Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


11703 ainekaarti
69 õppeainet
117 õpetajat

Keemia: 9a, 9b, 9c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Eneli Vahar

keemiaõpetaja

Kontakt: eneli@oesel.edu.ee

Loodud: 21. jaanuar 2019. a. kell 16.09
Muudetud: 21. jaanuar 2019. a. kell 16.09

Õppeaasta: 2018/2019

Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Põhikooli keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning mõistab keemia rolli inimühiskonna ajaloolises arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus;
2) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustades säästva arengu põhimõtteid, märkab, analüüsib ja hindab inimtegevuse tagajärgi ning hindab ja arvestab inimtegevuses kasutatavate materjalide ohtlikkust;
3) kujundab erinevates loodusainetes õpitu põhjal seostatud maailmapildi, mõistab keemiliste nähtuste füüsikalist olemust ning looduslike protsesside keemilist tagapõhja;
4) kasutab erinevaid keemiateabeallikaid, analüüsib kogutud teavet ja hindab seda kriitiliselt;
5) omandab põhikooli tasemele vastava loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse, sh. funktsionaalse kirjaoskuse keemias;
6) rakendab probleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit ning langetab otsuseid, tuginedes teaduslikele, sotsiaalsetele, majanduslikele, eetilis-moraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele;
7) tunneb keemiaga seotud elukutseid ning hindab keemiateadmisi ja -oskusi karjääri planeerides;
8) suhtub probleemide lahendamisse süsteemselt ja loovalt ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

1. tund - Anorgaanilised ained igapäevaelus. Vee karedus.
2. tund - Ainete lahustuvus vees.
3. tund - Lahuste koostise arvutused.
4. tund - Lahuste koostise arvutused.
5. tund - Lahuste koostise arvutused.
6. tund - Anorgaanilised ained igapäevaelus. Väetised, ehitusmaterjalid. Põhilised anorgaanilised ühendid.
7. tund - Keskkonnaprobleemid.
8. tund - Kordamine.
9. tund - Kontrolltöö - lahused, anorgaanilised ained igapäevaelus.
10. tund - AINE HULK JA MASS. Mool - aine hulga ühik.
11. tund - Molaarmass.
12. tund - Molaarruumala.
13. tund - Arvutused moolide arvu leidmisega.
14. tund - Arvutused reaktsioonivõrrandi põhjal.
15. tund - Arvutused reaktsioonivõrrandi põhjal.
16. tund - Kordamine.
17. tund - Kontrolltöö
18. tund - SÜSINIK. SÜSINIKU ÜHENDID. Süsinik lihtainena. Süsiniku oksiidid.
19. tund - Süsivesinikud.
20. tund - Struktuurivalemid. Süsinikuühendite paljusus. Polümeerid.
21. tund - Struktuurivalemid.
22. tund -Süsivesinikud looduses ja nende kasutusalad. Süsivesinike täielik põlemine.
23. tund - Praktiline töö - süsinik.
24. tund - Alkoholid.
25. tund - Praktiline töö - alkoholid.
26. tund - Karboksüülhapped.
27. tund - Praktiline töö - karboksüülhapped.
28. tund - SÜSINIKUÜHENDITE ROLL LOODUSES. SÜSINIKUÜHENDID MATERJALIDENA. Eluks olulised süsinikuühendid: sahhariidid, valgud, rasvad
29. tund - Eluks olulised süsinikuühendid: sahhariidid, valgud, rasvad.
30. tund - Eluks olulised süsinikuühendid: sahhariidid, valgud, rasvad.
31. tund - Tervisliku toitumise põhimõtted. Kordamine.
32. tund - Kontrolltöö - süsinik, eluks olulised süsinikuühendid.
33. tund - Süsinikuühendid kütusena.
34. tund - Tarbekeemiasaadused, plastid ja kiudained.
35. tund - Tarbekeemiasaadused, plastid ja kiudained.
36.tund - Ekso- ja endotermilised reaktsioonid.
37. tund - Poolaasta lõpetamine.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Anorgaanilised ühendid igapäevaelus
Õpilane:
1) kirjeldab ja analüüsib mõnede tähtsamate anorgaaniliste ühendite (H2O, CO, CO2, SiO2, CaO, HCl, H2SO4, NaOH, Ca(OH)2, NaCl, Na2CO3, NHCO3, CaSO4, CaCO3 jt) peamisi omadusi ning selgitab nende ühendite kasutamist igapäevaelus;
2) analüüsib peamisi keemilise saaste allikaid ja saastumise tekkepõhjusi, saastumisest tingitud keskkonnaprobleeme (happesademed, raskmetallide ühendid, üleväetamine, osoonikihi lagunemine, kasvuhooneefekt) ja võimalikke keskkonna säästmise meetmeid.
3) selgitab temperatuuri mõju gaaside ning (enamiku) soolade lahustuvusele vees, kasutab ainete
lahustuvuse graafikut, et leida vajalikku infot ning teha arvutusi ja järeldusi;
4) lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (sh lahuse ruumala ja
tihedust kasutades).


