Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


11703 ainekaarti
69 õppeainet
117 õpetajat

Keemia: 8a, 8b, 8c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Eneli Vahar

keemiaõpetaja

Kontakt: eneli@oesel.edu.ee

Loodud: 21. jaanuar 2019. a. kell 16.04
Muudetud: 21. jaanuar 2019. a. kell 16.04

Õppeaasta: 2018/2019

Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Põhikooli keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning mõistab keemia rolli inimühiskonna ajaloolises arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus;
2) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustades säästva arengu põhimõtteid, märkab, analüüsib ja hindab inimtegevuse tagajärgi ning hindab ja arvestab inimtegevuses kasutatavate materjalide ohtlikkust;
3) kujundab erinevates loodusainetes õpitu põhjal seostatud maailmapildi, mõistab keemiliste nähtuste füüsikalist olemust ning looduslike protsesside keemilist tagapõhja;
4) kasutab erinevaid keemiateabeallikaid, analüüsib kogutud teavet ja hindab seda kriitiliselt;
5) omandab põhikooli tasemele vastava loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse, sh. funktsionaalse kirjaoskuse keemias;
6) rakendab probleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit ning langetab otsuseid, tuginedes teaduslikele, sotsiaalsetele, majanduslikele, eetilis-moraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele;
7) tunneb keemiaga seotud elukutseid ning hindab keemiateadmisi ja -oskusi karjääri planeerides;
8) suhtub probleemide lahendamisse süsteemselt ja loovalt ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

1. tund - Metallilised ja mittemetallilised elemendid.
2. tund - IOONID. Ioonide tekkimine aatomitest.
3. tund - Iooni elektronskeem. IOONSED AINED.
4. tund - MOLEKULID, MOLEKULIDEST KOOSNEVAD AINED.
5. tund - Keemilised sidemed molekulis.
6. tund - Molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained.
7. tund - Kordamine. Tunnikontroll - molekulaarsed ja ioonilised ained.
8. tund - HAPNIK, VESINIK, NENDE TUNTUMAD ÜHENDID. Hapnik, põlemisreaktsioonid.
9. tund - Oksüdatsiooniaste.
10. tund - Keemilise reaktsiooni võrrand.
11. tund - Oksiidide nimetused ja valemid.
12. tund - Oksiidide nimetused ja valemid.
13.tund - Kordamine. Tunnikontroll - hapnik.
14.tund - Vesinik.
15.tund - HAPPED JA ALUSED - VASTANDLIKE OMADUSTEGA AINED. Happed.
16. tund - Happed.
17. tund - Praktiline töö - happed.
18. tund - Alused.
19. tund - Hapete reageerimine alustega. Lahuse pH. Neutralisatsioonireaktsioon.
20. tund - Praktiline töö alused.
21. tund - Tunnikontroll happed, alused.
22. tund -Soolad.
23. tund - Soolad.
24. tund - Kordamine.
25. tund -Tunnikontroll - neutralisatsioonireaktsioon.
26. tund - METALLID. Metallide füüsikalised omadused. Metalliline side.
27. tund - Praktiline töö - metallide füüsikalised omadused.
28. tund - Metallide reageerimine lihtainetega.
29. tund - Metallide reageerimine hapete lahustega.
30. tund - Keemilise reaktsiooni kiirus.
31. tund - Praktiline töö - metallid.
32. tund - Tähtsamad metallid ja nende sulamid.
33. tund - Tunnikontroll - metallid.
34. tund - Metallide korrosioon.
35. tund - Poolaasta lõpetamine.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane:
1) eristab metallilisi ja mittemetallilisi keemilisi elemente ning põhjendab nende paiknemist perioodilisustabelis; toob näiteid metallide ja mittemetallide kasutamise kohta igapäevaelus;
2) eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid), selgitab aine valemi põhjal aine koostist ning arvutab aine valemi põhjal tema molekulmassi (valemmassi);
3) eristab ioone neutraalsetest aatomitest ning selgitab ioonide tekkimist ja iooni laengut;
4) eristab kovalentset ja ioonilist sidet ning selgitab nende erinevust;
5) eristab molekulaarseid (molekulidest koosnevaid) ja mittemolekulaarseid aineid ning toob nende kohta näiteid.

