5. nädal (30. sept-4. okt)
1) Pinnamoe mõju inimtegevusele ja inimese kujundatud pinnavormid Kuidas kujundab inimene pinnamoodi? Kuidas mõjutab pinnamood inimtegevust? karjäär Õ lk 24–27 TV lk 12–13 https://www.emaze.com/@AZQZTWRC
2) Õppekäik Kodukandi pinnamoega tutvumine https://etv.err.ee/v/elusaated/osoon/videod/a03c141d-6bed-492e-99a8-fdfc900b5018/osoon-uuris-milliseid-maavarasid-meie-maapou-peidab
3) Kordamine TV lk 14–17


6. nädal (7.-11. okt)
7.-11 okt LTT esimene esitlus - Mullad
1) MULD Mulla teke ja areng Kuidas tekib muld? Miks kivimid murenevad? Mis on huumus? muld, orgaaniline aine, mineraalaine, murenemine, huumus Õ lk 30–33 TV lk 18–19

7. nädal (14.-18. okt)
2) Mulla koostis Mis on mullasõmerad? Millest muld koosneb? Kuidas mulla koostis muutub? Millest sõltub mulla viljakus? mullasõmerad, mulla tahke osa, mullavesi, mullaõhk, huumushorisont, liivmuld, savimuld, viljakus Õ lk 34–37 TV lk 20–21
3) Katsete tegemine https://novaator.err.ee/256918/uhe-minuti-loeng-peotaies-mullas-on-rohkem-elu-kui-maal-eales-elanud-inimesi

8. nädal
1) Muld elukeskkonnana. Mis on taimejuure ülesanded? Kuidas saavad loomad hakkama eluga mullas? Õ lk 38–39 TV lk 22–23
2) Mullaorganismid. Mis roll on mullas bakteritel ja seentel? Millised loomad elavad mullas?aineringe Õ lk 40–43 TV lk 24
3) Projektipäev Mulla elurikkus ja elurikkuse näitajad PMK uuringutes

21. - 25. oktoober - KOOLIVAHEAEG

9. nädal (28. okt - 1. nov)
https://novaator.err.ee/253573/osoon-metsaasukate-talveharjumused
1) Mullaelustik talvel Mis juhtub mullaelustikuga talvel? Kuidas taimed talve üle elavad? Õ lk 44–45 TV lk 25
2) Vee liikumine mullas Mis suunas võib vesi mullas liikuda? Kuidas sõltub vee liikumine mullas mulla koostisest? Õ lk 46–47 TV lk 26–27
3) kokkuvõte katsetest. Kordamine kontrolltööks TV lk 28-31 https://jeopardylabs.com/play/muld17

10. nädal (4.- 8. nov)
1) Põllud ja mullaviljakus Millistes Eesti piirkondades on parimad põllumullad? Mis on põllumajanduses viimase saja aasta jooksul muutunud? Mis on mahepõllundus? väetis, mahepõllumajandus, keemiline tõrje, biotõrje Õ lk 56–59 TV lk 36–37
2) Põllutaimed Mis tera- ja köögivilju kasvatatakse Eesti põldudel? Kuidas kasvab kartul? Mida valmistatakse rapsist? Õ lk 60–63 TV lk 38–39
3) Ühe toiduaine tootmisest uurimustöö koostamine

11. nädal (11.-15. nov)
1) Põlluloomad Mis linnud pesitsevad põllul? Miks on põllul vähe püsielanikke? Mis ohud varitsevad loomi ja linde põllul? Õ lk 64–67 TV lk 40–43
2) Viljapuu- ja köögiviljaaed Mis taimed kasvavad Eesti aedades? Mis eristab köögi- ja juurvilju?köögivili, juurvili, puuvili, sort, maitsetaim, ravimtaim Õ lk 68–71 TV lk 44–45 http://www.hkhk.edu.ee/vanker/koogiviljad/

12. nädal (18.-22. nov)
1) Iluaed Mis taimed kasvavad iluaias? Millest koosneb muru? Miks istutatakse hekke? Mis vahe on suvikutel ja püsikutel? iluaed, suvik ehk üheaastane taim, püsik ehk mitmeaastane taim Õ lk 72–75 TV lk 46–4
2) Aiaplaani koostamine, internetti nõudvate uurimisülesannete lahendamine
3) Aialoomad Miks on aias palju tigusid ja nälkjaid? Miks on linnud vahel aias teretulnud ja vahel mitte? Milliseid imetajaid kohtab aias? Õ lk 76–79 TV lk 48

