Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Kehaline kasvatus: 4a P, 4c P, 4d P prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Marko Kesküla

kehalise kasvatuse õpetaja

Kontakt: Marko.Keskula@nooruse.edu.ee

Loodud: 22. jaanuar 2019. a. kell 09.02
Muudetud: 27. jaanuar 2019. a. kell 22.10

Õppeaasta: 2018/2019

Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta

Kestvus: 3 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Kehaline kasvatus aitab õpilasel mõista kehalise aktiivsuse ja liikumisharrastuse vajalikkust oma tervisele. Kehalise kasvatusese tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused on aluseks õpilase iseseisvale liikumisharrastusele. Õpilane mõistab, et liikumine tagab tervise ja hea rühi. Omab motivatsiooni, huvi ja teadmisi iseseisvaks kehakultuuri harrastuseks. Omandab hügieeniharjumuse. Õpib kaaslastega koostööd tegema, peab kinni reeglitest/võistlusmäärustest ja tunneb ausa mängu põhimõtteid.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

21.- 25.01.2019
Poolaasta plaanide tutvustamine.
Suusatamise juurdeviivad harjutused ja harrastamine.
Sulgpall. Pallimängud.

28.01-1.02
Suusatamise harrastamine
Ringtreening. Pallimäng

4.-8.02
Suusalaager.

11.-15.02
Suusatamine.
Ringtreening. Pallimäng. Sulgpall.


18.-22.02
Suusatamine.
Sulgpalli mäng. Saalihoki.


4.03.-8.03
Korvpall, võrkpall, saalihoki.
Ringtreening.
Krooli- ja seliliujumise tehnika harjutamine vahenditega ja ilma.

11.-16.03
Palli viske- ja sööduharjutused
Ringtreening
Krooli- ja seliliujumise tehnika harjutamine

18.-22.03
Korvpall
Ringtreening, vastupidavusharjutused
Krooli-, selili- ja rinnuliujumise tehnika harjutamine


25.-29.03
Korvpall, saalihoki.
Jalgpalliharjutused
Krooli-, selili- ja rinnuliujumise tehnika harjutamine

1-5.04.


8-12.04


15-19.04


2.-3.05
Orieneteeruumine
Vastupidavuse arendamise harjutused

6.-10.05
Kiirusliku vastupidavuse arendamine.
Pallimäng

13.-17.05
Krossijooks
Pallimängud

20.-24.05
60 m jooks
Pallivise, kaugushüpe


27.05.-31.05
Liikumismängud õues
Kontrollharjutused

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust tervisele; kehaline aktiivsus kui tervisliku eluviisi oluline komponent. Tunneb ausa mängu põhimõtted spordis.
Teadvustab ohutus- ja hügieenireeglite järgimise vajalikkust.
.
Teab ja oskab korrektselt sooritada kehatüve lihaseid treenivaid ja sirutusoskust kujundavaid harjutusi.
On omandanud algteadmised suusatamises.
Sooritab tireli ette ja taha, juurdeviivad harjutused kätelseisuks.
Erinevad jooksuharjutused: põlve- ja sääretõstejooks. Pendelteatejooks. Kiirjooks stardikäsklustega. Kestvusjooks. Maastikujooks.
Viskeharjutused, korv-, jalg- ja võrkpalli ettevalmistavad liikumismängud; teatevõistlused pallidega. Rahvastepalli erinevad variandid.
Ohutusnõuded ja kord basseinides ja ujumispaikades. Hügieeninõuded ujumisel.
Veega kohanemise harjutused. Krooli-, seliliujumine ja rinnuliujumine.

Hindamine üles

Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse A ( arvestatud) ja MA (mittearvestatud) . Hindamisel rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid (õpilase arengu toetamine). Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.
Õpilaste kokkuvõttev hindamine toimub 2. ja 4. veerandil hindega A või MA. Arvestatud, kui: Õpilane sooritab kõik kehaliste võimete testid; osaleb üle 70% tundidest.
Õpilase tunni riietuseks on lühike või pikk dress ja vahetusspordijalatsid ( välis+ sise). Ujumistunnis on kohustuslik ujumismüts, pesemisvahendid ja rätik. Ettenähtud riietuseta tundi ilmumine on võrdne põhjuseta puudumisega. Põhjuseta puudutud tunnid tuleb teha järele.

Meditsiinilistel põhjustel tundidest vabastatud õpilased (kroonilised haigused jm. tervislikud põhjused)) suunatakse kooli kehalise kasvatuse abiõpetaja juurde, kus õpilane sooritab temale vajalikke harjutusi . Rohkem, kui kaks nädalat arstitõendiga kehalisest kasvatusest või ainult ujumisest vabastatud õpilased määratakse abirühma spordiosakonna juhipoolse esildisega iga veerandi esimesel nädalal. Vabastust taotlev õpilane esitab arstitõendi oma kehalise kasvatuse õpetajale (nimekirja kinnitab direktor).
Kehalise kasvatuse abiõpetaja teeb märkmeid kinnitatud nimekirjast puuduvate õpilaste kohta eKooli. Kehalist kasvatust sellisel juhul hindab abiõpetaja. Hindamisel juhindutakse kooli õppekavast ja kehalise kasvatuse ainekavast.
Lühiajaliselt (1-2 nädalat) kehalisest kasvatusest lapsevanema või arsti poolt vabastatud õpilane esitab tõendi/kirja enne tunni algust (vahetunnis) oma kehalise kasvatuse õpetajale, kes saadab õpilase osalema tunnitööks abiõpetaja juurde või annab õpilasele teoreetilise hindelise ülesande iseseisvaks täitmiseks. Aineõpetaja lepib enne tunni algust kokku abiõpetaja tema tunnis osalevad õpilased. Õpilase kohalviibimise tunnis fikseerib abiõpetaja e-koolis „F“ tähega ja võimalusel hindab õpilase tunnitööd. Poolaasta kokkuvõtva hinde paneb õpilasele kehalise kasvatuse õpetaja. Pikema- või lühemaajaliselt kehalisest kasvatusest vabastatud õpilane on iga keh.-kasv. tund aineõpetaja või abiõpetaja poolt juhendatud (s.t. ei puudu/ei lahku omavoliliselt tunnist).