Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


11671 ainekaarti
69 õppeainet
117 õpetajat

B-võõrkeel (S): 10a, 10b, 10c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Marika Varjas

saksa keele õpetaja

Kontakt: mikku@oesel.edu.ee

Loodud: 1. aprill 2019. a. kell 13.21
Muudetud: 1. aprill 2019. a. kell 13.21

Õppeaasta: 2018/2019

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, III kursus

Kestvus: 3 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Saksa keele õppimine võimaldab õpilasel laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu teadmisallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas. Saksa keele populaarsus kasvab, kuna kasvanud on Saksamaa osatähtsus Euroopa majandusriikide seas.  
Riiklik õppekava seab võõrkeeltes keelepoliitiliseks eesmärgiks saavutada gümnaasiumi lõpuks vähemalt kahe võõrkeele valdamine iseseisva keelekasutaja, s.o B-tasemel.  
B-tase on iseseisva keelekasutaja, B-tase tähendab keeleoskuse arengus olulist astet, millega on õppijal võimalik ühiskonnas vähem või rohkem edukalt, kuid siiski iseseisvalt toime tulla. Sel tasemel keeleoskus ulatub lihtsast toimetulekust nõudliku, nt kõrgkooliõpingute alustamiseks vajaliku keeleoskuseni, mistõttu on oluline täpsemalt eristada toimetulekut B1- (suhtluslävi) ja B2- (edasijõudnu) tasemel.  
Raamdokumendi http://www.hm.ee/index.php?044980 üldskaala kirjeldusele toetudes B1-tasemel keeleoskaja „mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm, saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane.”  
B2- (edasijõudnu) tasemel keelekasutaja „mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab paljudel teemadel luua selget üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.”  
Enamasti on B2-taseme keeleoskus kõrgkooli astumise ja toimetuleku eeldus paljudes suhtlemist nõudvates ametites, kui omandatakse ka vajalik ameti- ja oskuskeel.  
B-võõrkele õpetusega taotletakse, et õpilane:  
1) saavutab keeleoskuse taseme,mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla;  
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;  
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;  
4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;  
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;  
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

11. - 13.3
1. Unterwegs
2. Unterwegs
3. Unterwegs

18. - 20. 3.
1. Reisen. Länder
2. Reisen. Reiseziele.
3. Reisen. Deklination + Präp.
25. - 27.3.
1. Reisen. Präpositionen mit A/ Dat
2. Reisen.Präp mit A
3. Reisen. Präp mit D
1.-3..4
1. Reisen. Unterkünfte
2. Reisen. Unterkünfte
3. Reisen. Im Reisebüro
8.-10.4
1. Reisen. Postkarten schreiben
2. Reisen. Mit dem Fahrrad um die ganze Welt
3. Reisen. Gruppenarbeit

15.- 17.4.
1. Reisen. Vortrag
2. Reisen. Vortrag
3. Geld. Hören
22.- 24.4.
1)Geld. Der Kunde ist König. Dienstleistungen.
2) Geld. Lotto spielen. Raiosendung.
3) Geld. Formulare ausfüllen.

29.4. – 30.4.
1) Geld. Formulare ausfüllen. Reflexive Verben.
2) Geld. Aussprache. Vermischtes rund ums Geld.
3) Geld. Wortschatzwiederholung. Wendungen

6-8.5
1) Geld. Formulare ausfüllen. Reflexive Verben.
2) Geld. Aussprache. Vermischtes rund ums Geld.
3) Geld. Wortschatzwiederholung. Wendungen

13. – 15. 5
1) Geld. Konflikte. Wortschatz
2) 12.3. Geld. Wortschatzwiederholung
3) Geld Test L. 13 (Wortschatz und Strukturen)

20. – 21.5.
1) ) Geld. Der Kunde ist König. Dienstleistungen.
2) Geld. Lotto spindel. Raiosendung.
3) Geld. Formulare ausfüllen.

27. – 29.5.
1) Geld. Formulare ausfüllen. Reflexive Verben.
2) Geld. Aussprache. Vermischtes rund ums Geld.
3) Geld. Wortschatzwiederholung. Wendungen

3. – 5.6
1) Geld. Formulare ausfüllen. Reflexive Verben.
2) Geld. Aussprache. Vermischtes rund ums Geld.

10.- 12.6.
1 ) Geld. Wortschatzwiederholung. Wendungen
2) 12.3. Geld. Wortschatzwiederholung
3) Geld Test L. 13 (Wortschatz und Strukturen)

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

II kursuse lõpuks õpilane:  
1) oskab ennast väljendada kursusel käsitletud teemadel: reisimine,reisisihtkohad, Saksamaa linnad ja paigad, nende eripärad, raha argielus  
2) oskab eelnimetatud teemadel avaldada oma arvamust, esitada oma seisukohti, küsida ja vastata, tuua välja olulist, läbi viia ja anda ülevaate küsitlusest, teha ettekande;  
3) hääldus ja intonatsioon on korrektsed;  
4) saab aru vastavasisulistest suulistest ja kirjalikest tekstidest erinevate isikute esituses, oskab eristada üleminekut ühelt teemalt teisele;  
5) kasutab õigesti kursusel läbitud grammatikamaterjali nii kõnes kui kirjas (eessõnad, käänamine, kaudsed küsimused küsisõnadega ja üldküsimustena);  
6) oskab õppides leida abi ja täiendavat informatsiooni sõnaraamatutest, kirjandusest ja internetist.

Hindamine üles

Kursuse hinde saamiseks on õpilane sooritanud testid iga lektsiooni sõnavara ja grammatika kohta, hinne kujuneb punktide alusel vastavalt    
hinne 5 - 100-90%    
hinne 4 - 89-75%    
hinne 3 - 74-50%    
hinne 2 - 49-20%    
hinne 1 - 19- 0%    
Lisaks iga õppetüki kohta sooritatud testile arvestatakse kokkuvõtva veerandihinde väljapanemisel tunnitööd (suuline ja kirjalik) ja muude väikesemahuliste tööde hinnet, mille osakaal on 50 % veerandi lõpphindest, s.o nn. aktiivsushinne. Õpilane valmistab ette IGAKS tunniks, kordab ja õpib sõnavara, lahendab kodused ülesanded ja hoiab korras vihiku, töövihiku ja õpiku.    
Kui kodutööd on olulise põhjuseta tegemata, sooritab ta need peale tunde õpetaja poolt määratud ajal ja kohas, samuti töötab ta individuaalselt peale tunde, kui rikub tunnirahu ja ei täida tunnis antud ülesandeid. Täiendavat abi saab õpilane konsultatsioonis, ka siis, kui on vajalik eelnevalt omandatud õppematerjali kordamine.    
Järeltöö sooritamiseks on üks võimalus. Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see e-koolis nullina, mis asendatakse hindega pärast töö sooritamist. Kui töö jääb sooritamata, siis veerandi lõpus asendatakse "0" hindega "1". Ebaõnnestunud tööd tuleb parandada 10 päeva jooksul töö tulemuse teatavaks saamise päevast (ekool). Kui puudutud tundide arv ületab 25% toimunud kontakttundidest, tuleb õpilasel positiivse kursuse hinde saamiseks sooritada test kursuse sisuks oleva materjali ulatuses positiivsele hindele.   
Kokkuvõttev hinne moodustub: aktiivsushindest (50%) ja testide (50%) hinnetest.    

Konsultatsioonid teisipäeval peale 7. tundi ruumis 400A või muul ajal, õpilane lepib konsultatsiooni ja järelevastamise eelnevalt õpetajaga kokku.