Eesti keel: 8_grupp prindi
 |
Autor: Heidi Truu eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kontakt: Heidi.Truu@nooruse.edu.ee |
Loodud: 21. jaanuar 2019. a. kell 19.46
Muudetud: 21. jaanuar 2019. a. kell 19.46
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Põhikooli aineõpetus taotleb, et õpilane:
*austab emakeelt, eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat;
*arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust;
*väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina;
*arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust;
*omandab õigekirjaoskuse;
*õpib mõtestatult lugema ja kirjutama eri liiki tekste;
*õpib hankima teavet erinevatest teabeallikatest...
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1. nädal 22-26. jaanuar
1. Kokkulepped uueks veerandiks. Loovtöö
2. Kordame lauseliikmeid ( öeldis, alus, sihitis, määrus, öeldistäide)
2. nädal 29.01-2.02
1. Täiend ja lisand
2. Täiend ja lisand - kirjavahemärgid.
3. nädal 5.02-9.02
1.-2. Klass suusalaagris
4. nädal 12.-16.02
1. Kordame lisandi kirjavahemärke, harjutav etteütlus
2 .Etteütlus
5. nädal19.-23. veebruar
1. Lausete liigid
2. Koondlause mõiste ja kirjavahemärgid
6. nädal5.-9. märts
1. Kordame koondlauset
2. Otsekõne ja kaudkõne
7. nädal 12.-16. märts
1. Harjutav etteütlus
2. Etteütlus (koondlause ja otsekõne kirjavahemärgid)
8. nädal 19.-23. märts
1. Liitlause mõiste ja liigid. Rindlause
2. Rindlause kirjavahemärgid
9. nädal 26.-29..märts
1. Põimlause
2. Põimlause
10. nädal 2.-6. aprill
1.Kordame kirjavahemärke - lisand, täiend, koondlause, otsekõne, rindlause, põimlause
2. Lauselühend
9.-13. aprill
1.Kordame kirjavahemärke, harjutav etteütlus
. 2. Etteütlus
16.-20. aprill
2. Tagasiside etteütlusest, suur ja väike algustäht
3. Suur ja väike algustäht
30.04-4. mai
1. Harjutav etteütlus
2. Maakondlik tasemetöö
7.-11. mail
1. Tagasiside maakondlikust tasemetööst
2. Kordame kokku- ja lahkikirjutamist, suurt ja väikest algustähte,
14.-18- mai
1. Eesti kirjakeele ajalugu ja tänapäev. Keeleuuendus ja keelekorraldus
2. Suhtlemine meediaga
21.-25.mai
1. Keelemäng
2. Kordame õigekirja
28.-30. mai
1. Õpimappide ja reeglite vihiku korrastamine
2. õppeaasta lõpetamine
Milliseid oskusi õpilased saavad?
- kasutab korrektset kirjakeelt - kaashäälikuühendi põhireegel ja erandid,lisandi, täiendi, otsekõne, koond-, rind- ja põimlause kirjavahemärgid
- tuleb toime erinevates suhtlusolukordades, tunneb ja järgib eesti keele etiketti
- kirjutab jutustavaid, kirjeldavaid ja arutlevaid tekste
- tunneb lause sisu ja vormioskusi
Hindamine
Õpilane saab veerandi jooksul vähemalt viis hinnet:
1. Etteütlus
2. Tunnikontroll
3. Kirjand
4.Lisaks tunni- ja kodutööd
Tunnikontrolli hindamisel on aluseks punktisüsteem:
90-100% hinne "5"
75-89% hinne "4"
50-74% hinne "3"
20-49% hinne "2"
... 19% hinne "1"
Etteütluse hindamisel on aluseks vigade arv:
5" - 0-2 viga
"4" - 3-5 viga
"3" - 6-8 viga
"2" - 9-11 viga
"1" - vigu rohkem kui 11
Kirjand:
"5" Tekst vastab teemale, on üldistusjõuline ja isikupärane, sünavara ulatuslik ja mitmekülgne, on liigendatud tervik, ülesehitus loogiline, 0-4 kirjaviga
"4" Tekst vastab teemale, kõtted on esitatud selgelt, sõnavara ja lausestus ühelülgsed, ülesehitus loogiline, kuid esineb liigendusvigu, 5-7 õigekirjaviga
"3" Tekst vastab teemale, kuid on üldsõnaline, mõtted on esitatud arusaadavalt, sõnavara ühekülgne, esineb lausestusraskusi, ülesehituses on vastuolud, 8-10 õigekirjaviga
"2" Tekst vastab üldjoontes teemale, kuid mõtted on kohati seosetud ja ebaselged, sõnavara ja lausestus algelised, teksti ülesehituses on vastuolud, puudub mõni teksti osa
"1" Tekst ei vasta teemale
Lonsultatsioon toimub neljapäeviti kell 15.00 ruumis 300. Järelvastamine toimub kokkuleppel õpetajaga, järele saab vastata 10 õppepäeva jooksul pärast töö kättesaamist. Enne järelvastamist peab õpilane esitama ebaõnnestunud töö kohta nõuetekohase vigade paranduse.