Mool ja moolarvutused
Õpilane:
1) tunneb põhilisi aine hulga, massi ja gaasi ruumala ühikuid (mol, kmol, g, kg, t, ml, l, cm3, dm3, m3) ning teeb vajalike ühikute teisendusi;
2) teeb arvutusi aine hulga, massi ja gaasi ruumala vaheliste seoste alusel, põhjendab neid loogiliselt;
3) mõistab ainete massi jäävust keemilistes reaktsioonides ja reaktsioonivõrrandi kordajate tähendust (reageerivate ainete hulkade ehk moolide arvude suhe);
4) analüüsib keemilise reaktsiooni võrrandis sisalduvat (kvalitatiivset ja kvantitatiivset) infot;
5) lahendab reaktsioonivõrranditel põhinevaid arvutusülesandeid, lähtudes reaktsioonivõrrandite kordajatest (ainete moolsuhtest) ja reaktsioonis osalevate ainete hulkadest (moolide arvust), tehes vajaduse korral ümberarvutusi ainehulga, massi ja (gaasi) ruumala vaheliste seoste alusel; põhjendab lahenduskäiku;
6) hindab loogiliselt arvutustulemuste õigsust ning teeb arvutustulemuste põhjal järeldusi ja otsustusi.

Süsinik ja süsinikuühendid:
Õpilane:
1) võrdleb ning põhjendab süsiniku lihtainete ja süsinikuoksiidide omadusi;
2) analüüsib süsinikuühendite paljususe põhjust (süsiniku võime moodustada lineaarseid ja hargnevaid ahelaid, tsükleid, kordseid sidemeid);
3) koostab süsinikuühendite struktuurivalemeid etteantud aatomite (C, H, O) arvu järgi (arvestades süsiniku, hapniku ja vesiniku aatomite moodustatavate kovalentsete sidemete arvu);
4) kirjeldab süsivesinike esinemisvorme looduses (maagaas, nafta) ja kasutusalasid (kütused, määrdeained) ning selgitab nende kasutamise võimalusi praktikas;
5) koostab süsivesinike täieliku põlemise reaktsioonivõrrandeid;
6) eristab struktuurivalemi põhjal süsivesinikke, alkohole ja karboksüülhappeid;
7) koostab mõnedele tähtsamatele süsinikuühenditele (CH4, C2H5OH, CH3COOH) iseloomulike keemiliste reaktsioonide võrrandeid (õpitud reaktsioonitüüpide piires) ja teeb katseid nende reaktsioonide uurimiseks;
8) hindab etanooli füsioloogilist toimet ja sellega seotud probleeme igapäevaelus.
Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena:
9) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekti (energia eraldumist või neeldumist);
10) hindab eluks oluliste süsinikuühendite (sahhariidide, rasvade, valkude) rolli elusorganismides ja põhjendab nende muundumise lõppsaadusi organismis (vesi ja süsinikdioksiid) (seostab varem loodusõpetuses ja bioloogias õpituga);
11) analüüsib süsinikuühendite kasutusvõimalusi kütusena ning eristab taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid (seostab varem loodusõpetuses õpituga);
12) iseloomustab tuntumaid süsinikuühenditel põhinevaid materjale (kiudained, plastid) ning analüüsib nende põhiomadusi ja kasutusvõimalusi;
13) mõistab tuntumate olmekemikaalide ohtlikkust ning järgib neid kasutades ohutusnõudeid;
14) mõistab elukeskkonda säästva suhtumise vajalikkust, analüüsib keskkonna säästmise võimalusi.

Hindamine üles

Õpilast hinnatakse järgnevalt:
1. kontrolltöö - esimene hinne.
2. kontrolltöö - teine hinne.
3. kontrolltöö hinne.
Neljas hinne kujuneb kõigi ülejäänud hinnete põhjal nende keskmisena (tunnikontrollid, praktilised tööd, iseseisvad tööd, kordavad iseseisevad tööd jne.).
Poolaasta kokkuvõttev hinne kujuneb nende nelja hinde keskmisena. Hindan õpilasi kujundavalt suuliste hinnangute abil ning kirjutan töödele kommentaare mis on hästi ja mis vajaka. Õpilase aktiivsust ja huvi õppetöös osalemisel arvestan juhul kui poolaasta hinne jääb kahe hinde vahele. Positiivsema hinde saab õpilane, kes on osalenud õppetöös aktiivselt. Negatiivsema hinde saab õpilane, kes osaleb õppetöös õpetaja pidevate märkuste ja tööle suunamise toel.
Mitterahuldav hinne tuleb järgi vastata 10 päeva jooksul alates hinde teada saamise päevast.
"5" - 90%-100%
"4" - 75%-89%
"3" - 50%-74%
"2" - 20%-49%
"1" - 0%-19%
"0"- sooritamata hindeline töö
Aastahinne kujuneb poolaastahinnetest. Kui nende põhjal jääb kaks võrdset varianti (nt hinded on 4 ja 5), siis võtan arvesse ka aasta jooksul sooritatud kontrolltööde hinded ja ka õpilase aktiivsust ja huvi õppetöös osalemisel.