Matemaatika: 6c prindi
 |
Autor: Laivi Jürisson matemaatikaõpetaja Kontakt: Laivi.Jurisson@nooruse.edu.ee |
Loodud: 22. jaanuar 2019. a. kell 18.24
Muudetud: 22. jaanuar 2019. a. kell 18.24
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta
Kestvus: 5 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Matemaatika tegeleb mudelitega, seoste kirjeldamise ning meetodite väljatöötamisega. Põhikooli matemaatikaõpetus annab õpilastele valmisoleku mõista ning kirjeldada loogilisi, kvantitatiivseid ja ruumilisi seoseid. Matemaatikakursuses omandatakse kirjaliku, kalkulaatoril ja peastarvutamise oskus, tutvutakse tasandiliste ja ruumiliste kujundite omadustega, õpitakse matemaatiliselt seoseid kirjeldama. Omandatakse vajalikud algebra põhioskused. Saadakse esmane ettekujutus ümbritsevate juhuslike sündmuste maailmast ja selle kirjeldamise võtetest. Põhikooli matemaatikakursuses omandatud meetodeid ja keelt saavad õpilased kasutada teistes õppeainetes.
Õpet üles ehitades pööratakse erilist tähelepanu õpitavast arusaamisele ning õpilaste loogilise ja loova mõtlemise arendamisele. Rõhutatakse täpsuse, järjepidevuse ja õpilaste aktiivse mõttetöö olulisust kogu õppeaja vältel. Matemaatilisi probleemülesandeid lahendades saavad õpilased ahaa-elamuse kaudu kogeda edu ja avastamisrõõmu. Õppeprotsessis kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi. (Ainevaldkonna kirjeldus, põhikooli riiklik õppekava)
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
II poolaasta
21-25. jaanuar
1) Peegeldus sirgest
2) Lõigu poolitamine
3) Lõigu poolitamine
4) Ristsirge joonestamine
5) Ristsirge joonestamine
28. jaan - 1. veebr
1) Nurga poolitamine
2) Nurga poolitamine, kordamine
3) Kontrolltöö - Geomeetrilised konstruktsioonid
4) Kolmnurga nurkade summa
5) Kolmnurga nurkade summa
4.-8. veebr
1) Kolmnurga joonestamine kolme külje järgi
2) Kolmnurga joonestamine kolme külje järgi
3) Kolmnurga joonestamine kahe külje ja nendevahelise nurga järgi
4) Kolmnurga joonestamine kahe külje ja nendevahelise nurga järgi
5) Kolmnurga joonestamine ühe külje ja selle lähisnurkade järgi
11.-15. veebr
1) Kolmnurga joonestamine ühe külje ja selle lähisnurkade järgi
2) Kolmnurkade liigitamine
3) Võrdhaarse kolmnurga omadusi
4) Võrdhaarse kolmnurga omadusi
5) Kolmnurga alus ja kõrgus
18.-22. veebr
1) Kolmnurga pindala
2) Kolmnurga pindala
3) Kordamine
4) Kontrolltöö - Kolmnurk
5) Eesti päev
Vaheaeg 25. veebr-3. märts
4.-8. märts
1) Kordamine
2) Negatiivsed arvud
3) Arvtelg
4) Vastandarvud
5) Arvu absoluutväärtus
11.-15. märts
1) Arvude võrdlemine
2) Kordamine
3) Kontrolltöö - negatiivsed ja positiivsed arvud
4) Täisarvud
5) Kahe negatiivse täisarvu liitmine
18.-22. märts
1) Kahe erimärgilise täisarvu liitmine
2) Kahe erimärgilise täisarvu liitmine
3) Liitmise seadused, mitme täisarvu liitmine
4) Mitme täisarvu liitmine
5) Täisarvude lahutamine
25.-29. märts
1) Täisarvude lahutamine
2) Ülesandeid täisarvude liitmise ja lahutamise kohta.
3) Kahe täisarvu korrutamine
4) Korrutamise seadused
5) Täisarvude jagamine
1.-5. aprill
1) Täisarvude jagamine
2) Kordamine
3) Kontrolltöö - Täisarvud
4) Punkti ristkoordinaadid tasandil
5) Punkti ristkoordidaadid tasandil
8.-12. aprill
1) Punkti ristkoordinaadid tasandil
2) Temperatuuri graafik
3) Ühtlase liikumise graafik
4) Ühtlase liikumise graafik
5) Kordamine
15.-19. aprill
1) Kordamine
2) Kontrolltöö
3) Kordamine: Arvutamine
4) Kordamine
Vaheaeg 22. apr-28. aprill
29. aprill-3. mai (1. mai!)
1) Kordamine
2) Kordamine
3) Kordamine
4) Kordamine
6.-10. mai
1) Kordamine: Osamäär ja protsent
2) Kordamine
3) Kordamine
4) Kordamine
13.-17. mai
1) Kordamine: Geomeetrilised kujundid
2) Kordamine
3) Kordamine
4) Kordamine
20.-24. mai
1) Kordamine tasemetööks
2) 6. klassi tasemetöö (eletrooniline)
3) Tasemetöö analüüs
4) Tehteid harilike murdudega
5) Tehteid positiivsete ja negatiivsete arvudega
27. mai -31. mai
1) Ülesandeid
2) Ülesandeid
3) Ülesandeid
4) Ülesandeid
5) Ülesandeid
3.-7. juuni
1) 3. juuni: HINDED VÄLJA
Praktikapäevad (4.-10. juuni)
11. juuni AKTUS
Vaheaeg 12. juuni - 31. august
12.-18. juuni
Täiendav õppetöö
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Oskab joonestada sirge suhtes sümmeetrilisi kujundeid.