13. nädal (25.-29. nov)
1) Umbrohud ja kahjurid Miks on umbrohtudega raske võidelda? Miks peab inimene mõningaid loomi kahjuriteks? Kuidas saab kahjureid tõrjuda?
Õ lk 80–81 TV lk 49
2) Kordamine TV lk 50–53

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane:
1. tunneb huvi looduse uurimise vastu; väärtustab koduümbruse heakorda; väärtustab tervislikku toitu, eelistab eestimaist;
2. mõistab, et inimene on looduse osa ning elu sõltub põllumajandusest ja loodusvaradest; mõistab, et keskkonnatingimuste muutmine inimese poolt häirib looduslikku tasakaalu;
3. väärtustab kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust; väärtustab mahepõllumajanduse toodangut;
4. selgitab fotosünteesi tähtsust orgaanilise aine tekkes;
5. kirjeldab mullaelustikku ning toob näiteid seoste kohta erinevate mullaorganismide vahel;
6. toob esile aia ja põllukoosluse sarnasused ning selgitab inimese rolli nende koosluste kujunemises;
7. tunneb õpitud kultuurtaimi ja rühmitab neid;
8. koostab õpitud liikidest toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
9. toob näiteid saagikust mõjutavate tegurite kohta;
10. võrdleb keemilist ja biotõrjet ning põhjendab, miks tasub eelistada mahepõllumajanduse tooteid;
11. toob näiteid muldade kahjustumise põhjuste ja tagajärgede kohta;
12. toob näiteid põllumajandussaaduste osa kohta igapäevases toidus;
13. teab aia- ja põllu elukoosluse tüüpilisi liike;
14. teab, et mullas elab palju väikseid organisme, kellest paljud on lagundajad;
15. teab, et mulla viljakus on oluline taimekasvatuse seisukohalt;
16. teab, et taimed toodavad orgaanilist ainet ja selles protsessis eraldub hapnikku;
17. teab, et inimene muudab keskkonnatingimusi ja et mullad vajavad kaitset.
18. kirjeldab samakõrgusjoonte järgi pinnavormi kuju, absoluutset ja suhtelist kõrgust ning nõlvade kallet;
19. kirjeldab kaardi järgi oma kodumaakonna ja Eesti pinnamoodi, nimetades ning näidates pinnavorme kaardil;
20. toob näiteid mandrijää mõju kohta Eesti pinnamoe kujunemisele; selgitab pinnamoe mõju inimtegevusele ja toob näiteid inimtegevuse mõju kohta koduümbruse pinnamoele.

Hindamine üles

Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis). Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.

SUULINE VASTAMINE JA PRAKTILISED TÖÖD:
Hinne "5": õpilane vastab iseseisvalt, õigesti ja täpselt kogu õppematerjali, oskab praktiliste tööde tegemisel iseseisvalt kasutada omandatud teadmisi.
Hinne "4". vastuses esineb 1-2 ebatäpsust faktides, õpilane vastab küsimustele suuremate raskusteta.
Hinne "3": esitab õigesti põhilise materjali õpetaja suunavate küsimuste abil, teadmiste praktilisel rakendamisel vajab õpetaja abi.
Hinne "2": õpilane ei suuda vastata suuremat ja olulisemat osa õppematerjalist, ei tule toime praktiliste ülesannete lahendamisega, teeb rohkesti sisulisi vigu.
Hinne "1": läbivõetud materjal on täielikult omandamata, õpilasel puuduvad rakenduslikud oskused, õpilane keeldub vastamast, õpilane ei esita nõutud materjali arvestatava põhjuseta.

KIRJALIKUD TÖÖD:
Töö hinne tuletatakse punktide koguarvust.
Hinne "5" - 90-100% tööst on õige
Hinne "4" - 75-89 %
Hinne "3" - 50-74 %
hinne "2" - 20-44 %
hinne "1" - 0-19 %

ÕPPEVAHENDID:
Loodusõpetuse õpik ja TV, ruuduline kaustik.

Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist. Järele saab vastata 10 õppepäeva jooksul pärast töö kättesaamist.

Konsultatsioonid teisipäeviti kell 14.00 ruumis 309 või muul aja kokkuleppel õpetajaga.