Õpilane:
1) põhjendab vee tähtsust, seostab vee iseloomulikke füüsikalisi omadusi (paisumine jäätudes, suur erisoojus ja aurustumissoojus) vee rolliga Maa kliima kujundajana (seostab varem õpituga loodusõpetuses ja geograafias);
2) eristab veesõbralikke (hüdrofiilseid) ja vett-tõrjuvaid (hüdrofoobseid) aineid ning toob nende kohta näiteid igapäevaelust.
3) tunneb valemi järgi happeid, hüdroksiide (kui tuntumaid aluseid) ja soolasid ning koostab hüdroksiidide ja soolade nimetuste alusel nende valemeid (ja vastupidi);
4) mõistab hapete ja aluste vastandlikkust (võimet teineteist neutraliseerida);
5) hindab lahuse happelisust, aluselisust või neutraalsust lahuse pH väärtuse alusel; määrab indikaatoriga keskkonda lahuses (neutraalne, happeline või aluseline);
6) toob näiteid tuntumate hapete, aluste ja soolade kasutamise kohta igapäevaelus;
7) järgib leeliste ja tugevate hapetega töötades ohutusnõudeid;
8) koostab ning tasakaalustab lihtsamate hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide võrrandeid;
9) mõistab reaktsioonivõrrandite tasakaalustamise põhimõtet (keemilistes reaktsioonides elementide aatomite arv ei muutu).
10) seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi (hea elektri- ja soojusjuhtivus, läige, plastilisus) metallilise sideme iseärasustega;
11) eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle; hindab metalli aktiivsust (aktiivne, keskmise aktiivsusega või väheaktiivne) metalli asukoha järgi metallide pingereas;
12) teeb katseid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdleb nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt) ning seostab kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega;
13) seostab redoksreaktsioone keemiliste elementide oksüdatsiooniastme muutumisega reaktsioonis;
14) põhjendab metallide käitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana;
15) koostab reaktsioonivõrrandeid metallide iseloomulike keemiliste reaktsioonide kohta (metall + hapnik, metall + happelahus);
16) hindab tuntumate metallide ja nende sulamite (Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi igapäevaelus seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega;
17) seostab metallide, sh raua korrosiooni aatomite üleminekuga püsivamasse olekusse (keemilisse ühendisse); nimetab põhilisi raua korrosiooni (roostetamist) soodustavaid tegureid ja selgitab korrosioonitõrje võimalusi.

Hindamine üles

Õpilast hinnatakse järgnevalt:
Poolaasta hinne kujuneb kahe hinde keskmisena, millest esimese moodustab tunnikontrollide hinnete keskmine ja teise hinde ülejäänud hinnete keskmine (praktilised tööd, iseseisvad tööd jne.).
Mitterahuldav hinne tuleb järgi vastata 10 päeva jooksul alates hinde teada saamise päevast. Hindan õpilasi kujundavalt suuliste hinnangute abil ja lisan kirjalikele töödele kommentaare ning hindepunktid. Hindan ka õpilase aktiivsust ja huvi õppetöös osalemisel. Seda arvestan juhul kui poolaasta hinne jääb kahe hinde vahele. Positiivsema hinde saab õpilane, kes on osalenud õppetöös aktiivselt. Negatiivsema poolaastahinde saab õpilane, kes osaleb õppetöös õpetaja pidevate märkuste ja tööle suunamise toel.
"5" - 90%-100%
"4" - 75%-89%
"3" - 50%-74%
"2" - 20%-49%
"1" - 0%-19%
"0"- sooritamata hindeline töö
Aastahinne kujuneb poolaastahinnetest. Kui nende põhjal jääb kaks võrdset varianti (nt poolaasta hinded on 4 ja 5), siis võtan arvesse ka aasta jooksul sooritatud tunnikontrollide hinded.