Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


12194 ainekaarti
63 õppeainet
119 õpetajat

Ajalugu: 9a, 9b, 9c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Kaisa Sau

ajalooõpetaja

Kontakt: kaisa.sau@oesel.edu.ee

Loodud: 9. juuli 2019. a. kell 11.42
Muudetud: 30. august 2019. a. kell 14.35

Õppeaasta: 2018/2019

Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Ajalooõpetus aitab mõista meie ümber toimuvat ja luua tulevikuvisioone, näidates, et minevik, olevik ja tulevik on omavahel tihedalt seotud. Ajalooõpetus õpetab elu nägema erinevatest vaatepunktidest, analüüsima, sünteesima, seletama, hindama ja kirjeldama. Ajalooõpetus arendab empaatiavõimet ning rõhutab tolerantsuse olulisust. Ajalugu õpetab kriitilist ja iseseisvat mõtlemist ning eristama fakte tõlgendusest. Ajalugu õpime, et väärtustada minevikku ja traditsioone. Ajalooõpetus õpetab, toetab ja arendab üldisi õpioskusi nagu funktsionaalne lugemisoskus, arvutamisoskus, suhtlusoskus, kriitiline mõtlemine, üldistamine jt.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

1. nädal
I tund Sissejuhatus uude kooliaastasse
II tund Pariisi rahukonverents ja selle otsused. Lk 10-13
2. nädal
I tund Maailma poliitiline kaart pärast rahulepingute sõlmimist. Lk 14-17
II tund Rahvusvahelised suhted 1920.aastail. Lk 18-21
3. nädal
I tund Maailmamajandus 1920.aastail. Lk 22-25
II tund Suur ülemaailmne majanduskriis ja selle tagajärjed. Lk 26-29
4. nädal
I tund Kontrolltöö
II tund Sõjakollete kujunemine 1930. aastail. Lk 30-33
5. nädal
I tund Demokraatia 1920.-1930.aastail. Lk 34-37
II tund USA 1920.-1930. aastail. Lk 38-41
6. nädal
I tund Suurbritannia ja Prantsusmaa 1920.-1930.aastail. Lk 42-45
II tund Diktatuurid Euroopas. Lk 46-49
7. nädal
I tund Fašistlik Itaalia. Lk 50-53
II tund Natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Lk 54-57
8. nädal
Vaheaeg
9. nädal
I tund Kommunistlik Venemaa. Lk 58-61
II tund Kontrolltöö
10. nädal
I tund Eesti vabadussõda. Lk 62-65
II tund Demokraatlik Eesti. Lk 66-69
11. nädal
I tund Autoritaarne Eesti. Lk 70-73
II tund Eesti kultuurielu. Lk 74-77
12. nädal
I tund Kultuur maailmasõdade vahelisel ajal. Lk 78-81
II tund Rahvusvaheline olukord teise maailmasõja eel. Lk 86-89
13. nädal
I tund Teise maailmasõja algus. Lk 90-93
II tund Kontrolltöö
14. nädal
I tund Sõja laienemine. Lk 94-97
II tund Teise maailmasõja lõpuaastad. Lk 98-101
15. nädal
I tund Filmi vaatamine
II tund Filmi vaatamine
16. nädal
I tund Kordamine
II tund Kordamine

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Kooliaasta lõpuks õpilased:
-oskavad kirjeldada, analüüsida ja hinnata olulisi lähiajaloo sündmusi ning paigutada need ajaloonele
-mõistavad, et ajalugu saab tõlgendada mitmeti ja oskavad kirjeldada olulisemaid ideelisi erimeelsusi 20. sajandil
-oskavad kirjeldada eluolu 20. sajandil
-tunnevad olulisemaid lähiajaloo mõisteid
-seostavad lähiajalugu olevikuga
-oskavad leida, hinnata ja kasutada allikmaterjale
-oskavad eristada fakte tõlgendustest
-seostavad maailmaajalugu Eesti ajalooga
-väärtustavad minevikku ja oskavad hinnata nüüdisühiskonna mugavusi
-kujundavad oma arvamuse, mida oskavad selgelt väljendada