Oskab peegeldada punkti ja kujundit antud sirgest ja antud punktist.
Oskab tuua näiteid telgsümmeetrilistest ja tsentraalsümmeetrilistest objektidest elus, looduses jne.
Oskab sirkli ja joonlaua abil leida antud sirgele ristsirget.
Oskab leida punkti kaugust sirgest.
Oskab sirkli ja joonlaua abil lõiku poolitada.
Teab nurgapoolitaja omadust.
Oskab jooniselt nimetada kolmnurga tipud, küljed,
nurgad, lähisküljed, lähisnurgad.
Oskab arvutada kolmnurga ümbermõõtu.
Teab, millal on võimalik kolmnurka joonestada.
Teab, mitu kraadi on kolmnurga nurkade summa, ja
oskab leida kolmnurga nurki.
Oskab joonestada kolmnurka kolme külje järgi.
Oskab sõnastada ja kasutada tunnust KKK.
Oskab joonestada kolmnurka kahe külje ja nendevahelise nurga järgi.
Oskab sõnastada ja kasutada tunnust KNK.
Oskab joonestada kolmnurka ühe külje ja selle lähisnurkade järgi.
Oskab sõnastada ja kasutada tunnust NKN.
Teab, kuidas liigitatakse kolmnurki külgede ja kuidas nurkade järgi.
Teab täisnurkse kolmnurga külgede nimetusi ja oskab neid joonisel näidata.
Teab, kuidas nimetatakse võrdhaarse kolmnurga külgi.
Teab ja oskab kasutada võrdhaarse kolmnurga omadusi.
Oskab joonestada kolmnurga kõrgust.
Oskab leida kolmnurga pindala.
Oskab teisendada pindalaühikuid.
Teab, kus kasutatakse elus positiivseid ja negatiivseid
arve.
Oskab joonistada arvtelge ja sinna arve peale kanda
Oskab võrrelda punktipaaride asukohti arvteljel.
Teab vastandarvu ja pöördarvu mõisteid.
Oskab leida vastand- ja pöördarve.
Teab arvu absoluutväärtuse definitsiooni ja oskab leida arvude absoluutväärtusi.
Tunneb arvuhulki N, Z, Q.
Oskab ratsionaalarve võrrelda.
Oskab liita ja lahutada positiivseid ja negatiivseid arve.
Tunneb liitmise seadusi.
Oskab rakendada liitmise seadusi mitme arvu liitmisel.
Oskab korrutada ja jagada täisarve.
Tunneb märgireegleid.
Teab, kuidas määrata punkti asukohta koordinaattasandil.
Oskab kirja panna ja lugeda punkti koordinaate.
Tunneb koordinaattasandi veerandeid.
Oskab kanda punkte koordinaattasandile.
Oskab joonestada temperatuuri ja liikumise graafikuid.
Oskab graafikutelt andmeid lugeda.
Hindamine
Õpilase töövahenditest:
* Igapäevased töövahendid on õpik, töövihik, kaustik/vihik, mittekustuv sinine või must kirjutusvahend (pastakas või tintenpen), harilik pliiats, kustukumm, joonlaud;
* Õpetaja teatab kui on vaja lisaks eelpool mainitud asjadele muid vahendeid (mall, sirkel, nurklaud);
* Kõik õppevahendid peavad olema korrektse välimusega;
* Kõik õppevahendid peavad olema korrektse välimusega;
* Hindelistes töödes ei ole lubatud kasutata paranduste tegemisel korrektorit.
I poolaasta hinde moodustavad:
1) Kontrolltöö hinded;
2) Etteteatatud ja etteteatamata tunnikontrollid teatud loogilise õppetüki lõpus;
3) Protsessihinded, kus kasutatakse kujundavat hindamist (tunnilahendused, kodused tööd jms).
Kontrolltöö ja tunnikontrollide hindamisel kehtivad hindenormid:
5 90-100%
4 75-89%
3 50-74%
2 20-49%
1 0-19%
Kõik hinded tuleb sooritada vähemalt hindele "rahuldav" (3). "Mitterahuldava" (2 või 1) töö hinde parandamine toimub 10 koolipäeva jooksul alates töö kättesaamise päevast. Enne töö parandamise päeva on õpilane teinud oma ebaõnnestunud tööle vigade paranduse ja näidanud seda õpetajale (vastav märge e-koolis). Järeltöid sooritatakse õpitugi tundide ajal. Konsultatsioonis osalemine tuleb eelnevalt registeerida õpetaja juures. "Mitterahuldav" tunnikontrolli- ja protsessihinne parandatakse e-koolis hindeks A.
Sooritamata kontrolltöö kajastub eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist/ esitamist või "1"-ga, kui 10 päeva jooksul ei ole tööd järele vastatud.
Konsultatsioon toimub kolmapäeval kell 15:00 ruumis 003.
Kontrolltöö ja tunnikontrollid sooritatakse õpetaja poolt trükitud lehele;