Poolaasta lõpuks õpilased:
-teavad olulisemaid lähiajaloo daatumeid
-oskavad seletada olulisemaid lähiajaloo mõisteid
-kirjeldavad Pariisi rahukonverentsi otsuseid ja selle seotust uue sõja puhkemisega
-kirjeldavad poliitilist kaarti, rahvusvahelisi suhteid ja majanduslikku olukorda pärast I maailmasõda
-teavad miks ja kuidas puhkes ülemaailmne majanduskriis ning kirjeldavad selle tagajärgi
-iseloomustavad rahvusvahelisi suhteid enne teist maailmasõda
-iseloomustavad demokraatiat enne teist maailmasõda ja selgitavad miks seda kritiseeriti
-kirjeldavad eluolu 1920.-1930. aastate USA-s, Inglismaal ja Prantsusmaal
-võrdlevad fašistlikku, kommunistlikku ja natsionaalsotsialistlikku režiimi
-teavad miks ja kuidas vähenes 1930. aastail demokraatia tähtsus
-kirjeldavad Eesti Vabadussõja kulgu
-hindavad demokraatliku Eesti toimimist
-analüüsivad, miks asendus demokraatia Eestis autoritaarse režiimiga
-analüüsivad, kuidas oli 1930. aastate kriis Eestis seotud ülemaailmse majanduskriisiga
-kirjeldavad Eesti kultuurielu ja eluolu sõdadevahelisel perioodil
-kirjeldavad poliitilist olukorda ja riikidevahelisi suhteid enne II maailmasõda
-analüüsivad II maailmasõja põhjuseid, eeldusi ja tagajärgi
-kirjeldavad II maailmasõja kulgu
-annavad hinnangu II maailmasõja tagajärgedele

Hindamine üles

Hindamisel kasutatakse kokkuvõtvat hindamist. Esimese trimestri hinne kujuneb kahest kontrolltööst ja tunnihindest (tunnikontrollid, suulised vastamised ja tunnitööd). Tunnihinded annavad trimestri lõpuks kokku ühe arvestusliku hinde, mille osakaal lõpphindes on 1/3. Õpetaja hindab ka õpilaste vihiku täitmist, mis peavad olema korrektse välimusega (ei ole soditud, sisaldab ainult selle aine materjale, küsimused on vastatud täislausega, õpilase nimi ja klass on vihiku esikaanel).
Tegemata või hindele "2" või "1" hinnatud tööd on võimalik järele vastata 10 päeva jooksul pärast hinde teada saamist. Esitamata töö märgitakse nulliga, mis asendub hindega pärast töö esitamist või hindega „1” kui 10 päeva jooksul ei ole tööd esitatud. Järgi saab vastata ainult hinnet "2" ja "1". Ühte tööd on võimalik järele vastata üks kord. Tunnikontrollide ja suuliste vastamise toimumise korra üle otsustab õpetaja. Tunnikontrolli võib kirjutada ka osa õpilasi klassist, mitte terve klass korraga. Õpilane peab olema valmis vastama iga tund. Tunnikontrolle ja suulisi vastamisi järgi vastata ei saa. Kui õpilane ei ole mingil põhjusel saanud antud tunniks õppida, siis ta annab sellest õpetajale teada enne tunni algust, hilisemaid vabandusi arvesse ei võeta.
Kirjalikke tööde hindamine toimub vastavalt skaalale:
90-100% hinne „5”
75-89% hinne „4”
50-74% hinne „3”
20-49% hinne „2”
0-19% hinne „1”
Konsultatsioon toimub neljapäeviti kell 15.00 ruumis 409. Konsultatsiooni tulemisest ja teemast, mille kohta soovid teadmisi, anna aineõpetajale teada hiljemalt samal päeval kell 14.00.